3-13-1016/133 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1016 Haldusasi OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebus keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 tühistamise nõudes, AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.02.2008 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning selle lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamise nõudes; alternatiivselt keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Insmerk (likvideerimisel), esindaja Suido Västra Vastustaja – keskkonnaminister Kolmas isik – AS Elveso Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.06.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Insmerk (likvideerimisel) määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 11.06.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-1016 muutmata ja OÜ Insmerk (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Insmerk (likvideerimisel) esitas Tallinna Halduskohtule 13.05.2013 (täiendatud ja täpsustatud 16.05.2013, 02.12.2013 ning kohtuistungil 12.02.2014) kaebuse keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 tühistamiseks, AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks ning selle lepin-

3-13-1016 2(5) gu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamiseks; alternatiivselt keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirja nr 1188 ja 26.11.2008 käskkirja nr 1719 õigusvastasuse tuvastamiseks. 2. Keskkonnaminister tunnistas 06.03.2014 käskkirjaga nr 174 oma 26.11.2008 käskkirja nr 1719 kehtetuks ning 08.04.2014 käskkirjaga nr 268 muutis 03.09.2008 käskkirja nr 1188. AS Elveso ja Eesti Vabariigi vahel 10.12.2008 sõlmitud lepingut muudeti 25.04.2014 lepinguga. Kinnistusraamatus tehti muudatused. 3. AS Elveso teatas 09.06.2014 kohtule, et ta on nõus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisega, sest kaebaja nõuded on kohtuväliselt lahendatud. 4. OÜ Insmerk (likvideerimisel) teatas 09.06.2014, et soovib jätkata asja menetlemist vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamine. Lisaks esitas kaebaja uue nõude 25.04.2014 sõlmitud lepingu tühisuse kindlakstegemiseks. 5. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2014 määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse (resolutsiooni p 2). 1) HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta. Nõude muutmiseks on ka täiendava nõude lisamine. Kaebaja esitas täiendava nõude – Eesti Vabariigi ja AS Elveso vahel 25.04.2014 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks. Sellise nõude esitamine pole lubatav, sest keskkonnaministri 08.04.2014 käskkiri nr 268, mille alusel see leping sõlmiti, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Lepingu tühisuse kindlakstegemist saab nõuda üksnes koos tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 4). Seega tuleb kaebuse muutmise taotlus jätta rahuldamata. Isegi kui kaebaja oleks esitanud taotluse ka asjakohase käskkirja tühistamiseks, poleks kaebuse muutmine võimalik, sest selle menetlemine poleks liitkaebusena võimalik (HKMS §

19 lg 1). 2) Keskkonnaministri 26.10.2008 käskkirjaga nr 1719 otsustati sõlmida AS-ga Elveso asjaõiguslik kokkulepe, millega seatakse isiklik kasutusõigus Põõsa transpordimaale. Käskkirja kohaselt on isikliku kasutusõigusega koormatav ala 644 m2 ning kasutusõiguse objektideks on ühisveevärgi torustik, kanalisatsioonitorustik ja survekanalisatsioonitorustik. Keskkonnaministri 03.09.2008 käskkirjaga nr 1188 otsustati sõlmida AS-ga Elveso asjaõiguslik kokkulepe, millega seatakse isiklik kasutusõigus Põõsa transpordimaale. Käskkirja kohaselt on isikliku kasutusõigusega koormatav ala 54 m2 ning kasutusõiguse objektideks on madalpingekaabel, veetorustik ja tuletõrje veehüdrant. 10.12.2008 sõlmisid AS Elveso ja Eesti Vabariik kinnistu isiklike kasutusõigustega koormamise lepingud ja asjaõiguslepingud Põõsa transpordimaa eelnevalt viidatud objektide osas (lepingu p-d 3.1 ja 4.1). Keskkonnaminister tunnistas 06.03.2014 käskkirjaga nr 174 oma 26.11.2008 käskkirja nr 1719 kehtetuks ning pani Maa-ametile kohustuse korraldada kande kustutamine kinnistusraamatust. Kinnistusraamatu registriosa nr 12686102 III jao kanne nr 3 (AS Elveso kasuks seatud isiklik kasutusõigus vastavalt 10.12.2008 sõlmitud lepingule) on kustutatud. Keskkonnaminister muutis 08.04.2014 käskkirjaga nr 268 oma 03.09.2008 käskkirja nr 1188 selliselt, et AS-ga Elveso otsustati sõlmida asjaõiguslik kokkulepe, millega seatakse isiklik kasutusõigus Põõsa transpordimaale ning isikliku kasutusõiguse objektideks on madalpingekaabel ning veetorustik. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 26 m2 ning selle asukoht on märgitud käskkirja lisaks oleval asendiplaanil lõigus 2. 25.04.2014 sõlmisid AS Elveso ja Eesti Vabariik isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Selle lepinguga muudeti varasemat 10.12.2008 lepingut ning lepingu p 3.3.1 kohaselt on uuteks isikliku kasutusõiguse objektideks madalpingekaabel ja veetorustik. Kinnistusraamatu registriosa nr 12686102 III jao kannet nr 2 on muudetud ning kehtiva kande kohaselt on AS-l Elveso isiklik kasutusõigus madalpingekaabli ning veetorustiku osas vastavalt 10.12.2008 sõlmitud lepingule, mida on muudetud 25.04.2014 lepinguga.

3-13-1016 3(5) Eelnevast nähtub, et kaebaja nõuded on lahendatud kohtuväliselt. Käskkiri nr 1719 on tunnistatud kehtetuks ning selle alusel tehtud kinnistusraamatu kanne on kustutatud. Ka käskkirja nr 1188 on muudetud vastavalt kaebaja poolt soovitule ja 12.02.2014 kohtuistungil täpsustatule

– AS Elveso isiklik kasutusõigus on seatud üksnes skeemi lõigu 2 osas, mitte lõigu 3 (s.o tuletõrjehüdrandi) osas, ning vastavat kannet on kinnistusraamatus muudetud. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, nagu tähendaks asjaolu, et 25.04.2014 lepingu lisaks olev skeem on sama, mis 10.12.2008 sõlmitud lepingul, seda, et AS Elveso isiklik kasutusõigus on ka skeemi teiste lõikude osas kehtiv. 25.04.2014 lepingus on selgelt öeldud, et isiklik kasutusõigus seatakse üksnes lepingu lisaks oleva skeemi lõigu 2 osas (lepingu p 3.1.2) ning kasutusõiguse objektideks on madalpingekaabel ja veetorustik. Uue lepingu kohaselt puudub AS-l Elveso kasutusõigus tuletõrjehüdrandi suhtes. Ka kanne kinnistusraamatus kinnitab seda. Kuna kaebuse esemeks olevad nõuded on vastustaja poolt täidetud, tuleb kaebuse menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. 3) HKMS § 152 lg 2 kohaselt jätkab kohus menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja soovib käskkirjade nr 1719 ja 1188 õigusvastasuse tuvastamist, kuna leiab, et tema on vaidlusaluste tehnorajatiste omanik ning need on välja ehitatud detailplaneeringu realiseerimise käigus. Kaebaja väitel on õigusvastasuse tuvastamine vajalik selleks, et nõuda detailplaneeringu realiseerimiseks tehtud kulude hüvitamist. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2). Vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise tulemusel ei ole kaebaja kahjunõude edukas realiseerimine võimalik, sest kohus ei lahendaks tuvastamisnõude raames küsimust, kas kaebaja on vaidlusaluste tehnorajatiste omanik (mis oleks kahjunõude esitamise eelduseks). Õigusvastasuse saab tingida asjaolu, et eeldused kasutusõiguse seadmiseks AS Elveso kasuks ei olnud täidetud, st pole tõendatud, et AS Elveso oleks olnud nende rajatiste omanik. Eelöeldu tõttu ei saa asja menetlust tuvastamisnõudes jätkata, kuna see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 6. Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2014 pealdisena vormistatud määrusega OÜ Insmerk (likvideerimisel) määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. OÜ Insmerk (likvideerimisel) palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 11.06.2014 määrus tühistada, võtta 09.06.2014 kaebuse täiendus menetlusse ja saata halduskohtule lahendamiseks. 1) Vastustaja ja kolmas isik sõlmisid 25.04.2014 lepingu, kuid sisuliselt selle lepinguga varasemat lepingut ei muudetud, sest selgitav joonis on 25.04.2014 lepingus muutmata kujul – lõikude 1 ja 3 osas on kasutusõigus kustutamata. Halduskohus eksis 25.04.2014 lepingu ja selle alusel tehtud kinnistusraamatu kehtiva kande suhtes. 10.12.2008 lepingu p 4 alusel tehtud kinnistusraamatu kannet (p 4.2 järgi on kasutusõiguse ala 644 m2) ei ole 25.04.2014 lepinguga muudetud. Selguse selles, kas üldse ja kuivõrd on muudetud värvilahendust 25.04.2014 lepingut selgitaval joonisel võrreldes 10.12.2008 lepingu joonisega, peaks andma 25.04.2014 originaallepingu joonise vastustajalt väljanõudmine, sest kohtule on esitatud sellest joonisest mustvalge koopia. 2) Kohtutoimikus on panga tõend kaebaja maksete kohta ajavahemikus 20.07.2004- 10.05.2005 tehnorajatiste väljaehitamise eest summas 137 459,83 eurot, „st detailplaneeringu realiseerimiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude tõendamist, et kaebaja ei peaks halduskohtumenetluses või tsiviilkohtumenetluses alustama algusest peale (kuidas puutub kaebaja asjasse neisse rajatistega seoses?), sest keskkonnaministri 06.03.2014.a ja 08.04.2014.a käskkirja-

3-13-1016 4(5) dest ega 25.04.2014.a lepingust kaebaja asjassepuutumine ei selgu.“ Rae vald ega kolmas isik ei ole seni teatanud kaebajale kulutuste hüvitamisest keeldumisest, seni on vastuväited piirdunud sellega, et kaebaja ei ole väidetavalt suutnud tõendada omandiõigust tehnorajatistele, kuid kaebaja omandiõigus ei pruugi detailplaneeringu realiseerimiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude põhistamisel omada tähtsust. Ka sel juhul, kui nõustuda halduskohtu seisukohaga, et käskkirjade õigusvastasuse saab tingida asjaolu, et pole tõendatud, et AS Elveso oleks nende rajatiste omanik, on vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse kindlakstegemise nõue põhjendatud, see tuleks lahendada ja selleks menetlust jätkata. Kohtulahend on õigusselguse huvides hädavajalik, „sest kaebaja õigustatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks kohus lahendis välja toob ja see on kaebaja õiguste kaitseks ja nende realiseerimiseks edaspidi oluline." 8. Keskkonnaminister palub jätta määruskaebus rahuldamata.

1) Väide, et sisuliselt ei ole 25.04.2014 lepinguga varasemat lepingut muudetud, kuna selgitav joonis on jäänud samaks, on väär. Lepingu lisaks olevat joonist saab lugeda vaid koos lepinguga. Kuna 25.04.2014 leping käsitleb joonise lõiku 2, siis ei ole lepingu kontekstis oluline, mis selle plaani peal veel on märgitud. Joonise lõikude 1, 3 ja 4 osas ei ole täna kellegi kasuks kehtivat maa kasutamise õigust seatud. Lõigu 2, mille osas kolmanda isiku maa kasutamise õigus säilis, asukoht ja suurus jäid samaks, mistõttu pidasid lepingu pooled võimalikuks kasutada olemasolevat plaani. Vastustajale jääb arusaamatuks, millest kaebaja järeldab, et kasutusõigus lõikude 1 ja 3 osas ei ole kustutatud.

2) Jääb arusaamatuks, kuidas aitab käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine kaasa kulutuste hüvitamise nõudele. Kaebaja on paigaldanud detailplaneeringu elluviimisel teadlikult ja maaomaniku nõusolekuta võõrale kinnisasjale (Põõsa transpordimaale) trassid. Vastustaja ei ole kaebajale kahju tekitanud. Vastustaja on kaebuse korduvatest täiendustest saanud aru nii, et kaebaja eesmärk on saada hüvitist trasside kasutajalt ehk kolmandalt isikult. Seda saab kaebaja nõuda tsiviilkohtumenetluses. Arvestades kaebaja tegelikku eesmärki, et hüvitataks kaebaja tellitud ja finantseeritud tehnorajatiste maksumus, jääb selgusetuks, miks kaebaja soovib asja lahendamist halduskohtumenetluses. Lisaks on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõuded ei ole kaebetähtaja möödumise tõttu lubatavad.

9. AS Elveso palub jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastamiskaebuse esitamise 3- aastane tähtaeg võib olla möödunud – haldusaktid on antud 2008. a-l ja kaebaja pöördus nende vaidlustamiseks kohtusse 13.05.2013. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse osas menetluse jätkamist kahju hüvitamise nõude kavatsusega, kuid kahjunõuet tuleb pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja ei ole määruskaebuses suutnud isegi määratleda, kelle vastu ja millisel alusel tal on kavatsus kahjunõue esitada. Eelduslikult võiks selline kahjunõue olla suunatud vastustaja kui vaidlustatud haldusaktide andja vastu, kuid kaebaja on väljendanud kahjuna detailplaneeringu realiseerimiseks tehtud kulutuste hüvitamata jätmist.

Kolmas isik ei näe seost vaidlustatud käskkirjade ja väidetava kahju vahel. Selgusetuks jääb, miks on sellise kahjunõude esitamiseks vaja tuvastada kaebaja nõutud ulatuses tänaseks kehtetuks tunnistatud isikliku kasutusõiguse üle otsustanud haldusaktide õigusvastasus. Vastustajal ega kolmandal isikul pole kunagi olnud lepingust või haldusaktist tulenevat kohustust hüvitada arendajale detailplaneeringu realiseerimisega seotud kulutusi. Seetõttu puudub kaebajal vaidlustatud haldusaktidega seotud kahju. Samuti on perspektiivitu kaebaja nõue 25.04.2014 lepingu tühisuse kindlakstegemiseks.

Asjaolud, mis tingiksid lepingu tühisuse, puuduvad ja leping ei riku kaebaja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust.

3-13-1016 5(5) 11. Halduskohus ei ole 25.04.2014 lepingust ja kinnistusraamatu kannetest valesti aru saanud. Kinnistusraamatu registriosa nr 12686102 väljavõttest seisuga 26.05.2014 (III kd, tl 32) nähtub, et 10.12.2008 lepingu alusel tehti registriosa III jakku kaks kannet – kanne nr 2 vastavalt lepingu p-le 3 ning kanne nr 3 vastavalt lepingu p-le 4. Kaebaja märgib määruskaebuses, et 10.12.2008 lepingu p 4 alusel tehtud kinnistusraamatu kannet (kasutusõiguse ala 644 m2) ei ole 25.04.2014 lepinguga muudetud. Ringkonnakohus osutab, et kanne nr 3, mis oli tehtud vastavalt 10.12.2008 lepingu p-le 4, kustutati 18.03.2014 kinnistamisavalduse alusel juba 23.04.2014.

Kuna kanne nr 3 oli 25.04.2014 lepingu sõlmimise ajaks kustutatud, saabki lepingus sisalduv kinnistamisavaldus puudutada vaid kande nr 2 all sisse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmist. Selline muudatus on registriosa väljavõttest nähtuvalt tehtud 21.05.2014. Kui 10.12.2008 lepingu p-st 3 tulenevalt oli kolmandal isikul õigus kasutada kinnistut isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks 54 m2 suurusel alal (ühisveevärgi torustik, tuletõrje veehüdrant, elektrivarustuse madalpingeliin; lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud lõigud 2 ja 3, vt I kd, tl 26), siis 25.04.2014 lepingu p-des 3.1 ja 3.2 märgitakse selgelt, et alates nimetatud lepingu sõlmimisest on isikliku kasutusõiguse objektideks madalpingekaabel ja veetorustik ning kolmandal isikul on õigus kasutada kinnistul paiknevat ala, mis on lepingu lisaks oleval plaanil lõigus 2 tähistatud punase värviga viirutatud maa-alana, kusjuures kinnistu koormatava ala pindala on 26 m2.

Lepingu lisa on kohtule esitatud värvilisena, mitte mustvalgena, nagu arvab kaebaja, ning plaanil on lõik 2 selgelt tähistatud (III kd, tl 25). Ka ringkonnakohtu arvates ei oma tähtsust, mis on sellel plaanil veel tähistatud (plaanil on viirutatud ka lõigud 1, 3 ja 4). Oluline on, et plaani järgi on lõigud 1, 2, 3 ja 4 selgelt eristatavad ning kolmandal isikul on vaidlustatud käskkirjade, 10.12.2008 lepingu ja kinnistusraamatu kannete muutmise järel vaid lõigu 2 kasutusõigus.

12. Kaebaja on taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid miks see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 152 lg-st 2 tulenev menetluse jätkamise eeldus), jääb kaebaja selgitustest segaseks ka ringkonnakohtule. Käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise soovist võiks aru saada siis, kui kaebaja kavandaks nende käskkirjadega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamist. Kaebaja 09.06.2014 menetlusdokumendist ja määruskaebusest nähtuvalt kavandab kaebaja aga hoopis detailplaneeringu realiseerimiseks väidetavalt tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamist Rae vallale või kolmandale isikule. Sellise nõude esitamiseks ei ole vaja eelnevalt keskkonnaministri käskkirjade õigusvastasust tuvastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman