1-13-362/45 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-13-362

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

10. juulil 2014

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-362 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Prokurör Sigrid Nurm Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Marina Davõdovitš 10.07.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid suhtes Z.V´i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Z.V, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

, 32, Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 383, § 384 § 426¹, § 4 kohus

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta suhtes karistusjärgne Z.V´i käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Z.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.01.2011 otsusega KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, Viru Maakohtu 10.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võtta, s.o. 2 aasta 10 kuu 3 päeva võrra, mõistes Z.V-le liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.06.2011 ja lõpp

13.07.2014.

1-13-362

Kinnipidamisasutuses Z.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 5 kehtiv distsiplinaarkaristust. at Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama ema juurde aadressil xxx. Isik omandas p xxx õhihariduse . Viru vanglas on läbinud riigikeele õppe B1 tase . Isikul puudub mel. Omandanud ka puidupingitöölise eriala, läbinud elektriku kursused vabanedes töökoht. Rahalisi nõudeid omab väärtuses 5899,92 eurot. Majandusliku toimetuleku oskused on minimaalsed ust kannab , kuna sai süüdimõistetuks alaealisena. Käesolevat karist kehalise väärkohtlemise eest röövimiste, varguste ja asja omavolilise . Varasemad kuriteod olid

kasutamise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamise eesmärk ning soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Käesoleval hetkel osaleb vanglas majandustöödel.

Kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuses on osalenud noorteprogrammis EQUIP, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, sotsiaalprogrammis Convictus, osalenud Anonüümsete

Narkomaanide kohtumistel, sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Suhtlusringkonnas on palju kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Isa on kriminaalkorras karistatud ning õde õppis xx xx xxx.

Teinud tihti riskantseid otsuseid, ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest, süstemaatiline õigusrikkuja. Korralikke sõpru, kes vabaduses positiivselt toetaksid, ei ole. Enne vangistust tarvitas alkoholi, mille tulemusel muutus tema käitumine vägivaldseks. Alkoholijoobes on toime pannud enamus kuritegusid. Diagnoositud alkoholi kuritarvitamine. Isiku enda sõnul tarvitas ta narkootilisi aineid enne vangistusse sattumist igapäevaselt (umbes kolme kuu jooksul). Hinnatud on isikut psühhiaatri poolt juhutarvitajaks. Isikul on mõningad suhtlemisraskused. Isiku käitumises on esinenud vägivallajuhtumeid, mille tagajärjeks on kehavigastuste tekitamine kannatanule. Käitumine mõneti impulsiivne. Probleemide lahendamiseks näeb mitmeid võimalusi, kuid enda probleemide lahendamisel neid ei rakenda. Nõrk enesekehtestamise osakus.

Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangistuses viibides omab

distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ei suuda käituda õiguskuulekalt. Kergesti kaasatav teiste isikute poolt kuritegelikule käitumisele. Näeb muutuste vajalikkust, kuid ei suuda oma probleeme iseseisvalt lahendada. Ohtlikkus seisneb sõltuvusainete kuritarvitamises,

kehavigastuste tekitamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 73 %

iru ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 63 %. V

Vangla toetab Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist peale vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Z.V on kriminaalkorras karistatud viis korda, neist kaks korda esimese astme kuritegude eest. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ühel korral karistatud tingimisi vangistusega, mis ebaõnnestus. Vangistuses on karistatud 35 korda distsiplinaarrikkumiste eest, ühel korral on vangistuses toime pannud uue kuriteo. Vabanemisel soovib asuda elama ema juurde, aadressil xxx. Tegemist on remonti vajava kahetoalise korteriga, kommunaalteenuste eest võlgnevused puuduvad. Ema ei soovinud, et tema pojale kohaldataks käitumiskontrolli, xx xx sest käitumiskontrolli piirangud hakkavad tema poja elu segama. Kinnipeetaval on põhiharidus, vabanedes kindlat töökohta ja eriala ei ole, töökogemused vähesed.

Prokurör andis 10.07.2014 kohtuistungil arvamuse, et toetab vangla ettepanekut Z.V e skontrolli kohaldamiseks suhtes karistusjärgs käitumi . Prokurör leidis, et on

otstarbekas kohaldada käitumiskontrolli elkõige seetõttu et kontrollile allutamine võib aidata e ,

kaasa süüdimõistetu taasühiskonnastamisele. Prokurör ettepaneku määrata karistu järgse tegi s käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks määrata lisaks § 75 lg 1 nõuetele ka vangla poolt esitatud nõuded, st mitte ta vitada narkootikume ja alkoholi ning võtma ennast arvele r töötukassas.

Z.V e vastu, leides, et vaidles karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel vangistuse kandmise ajal tegi enda jaoks õigeid järeldusi, läbis mitmeid kursusi, vabanemisel võtab ennast arvele töötukassas ja siis läheb tööle. Alkoholi ja narkootikume tarvitama ei hakka.

1-13-362

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materj alidega ning ära kuulanud prokuröri

ja Z.V arvamused, leiab, et Z.V

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Z.V on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis on tingitud vähesest materiaalsest kindlustatusest ja sõltuvusprobleemidest. Seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Isikul on diagnoositud sõltuvus alkoholi tarvitamisest.

Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda elama ema juurde, kes teda toetab ning ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, mis iseenesest iseloomustab teda positiivselt. Samas ei ole ema nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, leides, et see segab tema poja elu.

Z.V kestel on ühel korral olnud vabastatud vangistusest tingimisi katseajaga, mille pani toime uue kuriteo. Samuti on vangistuses toime pannud kuriteo. Seega võib järeldada, et

Z.V puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu kriminaalhoolduse ajal ei ole iskonnas. võimalik alandada tema ohtlikkust üh

Z.V vaidles , et karistusjärgse käitumiskontrolli määramisele vastu, leides vanglasse tagasi ta ei soovi enam sattuda, võtab ennast töötukassas arvele ja siis leiab ka tööd. Alkoholi ja narkootikume tarvitama ei hakka.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja ei nõustu süüdimõistetu Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik