3-14-51037/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51037 Haldusasi GB kaebus Menetlusosalised Kaebaja – GB Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.06.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51037 muutmata.

2. Jätta rahuldamata GB 07.07.2014 taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas nr 3-14- 51037.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS 155 lg 5 ning 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. GB esitas 03.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus võtta vastutusele XXXXX X asuvad linnavalitsuse ametnikud SA ja kaebaja tütre A. B aadressilt XXXXXXXX X- XXX ebaseadusliku väljatõstmise ning kaebajalt pettuse ja kelmuse teel 15 000 krooni saamise eest. Samuti palus kaebaja võtta vastutusele Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonna töötajad KP ja AV seoses kaebaja perekonna laimamisega ning valetunnistuste fabritseerimisega kaebaja tütre äravõtmise eesmärgil.

2. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 06.06.2014 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus ei saa võtta vastutusele avaliku võimu kandja nimel tegutsenud ametnikku või muud avalikke ülesandeid täitnud isikut. Kaebuse esitamise ainsaks eesmärgiks ei saa olla kellegi õigusvastase käitumise taunimine. Kohus selgitas kaebajale, milliseid nõudeid on võimalik kohtule esitada, s.h kahju hüvitamise nõue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-51037 2(2)

3. G. B esitas Tallinna Halduskohtu 06.06.2014 määrusele määruskaebuse, leides, et ta märkis kaebuses selgelt ära linnavalitsuse ametnike õigusvastased toimingud: pettuse teel 15 000 krooni äravõtmine, tütre ja abikaasa tänavale tõstmine 2010. a novembris. Sellega tekitati kaebajale varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks XXXXX X linnaosa valitsuse toimingud ja kohustada viimast kõrvaldama õigusvastased tagajärjed ning taastada S. A õigus elada aadressil XXXXXXXX X-XXX. Samuti palub kaebaja mõista linnavalitsuselt välja eelkirjeldatud tegevusega tekitatud kahju 15 000 eurot. Lisaks taotleb kaebaja välja mõista rahaline hüvitis 5000 eurot, mis on tekitatud laimu ja valega ning kaebaja alaealise tütre suhtes vanemlike õiguste äravõtmise asjas materjalide fabritseerimisega, 2,5 aasta jooksul tütrega kohtumiste takistamisega, samuti ilma kohtuotsuseta tütre ristimise keelamisega.

4. G. B esitas 07.07.2014 riigi õigusabi taotluse, kus taotleb muu hulgas riigi õigusabi ka haldusasjas nr 3-14-51037.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus oleks pidanud enne kaebuse tagastamist kaebajale selgitama, milliseid nõudeid saab halduskohtule esitada, mitte lähtuma tagastamisel sellest, et ametnike „vastutusele võtmine“ ei ole halduskohtus võimalik. Samas nähtub määruskaebusest, et ka täpsustatud nõuete läbivaatamine ei ole halduskohtus võimalik. Kaebaja vaidlustab esmalt 2010. a toiminguid: tema poolt oktoobris 15 000 krooni tasumisele vaatamata S. A ning alaealise lapse väljatõstmist XXXXXXXX X-XXX korterist novembrikuus. Üürilepingu lõpetamine ning üürniku nn väljatõstmine on tsiviilõiguslikud toimingud, millega seonduvat saab vaidlustada maakohtus. Samuti ei ole avalik-õiguslik vaidlus üürisumma suuruse põhjendatuse üle. Pettuse teel raha äravõtmine on aga kriminaalkorras karistatav. Asjaoludest ei nähtu, et ametnikud on kaebaja poolt esitatud faktiliste asjaolude põhjal teinud mingeid avalikõiguslikke toiminguid, mis võiksid olla halduskohtus vaidlustatavad või millega tekitatud kahju tuleb nõuda halduskohtus. Pealegi oli kaebuse esitamise ajaks (03.06.2014) 2010. aastal toimunust möödunud üle kolme aasta, mistõttu ei ole enam isegi siis, kui halduskohtu pädevust jaatada, võimalik ametnike toiminguid õigusvastaseks tunnistada või ametnikke mingite toimingute tegemiseks kohustada. Samuti on möödunud kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Kaebaja nõuded vanemlike õiguste teostamisega seonduvalt ei kuulu samuti halduskohtu pädevusse. Ametnikud esitasid teavet kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-12-20151 ning kaebajal oli võimalik oma vastuväited esitada selles menetluses. Teises kohtumenetluses teabe esitamine ei ole vaadeldav haldustoiminguna, mida saab halduskohtus vaidlustada. Võimalik dokumentide fabritseerimine on aga süütegu, mille puhul võib kaebaja teha avalduse pädevale uurimisorganile. Ajal, mil linnaosa valitsuse ametnikud otsustasid kaebaja ja lapse kohtumiste ning lapse ristimise üle, oli Tallinna linn lapse eestkostjaks. Eestkoste teostamine ei toimu avalik-õiguslikus vormis ning sellega seotud vaidlused tuleb lahendada maakohtus.

6. Kuna kohus on seisukohal, et kaebuse sisuline läbivaatamine pole võimalik, pole põhjendatud ka kaebajale riigi õigusabi andmine, mistõttu jääb kaebaja 07.07.2014 taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman