3-13-70173/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70173 Haldusasi ES ja AK kaebus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebajad – ES ja AK, volitatud esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste, vandeadvokaadi abi Oliver Nääs Vastustaja – Põhja Ringkonnaprokuratuur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. veebruari 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus ES ja AK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta ES ja AK määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70173 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põhja Ringkonnaprokuratuur tegi Kaitsepolitseiameti menetluses oleva kriminaalasja 11700000010 raames 09.02.2011 õigusabipalve (tlk 27-28 pöördel) Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele, kus paluti muu hulgas informatsiooni andmist ES osas, et selgitada välja tema rahaliste vahendite päritolu. 2. ES ja AK pöördusid õigusabipalvega seoses esmakordselt Tallinna Halduskohtusse 18.10.2012, taotledes isikuandmete töötlemise lõpetamist, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist (haldusasi 3-12-2192). Tallinna Halduskohtu 29.10.2012 kohtumäärusega tagastati kaebus, mis Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2012 määrusega jäeti muutmata. Riigikohus jättis 22.03.2013 määrusega nr 3-3-1-11-13 (edaspidi Riigikohtu 22.03.2013 määrus) samuti kaebajate määruskaebused rahuldamata, kuid muutis halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste põhjendusi.

3-13-70173 2(5) 3. Ajendatuna Riigikohtu 22.03.2013 määrusest, esitasid ES ja AK 19.04.2013 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palusid tuvastada õigusabipalve õigusvastasuse, kuna menetlustoimingu tegemise ajal ei esinenud selleks õiguslikke aluseid. Lisaks palusid kaebajad kõrvaldada õigusabipalve alusel saadud teabe kriminaalasja toimikust ja hävitada saadud teave. Riigiprokuratuur jättis 15.05.2013 määrusega kaebajate taotlused rahuldamata, kuna enne kohtueelse menetluse lõpule viimist ei ole asjakohane anda kaebuse aluseks olnud faktilistele asjaoludele lõplikku hinnangut. Kaebajad vaidlustasid Riigiprokuratuuri määruse Harju Maakohtus, kus 28.06.2013 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jättis 28.08.2013 määruskaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle kaebajatele. Riigikohus kaebajate määruskaebust menetlusse ei võtnud. 4. ES ja AK esitasid 10.12.2013 Tallinna Halduskohtule teistkordselt kaebuse kriminaalasja nr 11700000010 raames tehtud õigusabipalves ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse punkti 22 kohaselt tugineti haldusasjas 3-12-2192 samadele asjaoludele, millele praegusel juhul. Kaebajad tuginevad kaebuse esitamisel Riigikohtu 22.03.2013 määrusele, leides, et selles toodud halduskohtusse pöördumise eeltingimused on täidetud ning vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks puuduvad muud viisid. Kaebajad on läbinud uurimiskaebemenetluse, mille raames maakohus keeldus õigusabipalve õigusvastasuse või õiguspärasuse tuvastamisest seoses pädevuse puudumisega. Kaebajad vaidlustasid maakohtu määruse ringkonnakohtus, kuid ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle. Kaebajad toovad välja, et kaebus on põhjendatud ka seetõttu, et enne eeluurimise lõppu võivad mööduda halduskohtusse pöördumise kaebetähtajad ning kaebajatel ei ole seejärel menetluslikult võimalik samade nõuetega muu kohtu poole pöörduda. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 18.02.2014 määrusega kaebuse kõigi nõuete osas läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus on ennatlik ning ei taga eesmärgi saavutamist. Halduskohus ei nõustunud kaebajate käsitusega nagu pärast Riigiprokuratuuri poolt menetluse algatamata jätmist ning seejärel toimunud kohtumenetlust oleks kaebajate nõuete menetlemise eeldused halduskohtus formaalselt täidetud. Samuti ei nõustunud halduskohus sellega, et kaebajatel puudub muu võimalus oma õiguste kaitsmiseks või et kaebajate kaebevõimalused on ammendunud ja ainus võimalus oma õiguste kaitseks on just praegu halduskohtusse pöörduda. Tuginedes Riigikohtu 22.03.2013 määrusele, jäi halduskohus seisukohale, et kriminaalmenetluse toimingu sisu ja vorm on ühtne, mistõttu ei ole neid võimalik eraldada ning kriminaalmenetluse toimingu (nii vorm kui ka sisu) õigusvastasuse tuvastamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuses ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise dokumendis esitatud väited ei anna alust otsustada, et praegusel juhul oleks tegemist erandjuhuga, kus isikul puuduvad võimalused nõuda kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses. Seega ei saa halduskohus asuda vaidlusaluse kriminaalmenetluse toimingu sisu õiguspärasust hindama. Lisaks Riigikohtu 22.03.2013 määrusele ning võttes arvesse ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2012 määruse nr 3-12-2192 p-s 13 väljendatud seisukohta, ei ole halduskohtul poolelioleva kohtueelse menetluse ajal võimalik sisuliselt lahendada kaebuses esitatud kohustamisja tuvastamisnõuet. Mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, siis kaebajate õiguste riive ei ole ilmselgelt välistatud, kuid ka selles osas on kaebus hetkel ennatlik, sest endiselt on hüvitamisnõude eeldused täitmata. Kaebajatel on õigus tulla kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vastava nõudega halduskohtusse, kuid alles seejärel, kui nimetatud toimingu

3-13-70173 3(5) õigusvastasus on seaduses ettenähtud korras tuvastatud. Jätkuvalt on täitmata ka kahju hüvitamise nõude esitamisele (ja rahuldamisele) ette nähtud riigivastutuse seaduses §-s 9 sätestatud eeldused. Õigusabipalve kui kriminaalmenetluse menetlusdokument on edastatud vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ette nähtud korrale ja üksnes kindlale adressaadile ning õigusabipalve esitamine kriminaalmenetluses menetlustoiminguna ei ole käsitatav õigusvastase teona. Seega olukorras, kus kohtueelne menetlus on alles pooleli ja kõnealuse toimingu õigusvastasus KrMS-s sätestatud kaebekorras kindlaks tegemata, on mittevaralise kahju nõue praeguses olukorras ilmselgelt perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. ES ja AK paluvad 05.03.2014 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.02.2014 määrus ja teha asjas uus määrus, millega kaebus võetakse menetlusse. Määruskaebuses jäävad kaebajad oma eelnevate seisukohtade juurde ning toovad välja, et nende sooviks ei ole, et halduskohus tuvastaks kuriteokoosseisu puudumise või annaks kaebajate tegevusele karistusõigusliku hinnangu. Kaebajate eesmärgiks on üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine, väärtushinnangute avalikustamise õigusvastasuse tuvastamine ja kahju hüvitamine. Halduskohus ei pea hindama faktiväiteid kriminaalõiguslikust aspektist. Halduskohus peab üksnes hindama, kas vastustaja poolne faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine oli nende avaldamise hetkel õiguspärane või mitte. Selline hindamine ei eelda aga tuvastamist, kas isikud sellised teod toime panid või mitte. Välistatud ei ole, et halduskohtumenetluses tuvastatakse vastustaja tegevuse õigusvastasus, kuid kriminaalkohus tuvastab, et isik on toime pannud koosseisupärase teo. See on võimalik ka vastupidiselt. Asja lahendamisel tuleb halduskohtul lähtuda HKMS-s sätestatud menetlusreeglitest, mis on kohaldatavad ebaõigete andmete avaldamise menetluses, kus ebaõigete andmete tuvastamine toimub võrdlusmeetodi kasutamises. Väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kaebajate kaebevõimalused ammendunud. Kaebajad on astunud kõikvõimalikke samme õigusabipalve õigusvastasuse tuvastamiseks uurimiskaebemenetluses, kuid eeluurimiskohtunik ei võtnud õigusabipalve osas seisukohta. Samuti ei ole halduskohus selgitanud, millised konkreetsed toimingud on kaebajate poolt tegemata, mistõttu saab kaebuse lugeda ennatlikuks. Eeluurimise lõpule viimine ei muuda ebaõigete faktiväidete ja ebakohatute väärtushinnangute esitamise kontekstis mistahes asjaolusid, sest nimetatud nõudeid tuleb hinnata teabe avaldamise seisuga. Väär on käsitus ka sellest, et kaebajad peaksid ära ootama kriminaalkohtumenetluse tulemuse, kuna kriminaalkohus ei saa tuvastada faktiväidete ebaõigsust ega väärtushinnangute ebakohasust. Õiguslikult ei ole võimalik olukord, kus halduskohtumenetluslikud tähtajad kulgevad, aga puudub võimalus oma kaebeõigust realiseerida. Kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et saavutada õiguste kaitse kriminaalmenetluses läbi uurimiskaebemenetluse, kuid Riigiprokuratuur ja maakohus on jätnud kaebuse sisuliselt lahendamata ning põhjendanud menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise võimatust pädevuse puudumisega. Lisaks ei ole ebaõige faktiväite ümberlükkamine ja ebakohase väärtushinnangu tuvastamise eelduseks menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine uurimiskaebemenetluses, vaid uurimiskaebemenetluse kui kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Tegemist on erandliku olukorraga ning kaebuse menetlemist nõuab korralise kohtutee garantii. Praegusel ajal kulgevad halduskohtu kaebetähtajad ning kaebajatel puudub menetluslik võimalus pöörduda samade nõuetega muu kohtu poole.

3-13-70173 4(5) 7. Riigiprokuratuur palub 20.03.2014 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Haldusasi nr 3-13-70173 on jätk haldusasjale nr 3-12-2192, kuivõrd vaidluse ese (õigusabipalve õiguspärasuse hindamine) on sama. Selle väljaselgitamine ei ole halduskohtu pädevuses ning seda kinnitas ka Riigikohus 22.03.2013 määruses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust Tallinna Halduskohtu 18.02.2014 määruse muutmiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ning § 203 lg-le 2 tuginedes ei korda neid. Vastuseks määruskaebusele toob ringkonnakohus välja järgmist. 9. Vormiliselt on kaebajad KrMS §-des 228-232 reguleeritud uurimiskaebemenetluse läbinud, kuid seda ei ole tehtud sisuliselt. Riigikohus tõi 22.02.2013 määruse punktis 17 välja, et hüvitamiskaebuse eelduseks on kohtueelse menetluse lõppemine või uurimiskaebemenetluse läbimine. Nimetatud seisukohast ei saa kuidagi tuletada, et kui uurimiskaebemenetlus ei ole tulemuslik ning menetlustoimingu õigusvastasust selles ei tuvastata, siis võib enne kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõppemist asuda kriminaalmenetluse asjaolusid ja toimingute õiguspärasust hindama halduskohus. Ringkonnakohus mõistab Riigikohtu 22.03.2013 määruse punkti 17 selliselt, et kui uurimiskaebemenetluses on tuvastatud kriminaalmenetluses tehtud toimingu õigusvastasus, siis on seejärel võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. Uurimiskaebemenetluses toimingu õigusvastasuse tuvastamata jätmine ei anna kohest halduskohtusse pöördumise õigust. 10. Uurimiskaebemenetluses asus Riigiprokuratuur seisukohale, et enne kohtueelse menetluse lõpule viimist ei ole asjakohane anda kaebuse aluseks olnud faktilistele asjaoludele lõplikku hinnangut. Eelmenetluskohtunik aga leidis, et temal puudub pädevus kaebuses esitatud asjaolude hindamiseks. Kuna toimuva kriminaalmenetluse raames ei ole Riigiprokuratuur või eeluurimiskohtunik lugenud õigusabitaotluse esitamist õigusvastaseks, ei saa ka halduskohus asuda selles toodud asjaolusid või sellega seotud võimaliku mittevaralise kahju hüvitamist hindama. KrMS ei näe üksnes lõpetatud kriminaalmenetluste toimingute vaidlustamiseks menetluskorda ette, mistõttu tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt jaatada halduskohtu pädevust nimetatud toimingute õigusvastasuse hindamisel. Seda on kinnitanud ka Riigikohus 31.08.2011 lahendi nr 3-3-1-35-10 punktis 55, kus on märgitud, et kriminaalasjas menetluse lõpetamine on aluseks, mille järgselt tekib halduskohtul õigus tuvastada tegevuse õigusvastasust ning hinnata tekitatud kahju olemasolu. Olukorras, kus kriminaalmenetlus ei ole lõppenud, on isikutel oma õiguste kaitseks jätkuvalt võimalik menetlustoiminguid vaidlustada kriminaalmenetluse raames KrMS sätete järgi. 11. Kui kaebajate hinnangul ei taga KrMS sätted nende põhiõiguste kaitset piisavalt ja on vastuolus nt PS §-dega 14, 15 ja 24, on neil võimalik taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimist kriminaalasja kaebemenetluse raames. Kuna PS § 15 lg 1 ja § 152 lg 1 järgi saab kohus käivitada konkreetse normikontrolli üksnes asjassepuutuvate sätete põhiseaduslikkuse kontrollimiseks, siis ei saa halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust tema pädevusse mittekuuluvas vaidluses. 12. Kaebetähtaegade kulgemise kohta esitatud väidetele vastuseks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et arvestades asjaolu, et halduskohtusse saab pöörduda alles juhul, kui kriminaalmenetluse kohtueelne menetlus lõpetatakse, siis kohaldub kaebuse esitamisele HKMS § 47 lg 2.

3-13-70173 5(5) /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman