3-14-51187/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-51187

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51187 Haldusasi V.F. kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks (töölt vabastamine) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Saata määrus kaebajale koos Tallinna Vangla 20.06.2014 vastusega kohtunõudele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.06.2014 saabus Tallinna Halduskohtule V.F.i kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et esitas vanglale vastava taotluse juba 06.04.2014, kuid kaebuse esitamise seisuga ei olnud ta vastust saanud. Kaebaja selgitab, et 11.03.2014 käskkirja nr 220 alusel kõrvaldati ta vangla majandustöödelt distsiplinaarmenetluse ajaks, kuid distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud mingisuguseid tõendeid kaebaja osavõtu kohta distsiplinaarsüüteos. Kaebaja nõuab, et kohus mõistaks välja talle õiglase hüvitise kolme kuuga tekitatud varalise kahju (töölt kõrvaldamisega seoses saamata jäänud sissetulek) eest ning taastaks vanglas töötamise õiguse.

2. 18.06.2014 tegi kohus Tallinna Vanglale kohtunõude ning palus saata V.F.i poolt vanglale esitatud taotluse ja vangla vastuse sellele, kui taotlus on lahendatud.

3. 20.06.2014 edastas vangla kohtule V.F.i taotluse ning teatas, et taotlust ei ole tähtaegselt lahendatud.

3-14-51187

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus saab kaebaja ja vangla poolt esitatud materjalidest aru, et kaebaja rakendati 17.02.2014 käskkirjaga nr 135 abitöölisena majandustöödele alates 20.02.2014 kuni 19.03.2014 ning talle määrati töötasu vastavalt tehtud töötundide arvule, lähtudes vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg-s 2 näidatud täistööajaga töötamise alammäära tasust. Käskkirja kohaselt toimub kinnipeetava töökohustuse peatumine, tema ajutine töölt kõrvaldamine, töölt vabastamine ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamine justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ alusel. 09.03.2014 koostati ettekanne nr 569, mille kohaselt avastati toidujagajana töötava V. F. termokastist margariin ja kohv. 11.03.2014 käskkirjaga kõrvaldati V.F. ajutiselt majandustöödelt distsiplinaarmenetluse ajaks, töötasu maksmise peatamisega, alates 12.03.2014. Ettekandele nr 569 on käsitsi märgitud „Menetlus lõpetada, kuna juurdepääs kastidele on paljudel ja süü tõendamine ei ole võimalik“, alla kirjutanud Siim Poll ja kuupäev 02.04.2014. 06.04.2014 esitas V.F. vanglale venekeelse taotluse, mille vangla 22.04.2014 kirjaga tõlkimise korraldamiseks tagastas. 24.04.2014 esitas V.F. vanglale eestikeelse taotluse, milles nõuab kahju hüvitamist ja lisaks töötamise õiguse taastamist. Taotlusest nähtub, et seoses distsiplinaarmenetlusega kõrvaldati kaebaja töölt ning jäi sõlmimata uus tööleping, millest tulenevalt tekkis V.F.ile kahju seoses sissetuleku kaotamisega.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates ning sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. V.F. esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, mitte vaide. Seega kohaldub kaebuse esitamisel RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg. Kuna V.F. esitas 06.04.2014 venekeelse taotluse, mis tõlkimiseks tagastati ning alles 24.04.2014 jõudis vanglani eestikeelne (s.o nõuetekohane) taotlus, siis kahekuuline tähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevast ning kohtule kaebuse esitamise hetkel 09.06.2014 ei olnud taotluse lahendamise tähtaeg veel möödunud. Vangla vastas 20.06.2014 kohtunõudele, et V.F.i taotlust ei ole lahendatud ning vangla ei osanud isegi kaebaja taotluse lahendamise tähtaega prognoosida. Arvestades, et sellele järgnesid nädalavahetus ja pühad, siis on ilmne, et vangla ka 25.06.2014 seisuga taotlust

3-14-51187

lahendada ei jõudnud. Kaebuse tagastamine kaebuse esitamise hetkel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu oleks selles olukorras vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, seda enam, et kaebaja ei saa kahjunõude lahendit ettenähtud ajal ja vangla ei ole teavitanud ka tähtaja pikendamisest.

6. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist, jättes määratlemata kahjuhüvitise summa ja märkides, et soovib õiglast hüvitist kolme kuuga tekitatud varalise kahju eest. Kaebusest võib aru saada selliselt, et kaebaja soovib kas saamata jäänud töötasu või varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamist. Kaebaja saamata jäänud töötasu saab olla eelkõige summa, mis jäi tal töötasuna saamata seoses distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamisega. Arvestades, et kaebaja määrati tööle kuni 19.03.2014 ning kõrvaldati töölt alates 12.03.2014, siis saab nõue puudutada eelkõige selle ajavahemiku jooksul saamata jäänud töötasu.

7. VangS § 37 lg 1, § 38 lg 1 ja 39 lg 3 kohaselt on kinnipeetavad üldjuhul kohustatud töötama ning vanglateenistus peab nad võimaluse korral kindlustama tööga või rakendama selle puudumisel vastavalt töö eripärale enda äranägemisel majandustöödel. Nimetatud sätetest tuleneb, et kinnipeetaval on küll töötamise kohustus, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda enda tööle rakendamist. See saab toimuda vaid vastava võimaluse olemasolul, sõltub käesoleva vaidluse tinginud majandustööde puhul vangla äranägemisest ning ei ole samastatav töölepingu alusel töötamisega.

VangS § 43 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetava töö tasustamisel lähtuda töötatud ajast. VangS § 38 lg 22 alusel kehtestatud justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Määruse nr 9 § 5 lg 1 sätestab, et kinnipeetava töökohustuse peatumise ja ajutise töölt kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. Eelnevast tuleneb, et kinnipeetavale makstakse tasu vastavalt reaalselt töötatud ajale ning kui kinnipeetav ei ole töötanud (olenemata põhjusest), siis ta tasu ei saa.

Kaebaja 11.03.2014 käskkirjaga 220 kõrvaldatud töölt ning kaebaja ei ole seda käskkirja vaidlustanud (s.o vanglale käskkirja tühistamise nõudega vaiet esitanud), samuti on möödunud selle käskkirja vaidlustamise tähtaeg, mistõttu ei hakka kohus kaebajale soovitama selle käskkirja vaidlustamist. Kui kaebaja otsustab seda käskkirja siiski vaidlustada ja tal esineb vangla ees mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, siis peale vaideotsuse saamist tekib kaebajal õigus pöörduda kohtusse, mil kohus saaks kontrollida, kas kaebaja töölt eemale jätmine võis rikkuda kaebaja õigusi.

Kaebajast võib aru saada nii, et ta ei pea enda töölt kõrvaldamist õiguspäraseks. Kui kaebaja leidis, et tema töölt kõrvaldamine oli õigusvastane, pidi kaebaja esitama vanglale vaide töölt kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Töölt ajutiselt kõrvaldatud kinnipeetav ei vaja tööle ennistamist. VangS § 1.1 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule, ent seda saab teha HKMS –s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele.

Kaebaja ei ole käskkirja nr 220 tühistamiseks /kehtetuks tunnistamiseks vangla poole pöördunud, seega on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu ei saa käesolevas asjas kohus lugeda, et kaebaja saaks käesolevas kaebuses toetuda käskkirja nr 220 kehtetusele, kuna seda saab teha vaid siis, mil kohtueelne menetlus on läbitud. Eeltoodust tulenevalt ei oleks võimalik kaebust täiendada (see ei ole kõrvaldatav kaebuse puudus) ning kohus ei saaks menetleda kaebaja töölt kõrvaldamise käskkirja nr 220. Kaebaja

3-14-51187

ei ole seda käskkirja vaidlustanud ka käesolevas kohtukaebuses, ent isegi kui kaebaja seda oleks teinud, tulnuks kaebus selles osas tagastada kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Selliselt on hetkel ainetud ka kaebaja need väited, mil kaebaja märgib, et tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja töölt kõrvaldamisega riivati tema au ja väärikust. Käskkirja nr 220 mittevaidlustamisest vangla ees saab käesolevas asjas järeldada, et oli olemas kaebaja töölt kõrvaldamiseks seaduslik alus. Asjaolu, et distsiplinaarmenetlus hiljem lõpetati tulenevalt sellest, et kaebaja süü tõendamine polnud võimalik, ei tähenda, et kaebaja töölt kõrvaldamine oleks olnud õigusvastane.

Eelnevast tulenevalt nähtub ühtlasi, et kaebajal ei ole alust nõuda saamata jäänud töötasu aja eest, mil ta oli käskkirja kohaselt töölt kõrvaldatud (12.03.2014 – 19.03.2014). Kaebaja sai töötasu selle aja eest, mil ta tegelikult tööd tegi. Kaebaja märgib kaebuses ära kolme kuuga tekitatud varalise kahju, ent midagi täpsemalt selles osas kaebaja ei märgi. Aluseks võttes tööle määramise käskkirja, kestis kaebaja töölt kõrvaldamine vaid mõned päevad ja tema tööle määramise tähtaeg lõppes juba enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.

Tööle rakendamine oli ette nähtud kuni 19.03.14.a ja mitte kauemaks. Uut käskkirja tööle võtmiseks ei ole välja antud ja töölt kõrvaldamist kaebaja ei olnud vaidlustanud, ehkki esitas koheselt vanglale kahjunõude. Kaebaja ilmselt on ekslikult arvanud, et ta tööle rakendamine oli tähtajatu. Tegelikult oli ta tööle rakendamine võimalik käskkirjas märgitud ajaperioodil ja uut käskkirja uueks töötamise perioodiks ei ole välja antud, mistõttu ei saaks ta nõuda töötasu peale märgitud aega. Kaebusest ka ei nähtu, et oleks jäetud lahendamata mingi uus taotlus tööle rakendamiseks uueks ajaperioodiks ning et kaebaja jäeti töötasuta tegelikult töötatud päevade eest.

Vanglale esitatud taotluses esitatud väide, et kaebajaga jäi distsiplinaarmenetluse tõttu sõlmimata järgmine tööleping, on oletuslik. Esiteks puuduvad igasugused tõendid, et vangla oleks kaebaja kindlasti tööle määranud. Vanglal ei ole kohustust koheselt kinnipeetavale tööd pakkuda, kui eelmine käskkirjaga töötamise periood on möödunud. Vangla rakendab tööle kinnipeetavaid vastavalt võimalustele ja vajadusele ja püüab tagada paljude kinnipeetavate hõivatuse tööga, mis tähendab, et tööga ei saa tagada kogu aeg ja järjepidevalt kõiki kinnipeetavaid või üksnes tagada tööd kaebajale.

Teisalt nähtub, et kui ühe käskkirja alusel töötamine lõppes, siis ei sõltunud järgmise käskkirja andmine ja tööle määramine siiski asjaolust, kas eelmise töötamisega seotult kulges vaidlus. Vangla ei ole seotud uue töötamise perioodi määramisel varasemast vaidlusest ja saab teha kaalutlusotsuse ka sõltumata eelnevast. Kui vangla oleks soovinud kaebajat tööle rakendada, saanuks ta eelmise käskkirjaga määratud töötamise lõppemisel nii või teisiti määrata kaebaja uuesti tööle, kui oleks leidunud tööd ja oleks täidetud muud töötamiseks vajalikud tingimused.

Kui ühe käskkirja alusel töötamise periood lõpeb, siis uuesti tööle rakendamise võimalusel tuleks anda välja uus käskkiri, mis fikseerib isiku tööle rakendamise konkreetsele tööle, konkreetseks ajaperioodiks ja vastava töötasuga.

8. Kui kaebajat ei olnud keegi uue käskkirjaga tööle määranud ja ta ei olegi tööd teinud, siis töötasu ei saaks talle keegi maksta ja kohus ei saaks teha vastustajale ettekirjutust, mis ei tulene seadusest. Ühtlasi ei saa kaebaja väita kahju tekkimist, kui ta tööd tegelikult ei teinud ja ei pidanud töötasu saama. Nii näiteks toimib kehtiv kord ka siis, kui kaebajal oleks olnud käskkirjaga määratud töötamise periood, ent teda poleks tööle rakendatud, nt mingil päeval vastava töö puudumisest. Ka sellisel juhul ei saaks kaebaja nõuda töötasu, sest ta konkreetsel päeval tööd ei teinud. Seetõttu ongi kohus juba varasemalt märkinud, et VangS § 43 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetava töö tasustamisel lähtuda tegelikult töötatud ajast. Kaebaja aga ei väida, et ta tegelikult töötatud aja

3-14-51187

eest töötasu ei saanud ja et sellest tulenevalt võiks märkida kahju tekkimist. Kaebaja pigem heidab ette töötamisest kõrvaldamist, ent sellisel juhul saab ta oma õigus kaitsta käskkirja nr

220 vaidlustamisega ja esitada tühistamisnõude, kui ta läbib kohtueelse menetluse. Kohus ei saa nõuda, et kaebaja seda teeks, kuna õiguskaitsevahendid valib kaebaja ise. Ja kaebaja eelistas antud juhul kahjunõude esitamist. 9.RVastS § 7 lg 3 kohaselt on selle seaduse alusel võimalik nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud töötasu maksmisega seotud nõuet ei ole kohtu hinnangul siiski võimalik käsitleda riigivastutuse seadusel rajaneva kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamise nõudena. Samas lähtudes ka RVastS § 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 saab isik talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil ning varalise kahju rahas hüvitamine tähendab seda, et hüvitisega luuakse olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi poleks rikutud.

Kuna vanglal oli õiguslik alus kaebaja töölt kõrvaldamiseks ning kaebaja enda töölt kõrvaldamise käskkirja vaidlustanud ei olnud ega ole senimaani, siis nähtub, et vaatamata töölt kõrvaldamisele ta ettenähtud töötasu on saanud ja kaebaja ei väida, et töötatud aja eest talle töötasu jäeti välja maksmata. Selliselt ei saa kuidagi eeldada, et võis tekkida kahjulik tagajärg, mida tuleks heastada. Lisaks puudub alus eeldada, et kaebaja oleks pärast 17.02.2014 käskkirjas nr 135 määratud tähtaja möödumist uuesti tööle määratud, seega ei saa eeldada, et kaebajal oleks tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol.

Kaebaja võimalikud vihjed, et tema au on haavatud ettekande menetlemisel, ei ole olnud kahjunõude aluseks vangla poole pöördumisel ja kui kaebaja sooviks on hoopiski esitada kahjunõu seotult tema suhtes ettekande menetlemisega tekkinud kahjus, siis saab ta selle veel esitada, kuna nõude esitamise tähtaeg on pikk (3 aastat). 10.Kohus saab aru, et kaebaja soovib veel ka enda tööle ennistamist. Kuna kaebaja oli määratud tööle tähtajaliselt kuni 19.03.2014 ning see tähtaeg on möödunud, ei ole kaebaja tööle ennistamine juba loogiliselt võimalik.

Märgitud käskkiri on käesolevaks ajaks muutunud kehtetuks seotult selles märgitud tähtaja saabumisega. Kui arvestada, et enne kaebusega kohtusse pöördumist peab kinnipeetav, kes leiab, et ta on ajutiselt töölt kõrvaldatud õigusvastaselt, esitama vanglale vaide ajutiselt töölt kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, siis nähtub, et antud juhul seda tehtud ei ole. Enda tööle ennistamist ei peaks kaebaja eraldi nõudma, sest töölt kõrvaldamise käskkirja vaidlustamisel ja selle käskkirja kehtetuks tunnistamisel saab püstitada ka küsimuse, kas sellega kaasneb võimalus töötamise jätkamiseks ja seda sõltumata sellest, kas kaebaja ise on sellise taotluse esitanud.

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-13-1883 (määruse p 13) märkinud, et kinnipeetav ei pea töötamise jätkamise võimalust taotlema vanglalt eraldi (ja läbima eraldi vaidemenetluse) ega ka vaides koos ajutiselt töölt kõrvaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Kaebaja enda töölt kõrvaldamise käskkirja aga ei ole vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et ringkonnakohus leiab, et kaebaja soovi korral tööle ennistamiseks peab olema vaidlustatud käskkiri töölt kõrvaldamise kohta, selleks peab olema esitatud tühistamise nõue, millise rahuldamise korral peaks Tallinna Vangla kaebaja

3-14-51187

tööle ennistamise lahendama. Kaebaja on vanglalt asunud vahetult nõudma kahju, mis on vanglal jäänud tähtajaks lahendamata. Lisaks nähtub, et kinnipeetavad määratakse tööle vangla haldusaktiga vangla kaalutlusõiguse alusel. Halduskohtu pädevuses ei ole aga vangla eest sellist haldusakti vastu võtta ning samuti ei ole kohtul praegusel juhul alust kohustada vanglat sellist haldusakti vastu võtma. 11.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning sama sätte p 2 kohaselt juhul, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine selliselt nagu kaebaja väidab, on välistatud ning kaebaja esitatud kahjunõue ja samuti tööle ennistamise nõue on ilmselgelt perspektiivitud, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. 12.Seoses kaebaja palvega tõlkida talle kohtulahendid vene keelde, selgitab kohus, et rahuldab selle palve. Sellest tulenevalt tuleb kaebajal arvestada aga viivitusega kohtulahendi temani jõudmisel. Selleks, et kaebaja esitatud venekeelsed dokumendid tõlkida eesti keelde, kulub omakorda lisaaega. HKMS § 80 lg 1 kohaselt on kohtu töökeeleks eesti keel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik