2-13-16365/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2014 Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-16365 Tsiviilasi STA (praeguse nimega SL) ja AT (praeguse nimega IL) hagi TAAAEMM vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.10.2013 otsus Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja hind STA ja AT apellatsioonkaebus, 2928 eurot TAAAEMM apellatsioonkaebus, 2880 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AT (IL) IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X, XXXXX XXXXXXX) Hageja STA (SL) IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja EL ja lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Kostja TAAAEMM (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht XX XXXXXX XXXXX X-XXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX, XXXXX XXXXX, e-post XXXXX_XXXX_XX@XXXXXXX.XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 29.10.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-16365 muuta, mõistes kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.06.2012 kuni 11.04.2013 kummalegi hagejatest 1464 eurot ja elatise ühekordse summana kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise päevani, viivise alates kohtuotuse jõustumisest, ja määrates kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et väljamõistetud elatis tuleb maksta EL pangakontole.

TsMS § 654 lg. 2(2) kohaselt sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt.

Välja mõista TAAAEMM-lt elatis SL kasuks perioodi eest alates 01.06.2012 kuni 08.07.2014 ühekordse summana 3956,03 eurot, ja alates 09.07.2014 elatis igakuiselt makstava summana 177,50 eurot kuni SL 18-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui pool Eesti Vabariigi Valituse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast.

Välja mõista TAAAEMM-lt elatis IL kasuks perioodi eest alates 01.06.2012 kuni 08.07.2014 ühekordse summana 3956,03 eurot, ja alates 09.07.2014 igakuiselt 177,50 eurot kuni IL 18-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast.

Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb tasuda ülekandega EL kontole XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbangas.

Kohtuotsuse täitmisega viivitamisel kummagi lapse kasuks ühekordselt väljamõistetava elatise (3956,03 eurot) osas välja mõista TAAAEMM-lt viivis võlgnetavalt summalt võlaõigusseaduse §-i 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TAAEMM kanda.

Hagejate apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Menetlusabi selgitus

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

STA (alates 27.11.2013 nimega SL) ja AT (alates 27.11.2013 nimega IL) esitasid 12.04.2013 oma seadusliku esindaja (ema) EL kaudu Harju Maakohtule hagi TAAAEMM vastu elatise väljamõistmiseks alammääras. Perioodi 01.06.2012 - 31.12.2012 eest palusid hagejad mõista kummagi lapse kasuks välja 925 eurot (7 x 145 - 90), perioodi 01.01.2013 - 08.04.2013 eest kummagi lapse kasuks 522,67 eurot (3 kuud 8 päeva x 160), võlgnevus kokku 1447,67 eurot, ning alates hagi esitamisest elatis igakuise elatise 160 eurot kuus kummagi lapse kasuks.

EL ja kostja abielust sündis 28.12.2009 poeg STA ja 15.09.2011 tütar AT. Vanemate kooselu lõppes 2012 mais, kui laste ema asus koos lastega elama Eestisse. Laste isa on käinud lapsi Eestis külastamas, kuid ülalpidamist lastele ei anna. Kogu selle aja jooksul on kostja tasunud kahe lapse ülalpidamiseks 180 eurot. Ka kooselu ajal Egiptuse Araabia Vabariigis elas pere EL teenitud vahenditest, sest kostja ei ole pikemat aega tööl käinud ega sissetulekut hankinud. Kuna laste isa ei anna lastele ülalpidamist vabatahtlikult, on hagejad sunnitud pöörduma nõudega kohtusse.

TAAAEMM vastuväiteid hagile ei esitanud.

Maakohtu otsus

Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) hagejate ülalpidamiseks alates 12.04.2013 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

Kostja on hagejate isa ja ta on kohustatud hagejaid ülal pidama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Kostjalt tuleb elatis hagejate ülalpidamiseks alammääras välja mõista.

Hagejate tagasiulatuv elatise nõue on esitatud elatise alammääras alates 01.06.2012. Nimetatud perioodil tasus kostja kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 90 eurot. 2012 oli elatise alammäär 145 eurot, seega on elatise võlg 2012 seitsme kuu eest kummagi hageja kohta 925 eurot (7 kuud x 145 eurot – 90 eurot). Alates 2013 on elatise alammäär 160 eurot. Seega on elatise võlg 2013 kolme kuu ja 11 päeva eest kummagi hageja kohta 539 eurot (3 kuud ja 11 päeva x 160 eurot). Kokku on elatise võlg kummagi hageja kohta ajavahemiku 01.06.2012 kuni 11.04.2013 eest 1464 eurot, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista.

Hagejate apellatsioonkaebus

Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt, elatise välja mõistmise perioodi osas, ja uue otsusega mõista kostjalt välja elatisevõlgnevus STA kasuks tema ülalpidamiseks 01.06.2012 - 08.04.2013 kokku 1464 eurot, ja alates 09.04.2013 elatis 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär, kuni STA täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni, ning elatisevõlgnevus AT kasuks tema ülalpidamiseks 01.06.2012 - 08.04.2013 kokku 1464 eurot ja alates 09.04.2013 elatis 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui riiklik elatise alammäär, kuni AT täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.

Hagejad paluvad määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevused perioodi 01.06.2012 - 08.04.2013 eest ja perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni STA ees

160 eurot kuus ja AT ees 160 eurot kuus kustutama 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kandes need EL kontole Swedbankis ning kohtuotsuses sätestatud elatise kohustuse jooksvalt kandma EL kontole Swedbankis iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, ning sätestada, et kohtuotsuse täitmisega viivitamisel tasub kostja hagejatele viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Maakohus on otsuse tegemisel jätnud vääralt kohaldamata PKS § 97 p. 2. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist kuni nende täisealiseks saamiseni või juhul, kui nad jätkavad täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis nende 21-aastaseks saamiseni. Kohus mõistis elatise välja kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Kohus ei põhjendanud, miks ei rahuldatud elatisehagi tingimuslikult kuni kummagi lapse põhivõi keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui nende 21-aastaseks saamiseni.

Riigikohus on leidnud mitmes oma lahendis, et nõue ja seega ka kohtuotsuse resolutsioon võib olla tingimuslik. Ka hagejate nõue elatise saamiseks kostjalt on perioodil alates täisealiseks saamisest kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni tingimuslik. Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lg. 1 järgi saab täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumise seada sõltuvusse tingimuse saabumisest (tingimuslik nõue) ja TMS § 19 lg. 2 järgi tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega (Riigikohtu lahendid 3-2-1-32-09, 3-2-1-13-06 jt.). Seega on võimalik ja lubatav kohtul mõista elatis kummagi hageja kasuks alates tema täisealiseks saamisest tingimuslikult – kui nad jätkavad õpinguid - ja selle tingimuse esinemist saab kumbki hageja kohtutäiturile tõendada vastava koolitõendiga. Seadusest ei tulene, et laps peaks kõigepealt esitama hagi alaealisena ja siis veel uuesti täisealisena, see oleks vastuolus TsMS §-ga 2.

Hagejad palusid määrata kohtuotsusega kindlaks ka selle täitmise kord. Seda taotlust kohus ei lahendanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on perioodiliste maksete kohta tehtava kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine TsMS § 445 alusel alaealiste huvides.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja ei ole hagejate apellatsioonkaebusele vastust esitanud.

TAAAEMM apellatsioonkaebus

Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.

Kostja kogupalk on 3700 Egiptuse naela = 390 eurot kuus. Kostjal on pangalaen igakuise maksega 85 eurot. Kostjal on eelmisest abielust veel üks poeg (8-aastane). Egiptuses ei toeta valitsus koole, kostja peab maksma kooli ja toidu eest. Ta ei saa riigilt mingit abi ega toetust nii nagu Euroopas. Seega tuleb elatise väljamõistmisel arvestada kostja kolmanda lapsega.

Arvestada tuleb ka sellega, et EL röövis S ja A Egiptusest ja viis Eestisse kostja tahte vastaselt ja ei küsinud isegi kostja seisukohta. EL esitas hagi, sest ta teab, et kostja ei saa maksta elatist eurodes. Sisuliselt, kui ta ei maksa, ei saa ta tulla Eestisse ega näha oma lapsi.

Lisaks peab kostja maksma umbes 20 eurot kuus interneti tasu, et näha oma lapsi interneti kaudu. EL keeldub kostjale lapsi näitamast ja keeldub kostjaga koostööd tegemast ning ei luba ühelgi firmal ja tehnikul oma kodu külastada, et nad saaksid vaadata, millist kaamerat ja tehnikat on vaja ja kuhu see paigaldada.

Vastus apellatsioonkaebusele

Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kostja oma aga rahuldamata jätta.

Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, et hagejate tagasiulatuv elatisnõue PKS § 108 järgi tuleb rahuldada, ning tuvastanud, et kostjalt tuleb enne hagi esitamist tagasiulatuvalt välja mõista elatis perioodi eest 01.06.2012 kuni 11.04.2013 kummagi hageja kasuks 1464 eurot. Samas ei kajastu kohtu see põhjendatud ja seaduslik otsustus maakohtu otsuse resolutsioonis. Seega tuleb otsus selles osas muuta, mõistes kostjalt ühekordselt välja tagasiulatuva elatise võlgnevus kummagi hageja kasuks 1464 eurot.

Samuti on põhjendatud määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt peab kostja hagejate kasuks väljamõistetud elatise (seejuures ka ühekordselt väljamõistetava) tasuma ülekandega hagejate seadusliku esindaja, kelle juures lapsed elavad, EL kontole nr. XXXXXXXXXXXX Swdbangas.

Riigikohus on selgitanud, et otsuse täidetavuse ja selguse huvides tuleb elatis välja mõista ühekordse summana kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Seda arvestades tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis (s.o. kogu elatise võlgnevus) ühekordse summana kummalegi 3956,03 eurot, ja igakuiselt makstav elatis alates ringkonnkohtu otsuse tegemise päevale järgnevast päevast.

Elatisevõlgnevuse arvestus on järgmine.

11.04.2013 seisuga oli elatisevõlg (tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis) 1464 eurot.

Aprillis on 30 päeva ja 2013.aastal oli elatise miinimummäär 160 eurot kuus. Seega 2013.a. aprillis oli ühe päeva elatis 5,33 eurot, mis tuleb korrutada 19-ga (12.-30. aprill) - saame 101,27 eurot. Maist detsembrini (kaasa arvatud)on 8 kuud. Seega elatis nende kuude eest on (160 korda 8) 1280 euroga. Liites need, saame 1381,27 eurot.

Alates 2014 aastast on miinimumelatis 177,50 eurot kuus. Perioodi eest jaanuar kuni juuni tuleb elatise suuruseks 1065 eurot. Juulis on 31 päeva, seega ühe päeva elatis on 5,72 eurot, mis korrutatuna 8-ga (01.-08. juuli) teeb 45,76 eurot. Kokku on elatis jaanuarist kuni 8. juulini 2014 (45,76 + 1065) 1110,76 eurot.

Liites need summad (1464 + 1381,27 + 1110,76), saame ühekordselt väljamõistetava elatise suuruseks 3956,03 eurot.

Puudub alus kohustada kostjat väljamõistetud elatis tasuma 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, sest jõustunud kohtuotsusega väljamõistetu on sissenõutav ja täitmisele pööratav järgmisest päevast pärast kohtuotsuse jõustumist.

Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes VÕS §-st 113 lg. 1 ning TsMS §-st 367 tuleb kostjalt elatisvõlgnevuselt, s.o. kohtuotsusega ühekordselt väljamõistetu elatiselt, välja mõista viivis VÕS §-is 113 lg. 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohutuse kohase täimiseni.

Puudub alus elatis välja mõista tingimuslikult, s.o. mõistes elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni, aga juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. See on põhjendatav asjaoluga, et alles täisealiseks saamisel tekib täiskasvanul õigus ise esitada elatise nõue, kui senini tema seisukoht tähendust ei omanud. Samuti langeb lapse täisealiseks saamisel ära miinimumelatise nõue, s.o. siis ei ole enam kohaldatav PKS § 101 lg. 1 säte, mille kohaselt elatis alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast.

Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § kohaselt vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.

Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg. 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg. 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §-is 101 lg. 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS §-is 101 lg. 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.

Kostja on töövõimeline ega ole tõendanud, et ta ei ole mingil objektiivsel, temast sõltumatutel põhjusel suuteline hagejatele miinimumsuuruses elatist maksma, samuti seda, et temaga koos elav laps osutub hagejatele elatise tasumisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. S.o. puudub mõjuv põhjus mõista elatis hagejatele välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses. Elatise väljamõistmisel ei oma õiguslikku tähendust vanemate lahkumineku põhjused ja asjaolud, samuti lahkhelid lastega suhtlemise korraldamisel. Puudub seadus, mis keelaks Eestisse siseneda isikul, kellel on elatise maksmise kohustus täitmata.

TsMS §-de 162 lg. 1 ja 171 lg. 1 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg. 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Tiit Kollom Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu