1-14-5935/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-5935 kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör H.P süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses

Jüri Vissak Süüdistatav ja kaitsja:

H.P elukoht XXXXX isikukood XXX, kriminaalkorras karistamata (karistatus kehtivuse kaotanud), tõkendita kaitsja advokaat Aivar Kello riigi õigusabi osutamise korras RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada H.P KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. (kolm)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.P eelvangistuses

07.-09.07.2014 viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb kuud 27 päeva vangistust. (kaks) (kakskümmend seitse) KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.P-le karistuseks mõistetud 2 kuud

27 päeva vangistust 174 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 174 tundi üldkasulikku tööd ära teha 6 kuu (kuue) jooksul.

6-e kuu tähtaja kulgemise algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09.juuli 2014.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-14-5935 kohtueelses menetluses 14260102313 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär

Mari Jürgenson

KarS § 69 lg 4 alusel on H.P üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

– XXX

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.P-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks kuuks. (kolmeks) 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes - 25.juulil 2014.a. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva jooksul tuleb juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile.

Jõustunud otsus edastada Maanteeametile liiklusregistris juhtimisõiguse äravõtmise kajastamiseks.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.P-lt riigituludesse menetluskuludena kokku 374.25 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 72 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 15-16, 28-29; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 36 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 266 eurot 25 senti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2, KrMS § 2565 lg 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on alalise sissetulekuta ja juhutöödest elatuvale H.P-le ühekorraga ära tasumiseks kokku liiga suured, võimaldada H.P menetluskulusid (kokku 374.25 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 31.19 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. KrMS § 306 lg 1 p 15 alusel on käesoleva kohtuotsuse lisaks KrMS § 145 lõikes

4¹ ja KrMS § 159 lõikes 3 nimetatud dokument, s.o nn maksedokument, mis sisaldab menetluskulude riigile riiginõudena tasumiseks vajalikke andmeid.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt organiseerida kohtu kantseleil koostöös õigusteenistusega KIS2-s riiginõuete sisestamine ja kajastamine ja kajastatu edastamine sissenõudjale ning maksedokumendina süüdimõistetule, millest nähtuks, millisele arvele ja millise viitenumbriga tuleb süüdimõistetul riigituludesse sissenõutav menetluskulu tasuda. Süüdimõistetul on õigus peale kohtuotsuse jõustumist tulla ka ise kohtu kantseleisse Tartu kohtumajja koos enda isikut tõendava dokumendiga ja käesoleva kohtuotsuse koopiaga ning küsida sealt maksedokumenti, millest nähtuks info, millisele arvele ja millise viitenumbriga tuleb süüdimõistetul riigituludesse sissenõutav menetluskulu tasuda.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja

KrMS § 412 lg 3 korras võidakse menetluskulu tasumata jätmisel saata kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile - sellisel juhul tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

H.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.07.2014 kella 19:23 paiku

Tartus, Lääne tänav 6 asuva maja juures mootorsõidukit VW Passat reg nr XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani H.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole, konfiskeerimist ei ole.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (07.- 09.juuli 2014), mille vältel H.P oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada H.P-le mõistetud 2 (kaks) kuud ja

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 174 (ühesaja seitsmekümne nelja) tunnise üldkasuliku tööga, mille H.P on kohustatud ära tegema 6 (kuue) kuulise tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena H.P-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/