1-14-5482/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-5482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juulil 2014.a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-5482 /14230200364/ Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Tõlk Oksana Mametova Kohtuistungi aeg

02. juuli 2014.a Kriminaalasi

K.J süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Lauri Talumäe Kaitsja Indrek Sirk

Süüdistatav K.J - elukoht ja aadress: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus:

Eesti Vabariigi; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud – 16.08.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangis-tusega 1

kuu 10 päeva tingimisi KarS § 74 lg.1,3 alusel katseajaga 1.a.6.k. ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuud; 05.05.2014.a kohaldati tõkend elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON

Mõista K.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 420 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 14 kuud. Määrata K.J üldkasuliku töö tegemise

1-14-5482

2

ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on K.J kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on K.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

K.J suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista K.J-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse:

- sundraha II astme kuriteo toimepanemise 532,50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot ja

viiskümmend senti);

- advokaadi õigusabikulud summas 108 € (ükssada kaheksa eurot).

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.J, 1-14-5482, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

K.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.05.2014 kella 19:29 ajal Harjumaal,

Tallinnas, Rummu teel, liikudes Pirita tee suunas mootorsõidukit VW Touareg

1-14-5482

3 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,09 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik tulemus 0,99 mg/l kohta), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse

tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani K.Joime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 420 tundi ÜKT-

d, mille tegemise tähtajaks määrata 14 kuud. Määrata K.J-i üldkasuliku töö

tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on K.J kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9-ks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

K.J-i nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.J-i

selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.J-i

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

1-14-5482

4

Arvestades eeltoodut tuleb K.J-i temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Arvestades menetluskulude suurust ei ole võimalik kohtukulude

kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa

täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.J, 1-14-5482, menetluskulu“.

Kohtunik