Legislator Case Law & Legislation
4-14-4268/9 AI generated

4-14-4268/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-14-4268/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr. 4-14-4268

Legislator headnote

AI generated

4-14-4268/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Väärteoasi nr. 4-14-4268

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr. 4-14-4268

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

08.juulil 2014.a Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi L.G kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.mai 2014.a kiirmenetluse otsusele nr. 10220142046158,

t u v a s t a s:

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.mai 2014.a kiirmenetluse otsusega nr. 10220142046158 karistati L.G LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut,

s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt ei olnud L.G 18.mail 2014.a kella 15.22 ajal Jõgevamaal Tabivere vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 109 km-l mootorsõidukis Volvo C70 reg

nr-ga XXXX sõidu ajal sõitjana nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, kuigi sõidukis oli turvavöö olemas. Sellega rikkus L.G LS § 30 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 239 lg 1 p 2 sätestatud väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt L.G teos puuduvad.

22.mail 2014.a saabus Tartu Maakohtusse L.G kaebus, milles ta taotleb Politseija

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.mai 2014.a kiirmenetluse otsuse nr. 10220142046158

tühistamist määratud rahatrahvi osas ja selle asemel uue otsuse tegemist, millega asendada

mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Kaebuse kohaselt saab menetlusalune isik aru, et on

rikkunud seadust ja kahetseb seda puhtsüdamlikult. Samas tuleb arvestada rikkumise

asjaolusid, kus menetlusalune isik sõitis kinnitamata turvavööga sõiduki tagaistmel väikese kiirusega üksnes eramaal, kus võimalikku ohtu põhjustav autoliiklus puudus ning maanteele

lähenedes ei jõudnud veel turvavööd kinnitada. Samuti tuleb arvestada sellega, et

menetlusalusel isikul ei ole varasemaid rikkumisi ning tegemist on üliõpilasega, kelle

majanduslik olukord ei võimalda rahatrahvi tasumist, samas kui ta on valmis tegema

üldkasulikku tööd. Seega oleks karistuse eesmärkidest tulenevalt mõistlik karistada menetlusalust isikut üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

10.juunil 2014.a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht L.G kaebusele, mida kohtuväline menetleja hiljem täpsustas. Kohtuväline menetleja leiab, et L.G poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Samas on kohtuväline menetleja nõus menetlusalusele isikule määratud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

LS § 30 lg 1 kohaselt peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 1 p 2 sätestab vastutuse sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest.

Kuna L.G ise on kiirmenetluse otsuses fikseeritud ütlustes ja esitatud kaebuses kinnitanud temale etteheidetud väärteo toimepanemist, siis tuleb lugeda tõendatuks tema poolt väärteootsuses märgitud ajal ja kohas LS § 30 lg 1 sätestatud nõude rikkumine ja sellega LS § 239 lg 1 p 2 sätestatud väärteo toimepanemine.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani L.G LS § 239 lg 1 p 2 sätestatud väärteo

toime kavatsetult. Esitatud kaebuses on L.G kirjeldanud, kuidas ta tahtis kabriolettautos end sõidu ajal jahutada ja tõstis selleks keha ülesse ning alles pärast seda tahtis hakata turvavööd kinnitama. Seega t uleb kohtu hinnangul järeldada, et ilma turvavööd kinnitamata liikuvas sõidukis sõitmine oli

menetlusaluse isiku jaoks kavatsuslik, kuigi ta teadis, et tegemist on liiklusrikkumise ja väärteoga.

Kohus ei ole tuvastanud L.G puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel olulisi väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 239 lg 1 p 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks karistada L.G LS § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

Kohus ei ole tuvastanud, et L.G puhul esineks karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus L.G poolt kaebuses väljendatud puhtsüdamliku kahetsusega. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus seda, et väärtegu on toime pandud eramaal väikese sõidukiiruse juures, mistõttu on ka sellega kaasnevad potentsiaalsed tagajärjed ilmselt mõnevõrra kergemad kui näiteks aktiivses maanteeliikluses suuremate kiiruste juures. Samuti ei ole väärteomaterjalidest viiteid sellele, et rikkumisele oleks järgnenud reaalsed ohtlikud tagajärjed. Kaebuse esitaja sõnul ei ole ta varem samalaadseid rikkumisi toime pannud

ja kohtul puuduvad ka vastupidised tõendid. Seega tuleb arvestada, et tegemist on varem karistamata isikuga, mistõttu avaldab isikule preventiivset mõju ilmselt juba ka karistuse mõistmine iseenesest. Arvestada tuleb ka seda, et L.G puhul on tegemist üliõpilasega,

kelle sissetuleku moodustab kooli kõrvalt osalise tööajaga töötamisest saadav ebastabiilne

tulemuspalk ning seega on tema mõjutamine ilmselt võimalik ka väiksema karistuse läbi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et karistuse eesmärgid on L.G puhul ilmselt täidetavad

ka väiksema karistusmäära kohaldamisega kui seda on teinud kohtuväline menetleja. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus L.G-le määratud karistuse osas tühistada ning teha

selles osas uus otsus. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada L.G sanktsiooni esimese kolmandiku keskele jääva karistusmääraga, s.o 10 trahviühikuga.

Kuigi L.G on taotlenud kaebuses karistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 72 ja § 69 alusel ning kohtuväline menetleja on üldkasuliku töö kohaldamisega ka nõusolekut avaldanud, siis peab kohus vajalikuks märkida, et rahatrahvi asendamine arestiga ei ole antud juhul võimalik. KarS § 69 alusel võib kohus karistust mõistes asendada seda üldkasuliku tööga vaid juhul, kui tegemist on arestiga. Rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 ette ei näe. Samuti ei tulene karistuse mõistmisel rahatrahvi arestiga asendamise võimalust ühestki

teisest seadusesättest. KarS § 72 kohaselt on kohtul küll juhul, kui süüdlane ei tasu talle

määratud või mõistetud rahatrahvi ettenähtud aja jooksul ära, võimalik asendada tasumata

rahatrahvi osa üldkasuliku tööga, kuid samas saab see toimuda vaid väärteootsuse täitmise käigus, mitte otsuse tegemise ajal. KarS § 72 alusel saab rahatrahvi üldkasuliku tööga asendada siis, kui otsusega rahatrahvi tasumiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, otsus on täitmisele

pööratud ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel ei ole vara, mille arvelt rahatrahvi sundtäita. Antud juhul on L.G suhtes tehtud väärteootsus alles kaebemenetluses ja

seega ei saa kohus selle täitmisega seonduvaid küsimusi rahatrahvi asendamise osas veel lahendada.

Juhindudes VtMS § 132 – § 135, kohtunik

o t s u s t a s:

Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.mai 2014.a kiirmenetluse otsus nr. 10220142046158 määratud karistuse osas. L.G-le

Mõista L.G-le karistuseks LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahv kümme (10) trahviühikut, s.o nelikümmend (40) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ühele järgmistest

Rahandusministeeriumi arveldusarvetest: EE891010220034796011 (SEB Pank), EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 110220142046158. Väljamõistetud summa vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele, millega kaasnevad täitmiskulud.

Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kolmekümne (30) päeva jooksul alates päevast, mil

motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav või sellest teadasaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel vaid advokaadist esindaja vahendusel.

Kohtunik