3-13-70163/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Tervikotsus

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.juuli 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-70163

Haldusasi

AS Euroimport kaebused Maksuja Tolliameti 27.11.2013 otsuse nr 12.2-7/304 ja 27.12.2013 otsuse nr 12.2-7/304-3 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: AS Euroimport, Volitatud esindaja:v.adv. Helmut Pikmets; Vastustaja: Maksuja Tolliamet, Volitatud esindaja:Kaire Vacker

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.03.2014, otsus kirjeldava ja põhjendava osata 02.05.2014.

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i Euroimport kaebused rahuldamata.

2. Jätta AS-i Euroimport kanda tema enese menetluskulu .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliamet (MTA) määras 14.07.2011.a otsusega nr 12.2-7/369-1 AS-ile Euroimport vedelkütuse seaduse (VKS) § 41 ja 42 lg 2 alusel tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu tagatise summas 100 000 eurot. Määratud tagatise esitas AS Euroimport 29.09.2011.a.

2 MTA 30.04.2013.a otsusega nr 12.2-7/166 suurendati AS-i Euroimport tagatist, määrates uueks tagatiseks 463 000 eurot. AS-i Euroimport kohustati esitama täiendav tagatis suuruses 363 000 eurot hiljemalt 22.05.2013, AS Euroimport esitas tagatise 09.09.2013.a. Maksuja Tolliameti (MTA) 27.11.2013 otsusega nr 12.2-7/304 suurendati AS-i Euroimport vedelkütuse müüja tagatist ning määrati käibemaksu tagatiseks 1 320 506 eurot. Kuna AS-l Euroimport oli esitatud tagatis summas 463 000 eurot, siis tuli 27.11.2013 otsuse nr 12.2- 7/304 kohaselt AS-l Euroimport esitada juurde täiendavalt tagatis summas 857 506 eurot hiljemalt 13.12.2013 kell 13.00. MTA hoiatas vaidlustatud otsuses, et VKS § 3 lg 3 tulenevalt kui kaebaja määratud tähtajaks puuduolevas osas tagatist esitanud ei ole, ei tohi ta enam kütuse müügiga tegeleda.

2.09.12.2013 esitas AS Euroimport Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.11.2013 otsuse nr 12.2-7/304 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus samuti taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras MTA-l teha AS-i Euroimport suhtes kütuse müüja registreeringu peatamise otsust vedelkütuse seaduse (VKS) § 15 lg 5 alusel ja kütuse müüja registreeringu kustutamise otsust VKS § 15 lg 6 p

6 alusel seoses MTA 27.11.2013 otsusega nr 12.2-7/304 määratud tagatise esitamata jätmisega kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-13-70163. 19.12.2013määrusega jättis kohus AS-i Euroimport esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3.27.01.2014 esitas AS Euroimport Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.12.2013 otsuse nr 12.2-7/304-3 tühistamiseks. MTA, juhindudes maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 46 ja § 125 lg-st 2 ning VKS § 15 lg-st 5, peatas AS-i Euroimport majandustegevuse registri (MTR) vedelkütuse müügi registreeringu alates 27.12.2013 kuni MTA 27.11.2013 otsusega nr 12.2-7/304 määratud nõuetekohase tagatise esitamiseni. Kaebus registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-14- 50116. Kohus liitis haldusasjad nr 3-13-70163 ja nr 3-14-50116 ühte menetlusse 28.01.2014 kohtumäärusega, liidetud haldusasja numbriks jäi 3-13-70163

4.10.02.2014 esitas AS Euroimport Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 27.12.2013 otsuse nr 12.2-7/304-3 kehtivus ning taastada kütuse müügi registreering majandustegevuse registris (MTR). Ühtlasi palus AS Euroimport keelata MTA-l teha AS-i Euroimport suhtes kütuse müüja registreeringu kehtivuse peatamise otsust VKS § 15 lg 5 alusel ja kütuse müüja registreeringu kustutamise otsust VKS § 15 lg 6 p 6 alusel seoses MTA 27.11.2013 otsusega nr 12.2-7/304 määratud tagatise esitamata jätmisega kuni kohtuvaidluse lõpuni. 17.02.2014 määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 07.04.2014 määrusega AS Euroimport määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 17.02.2014 määruse ja kohustas MTA-d taastama AS-i Euroimoprt majandustegevuse registris peatatud registreering VKM000825 kütuse müügiks. Samuti keelas ringkonnakohus MTA-l teha AS-i Euroimport suhtes kütuse müüja registreeringu kustutamise otsust seoses MTA 27.11.2013 otsusega nr 12.2-7/304 määratud tagatise esitamata jätmisega kuni kohtuasjas 3-13-70163 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. 02.05.2014 tegi halduskohus teatavaks kohtuotsuse, millest kooskõlas HKMS § 160 lg-tega 2 ja

3 oli jäetud välja kirjeldav ja põhjendav osa. Kaebuse esitaja teavitas 06.05.2014 apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

I I KAEBUSE MOTIIVID

3

6 .27.11.2013 otsus on nii õigusliku kui ka faktilise aluse puudumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Käibemaksuseaduse (KMS) § 442 lõikes 2 ja Vedelkütuse seaduse (VK)S §- s 41 nimetatud tagatise eesmärgiks on tagada maksukohustuslasel tulevikus tekkida võiva maksukohustuse täitmise. Ka VKS § 42 lg 4 p-s 1, mille alusel on tehtud vaidlustatud otsus, räägitakse sellest, et maksuhalduril on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Seega on tagatise suurendamise eesmärgiks eelnimetatud normide alusel prognoositava tulevikus tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamine. Vaidlustatud otsuses leidis aga vastustaja, et tagada tuleb käibemaksukohustust, mis vastustaja kahtluse järgi on väidetavalt kaebajal tekkinud juba jaanuaris 2012. Vaidlustatud otsuses on vastustaja ilmselgelt ebaõigesti kohaldanud tagatise määramise ja suurendamise materiaalõigusnorme. Vaidlustatud otsusega määratud tagatis ja selle aluseks olevad põhjendused sobiksid MKS 12. ptk-s sätestatud tagatise olemusele, kui selleks esineksid MKS §-s 120 sätestatud tagatise nõudmise materiaalõiguslikud alused (nt. tekkinud maksuvõla ajatamise korral). Seejuures juhib kaebaja tähelepanu ka Riigikohtu 31.01.2012 otsusele põiuseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-24-11, milles on Riigikohus selgelt eristanud MKS ja VKS alusel määratavate tagatiste olemust: MKS alusel saab maksuhaldur nõuda tagatise esitamist konkreetsetel juhtudel juba tekkinud maksukohustuse täitmise tagamiseks, VKS alusel tagatakse aga tulevikus tekkida võiv ehk prognoositav, kuid tagatise nõudmise hetkeks veel olematu maksukohustus. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsus tehtud, tuginedes ebaõigele materiaalõiguslikule alusele – kehtiv materiaalõigus ei võimalda maksuhalduril nõuda VKS alusel eelnevalt juba tekkinud maksukohustuse täitmise tagamist.

7. Vaidlustatud 27.11.2013 otsuse põhjendustes nimetatud asjaolud ei ole õiguslikult siduvalt tuvastatud.Lisaks sellele, et kehtiva materiaalõiguse järgi on maksuhalduril teatud eeldustel, milliseid käesolevas vaidluses ei esine (MKS § 120), võimalik nõuda juba tekkinud maksukohustuse täitmise tagamist MKS 12. ptk-s sätestatud korras, saab maksuhaldur olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuse olemasolu suhtes, kuid ta ei ole veel maksuotsust teinud, oma positsiooni kindlustada MKS § 136¹ alusel. Materiaalne õigus annab maksuhaldurile piisavalt võimalusi selleks, et kindlustada maksuhalduri arvates juba tekkinud maksukohustuse täitmine. Selle asemel, et austada ja järgida kehtivat õigust, üritab maksuhaldur oma positsiooni kindlustada õigusvastasel viisil, kasutades ära haldusressursi (volituste kuritarvitamine järelevalve teostamisel VKS järgi) ja väljastades kaebajale 2013. aasta jooksul juba järjestikku teise tagatise suurendamise otsuse, mille tegemise aluseks otsuses endas kajastatud asjaoludel ei esine materiaalõiguslikku alust ja mille täitmine käib kaebajal ilmselgelt üle jõu. Vastustaja eelkirjeldatud tegevus on suunatud kaebaja väljasurumisele kütuseturult, mis Riigikohtu praktika kohaselt ei ole legitiimne. Seejuures tugineb vastustaja seisukohtadele ja järeldustele väidetava maksukohustuse tekkimise kohta, millised ei ole õiguslikult siduvalt tuvastatud. Vastustaja asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et kaebaja väidetavalt varjas jaanuaris 2012 tegelikke tehinguid ja saavutas maksueelise, kuna tehingud Starbeetle OÜ-ga ja Milantre OÜ- ga on väidetavalt näilikud. Vaidlustatud otsuses väidetakse, et maksuhalduri eelkirjeldatud kahtluse aluseks olevad asjaolud on tuvastatud maksumenetluses. Kaebaja märgib, et MKS §- de 92 ja 95 kohaselt toimub maksusumma määramine ja selle aluseks olevate asjaolude tuvastamine ning tehingute näilikeks tunnistamine maksuotsusega. Seni kuni maksuotsust ei ole kaebajale tehtud või kaebaja poolt tehtud tehingute näilikkust ei ole tuvastatud tsiviilkorras, ei ole maksuhalduril alust väita, et kaebaja poolt Starbeetle OÜ-ga ja Milantre OÜ-ga tehtud tehingud on näilikud.

4 Maksuhaldur üritab sisuliselt vältida oma väidetavate nõuete maksmapanemisel maksumenetluse reegleid ja sellega tagatud menetluslikke garantiisid (kahtluse aluseks olevate asjaolude õiguslikult siduv tuvastamine maksuotsusega, maksukohustuslasele ärakuulamisõiguse ja kaebeõiguse tagamine jne.) ja teha kaebajale koormava haldusakti väljaspool maksumenetlust. Vaidlustatud otsus on läbivalt põhjendatud väidetega selle kohta, et maksuhalduri kahtluse aluseksolevad ajaolud on väidetavalt tuvastatud maksumenetluses. Seejuures ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis kinnitaks maksuhalduri väiteid. Samuti ei võimalda vaidlustatud otsuse põhjendused kaebajal oma positsiooni kaitsta ja maksuhalduri kahtlused ümber lükata, kuna vaidlustatud otsus ei sisalda vastustaja väidete õigsust kinnitavaid põhjendusi. Nagu kaebaja on juba märkinud eespool, määratakse minevikus tekkinud maksukohustus ja maksukoosseisu aluseks olevad faktilised ajaolud ning tehingu näilikkusele viitavad asjaolud tuvastatakse maksuotsusega. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole halduskohus see koht, kus tuleb läbi viia maksumenetlust. Halduskohtus kontrollitakse haldusakti õiguspärasust. Vaidlustatud otsus on põhjendatud asjaoludega, millised ei ole veel õiguslikult siduvalt tuvastatud maksumenetluses. Vaidlustatud otsuse põhjendamine selliselt, nagu seda tegi vastustaja, eeldab seda, et halduskohus peaks halduskohtumenetluse raames kontrollima seda, kas maksuhalduri järeldused kaebaja poolt tehtud tehingute näilikkuse kohta on maksuõiguslikult õiged või mitte olukorras, kus maksuhaldur ise ei ole veel seda maksuotsusega teinud.

8. Tagatise määramise menetlus on vastustaja poolt läbi viidud olulise menetlusõiguse rikkumisega, kuna kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust. Vaidlustatud otsus on põhjendatud asjaoludega, millised ei ole veel maksuhalduri poolt kaebaja suhtes tuvastatud. Ka tagatise määramise menetluses ei ole maksuhaldur kordagi võimaldanud kaebajale teostada oma ärakuulamisõigust ja lükata ümber vastustaja väited selle kohta, et kaebaja tehingud OÜ-dega Starbeetle ja Milantre on väidetavalt näilikud. Tegemist on haldusmenetluse niivõrd olulise rikkumisega, mida kohtupraktikas loetakse haldusakti tühistamise aluseks.

9. Puudub õiguslik ja faktiline alus VKS § 4² lg 4 rakendamiseks vaidlustatud otsuses kirjeldatud asjaoludel. Maksuhalduri kahtlus ei ole põhjendatud ja tugineb meelevaldsele hinnangule, mis on antud tegelikele faktilistele asjaoludele. Tegelikud faktilised asjaolud ei ole maksuhalduri poolt tuvastatud ja on vaidlustatud otsuses kajastatud moonutatud kujul. Vaidlustatud otsuses ei viidanud maksuhaldur ühelegi tõendile, mis kinnitaks maksuhalduri kahtlust. Kuigi vaidlustatud otsuses ei ole analüüsitud maksuhalduri kahtluse aluseks olevaid tõendeid ega tuvastatud fakte, ja maksuhaldur ei ole ei maksumenetluses ega tagatise määramise menetluses küsinud kaebaja enda arvamust seoses kõnesoleva kahtlusega ,siis peab kaebaja vajalikuks esitada näitlikustamiseks mõned argumendid, millised lükkavad ümber maksuhalduri põhjendamatu kahtluse. Isegi kui maksuhalduri poolt kirjeldatu oleks käsitletav maksuotsuse põhistamisena (mida see kaebaja hinnangul ei ole), on maksuhalduri poolne tõendite „analüüs“ ilmselgelt puudulik ka maksumenetluse ja maksuotsuse põhistamise tarvis, rääkimata sellise analüüsi pinnalt tagatis suurendamise lahendamisest. Otsus oleks eeltoodu valguseks ilmselgelt õigusvastane, kui seadus võimaldaks sellist analüüsi tagatise suurendamise menetluses, kuna antud juhul puuduvad faktilised ja õiguslikud alused VKS § 42 lg 4 kohaldamiseks.

5 Isegi kui oletada, et AS Euroimport müüs kaupa muudele isikutele kui OÜ-d Starbeetle ja Milantre, siis oleks kütuse võõrandamine maksustatav 0% maksumääraga, kuna kõik tehingud toimusid aktsiisilaos. Kaebaja leiab, et asudes põhjendamatule seisukohale, et kaebaja tehingud Starbeetle OÜ-ga ja Milantre OÜ-ga on näilikud, kuigi kütuse müük nimetatud äriühingutele on tegelikult toimunudki aktsiisilaos, jättis vastustaja meelevaldselt tähelepanuta nii kütuse müügi tehnilised aspektid, kui ka aktsiisilao rolli kütuse müügi teostamises.

10.KMS §-st 44², VKS § 42 lg-test 4 ja 5 ning § 44 lg-st 2 koostoimes tuleneb, et tulevikus tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks tagatise määramisel peab maksuhaldur lähtuma isiku riski hindamisest. Otsustuse verstapostiks peaks aga seaduse mõtte kohaselt olema võimalik maksurisk, st maksumaksja tekkida võiv käibemaksukohustus. Ka eraldivõetuna on määratud tagatis ebaproportsionaalselt suur ja vaidlustatud otsus on ka sellest aspektist vaadatuna õigusvastane. Tagatise määramisel ei arvestanud maksuhaldur proportsionaalsuse põhimõttega. Otsuses puuduvad põhjendused kaebaja riskihindamise kohta, samuti ei ole vaidlustatud otsuse põhjal kontrollitav tagatise määramise metoodika. Põhjendatud ei ole seda, missugustel kaalutlustel on vastustaja asunud seisukohale, et tagatis summas 1 320 506 eurot on vajalik ja proportsionaalne kaebaja tekkida võiva käibemaksukohustusega, samuti millised riskid tingivad just selle tagatise summa määramise kaebajale. Seda eriti olukorras, kus vaidlustatud otsuse punktis 2 asus vastustaja ise seisukohale, et kaebaja on maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamise osas olnud korrektne. Kaebaja leiab, et määratud tagatise summa (kokku 1 320 506 eurot) on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes kaebajal tekkida võiva maksukohustuse summaga. Määratud tagatise summaga on võimalik tagada käibemaksukohustuse, mis kaebajal võib tekkida kahekordse maksusumma määramise aegumistähtaja eest. Vaidlustatud otsuses nimetatud maksusumma erakordsus kaebaja majandustegevuse jaoks on selgitatav just sellega, et tegemist on mitte kaebaja maksuvõlaga, vaid OÜ-de Starbeetle ja Milantre täitmata jäetud maksukohustuste kogusummaga, mida maksuhaldur üritab tagatise näol sisse nõuda kaebajalt. Kaebaja märgib täiendavalt, et proportsionaalseks ja mõistlikuks hinnatud tagatise suurus ei saa mitte kuidagi olla keskmisest 13 korda suurem.

11. Registreeringu peatamise otsuses põhjendab vastustaja kaebaja majandustegevuse registri kütuse müügi registreeringu peatamise asjaoluga, et tagatise suurendamise otsusega määratud tagatis summas 857 506 eurot jäi kaebaja poolt esitamata. Kui kohus tühistab vaidlustatud tagatise suurendamise otsuse siis langeb ära registreeringu peatamise alus, millest MTA lähtus peatamise otsuse tegemisel.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

12.Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ning palub jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et tagatise suurendamise otsuse koostamiseks esines materiaalõiguslik alus ning otsus on õiguspärane ja motiveeritud.

13.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tagatise suurendamise eesmärgiks on üksnes prognoositava tulevikus tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamine, vaid on seisukohal, et sätte sõnastus ja mõte hõlmab ka maksumenetluse tulemusel täiendavalt juurdemääratavat käibemaksukohustust, hoolimata sellest, et käibemaksukohustus tekkis minevikus ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Vedelkütuse seaduse seletuskirjas 898 SE on märgitud, et riigi normaalse toimimise huvides on lubamatu, et aastas jätavad kütuse müügiga tegelevad isikud riigieelarvesse maksmata sadu

6 miljoneid kroone käibemaksu. Riigieelarvesse jäi 2010. aastal prognoositavalt laekumata MTA andmetel ca 732 miljonit krooni. Samuti on seletuskirjas märgitud, et olukord kütuseturul riivab oluliselt seadusekuulekate ettevõtjate huve, sest nad on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksupettuste toimepanemise läbi saavad ebaausa konkurentsieelise. Seetõttu peab riik rakendama meetmeid, mis muudaks kütusesektori võimalike käibemaksupettuste läbiviijate jaoks senisest oluliselt vähematraktiivsemaks ning muudaks taas võimalikuks võrdse konkurentsi.

VKS § 1 lõikest 1 tuleneb, et VKS sätestab maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorkütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse VKS-i rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise. Seega on seaduse eesmärgiks muu hulgas tagada vedelkütuse valdkonnas maksude laekumine. Arvestades seaduse seletuskirjas toodut ja VKS § 1 lõike 1 ja § 4² lõike 4 koosmõju on vastustaja arvates seaduse mõtteks välistada vedelkütuseturul tegutsemine, kui maksude laekumine ei ole täies ulatuses garanteeritud.

VKS § 4² lõike 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatis. Seega on maksuhalduril õigus igal ajal tuginedes riski hindamisele suurendada kütuse müüja tagatist ja seeläbi tagada vedelkütuse seaduse eesmärgi täitmine ehk maksude laekumise garanteerimine. VKS § 4² lõige 4 sätestab loetelu kriteeriumitest, millele tuginedes on maksuhalduril eelkõige õigus kütuse müüja tagatist suurendada. Seejuures loetelu ei ole ammendav, vaid avatud. VKS § 4² lõike 4 punkti 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist lähtudes eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustusest.

Vastustaja on seisukohal, et sätet tuleb tõlgendada laiendavalt. Seadusandja mõte ei saa olla välistada maksuhalduril tagatise suurendamine kui maksuhaldur tuvastab, et äriühing on esitanud valedeklaratsioone. Kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et kütuse käitleja esitatud deklaratsioonid ei vasta tegelikkusele ja maksukohustus võib osutuda olemasolevast tagatisest suuremaks , on kütuse tagatise suurendamine põhjendatud. Kui nõustuda kaebajapoolse sätte kitsendava tõlgendusega, siis peaks maksuhaldur sisuliselt aktsepteerima nende kütuse müüjate tegutsemist kütuseturul, kellel võib maksumenetluse tulemusel tekkida väga suur käibemaksukohustus kuid mille riigile laekumine ei ole garanteeritud.

Ehk tegelikkuses saab isik tegutseda kütuseturul edasi hoolimata sellest, et esitatud tagatis ei taga täielikult käibemaksukohustust. Seletuskirjas on märgitud ka see, et selleks ajaks kui MTA on tuvastanud isikud, kes jätavad käibemaksu tasumata on tegemist sisuliselt juba varatute ning tegevuse lõpetanud ettevõtetega, kellelt riik enam käibemaksu tagasi ei saa. Seega kui nõustuda sellega, et juba tekkinud maksukohustust ei saa maksuhaldur tagatise määramisel arvesse võtta, siis ei täida see seaduse eesmärki garanteerida kütusesektoris käibemaksu laekumist.

Lühidalt öeldes on seaduse mõte, et kui maksude laekumine pole tagatud, siis ei saa isik kütuseturul ka tegutseda. Kui maksuhaldur ei saaks tagatise määramisel võtta arvesse maksumenetluse tulemusel tõenäoliselt määratavat käibemaksu, siis see takistaks seaduse eesmärgi saavutamist. Kui nõustuda kaebaja tõlgendusega, siis peaks riik tolereerima kütuse müüjate tegutsemist turul hoolimata sellest, et isiku tagatis ei ole piisav. Seejuures on oluline, et kui isik ei esita koheselt tagatist, mis vastab prognoositavale käibemaksukohustusele, siis on isikul võimalik jätkata valedeklaratsioonide esitamist, mille tulemusel tekib jälle olukord, kus maksuhaldur ei saaks tagatist suurendada, kuna tegemist ei ole kaebaja arvates tulevikus tekkida võiva käibemaksukohustusega, vaid minevikus tekkinud kohustusega.

Selline olukord oleks absurdne, sest sellisel juhul oleks endiselt kütuse turg käibemaksupettuste toimepanemiseks atraktiivne.

7 Lisaks saab käimasolevast maksumenetlusest tulenevalt läbiviidud riskianalüüsile tuginedes suurendada kütuse müüja tagatist ka tuginedes üldiselt VKS § 4² lõikele 4. VKS § 4² lõige 4 on sõnastatud lahtise loeteluna, mis tähendab, et maksuhaldur ei pea tuginema tagatise suurendamisel VKS § 4² lõike 4 puntides 1-7 sätestatule, vaid maksuhaldurile on jäetud võimalus igas olukorras, mis näitab/viitab ohule, et käibemaks jääb tasumata, tagatist suurendada. Seega leiab vastustaja, et kui maksuhaldur viib läbi riskianalüüsi ja selle tulemusel ilmneb oht, et hetkel kehtiv tagatis ei pruugi tagada maksude laekumist, siis on maksuhalduril õigus tagatist suurendada. Kokkuvõttes võib öelda, et sätte mõte seisneb selles, et tagatis peab tagama maksude laekumise ning seetõttu ei oma tähtsust see, kas tagatist suurendatakse põhjusel, et isikul võib tulevikus tekkida käibemaksukohustus või käibemaksukohustus tekib maksumenetluses tuvastatud käibemaksuseaduse rikkumise tõttu. Maksuhaldur on õigesti kohaldanud tagatise määramise ja suurendamise materiaalõigusnorme ning vaidlustatud otsuses on väga selgelt toodud välja, miks näeb maksuhaldur ohtu maksude laekumata jäämises ning miks on vaja kaebaja tagatist suurendada.

14.MKS § 136¹ ning VKS § 4¹ ja 4² regulatsioonide eesmärk on erinev. MKS § 136¹ annab maksuhaldurile õiguse taotleda halduskohtult luba enne rahalise nõude või kohustuse määramist täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MKS § 136¹ sätte loomise vajaduse tingisid praktika käigus maksuotsuste täitmisel tekkinud probleemid. Täpsemalt öeldes olid probleemid seotud sellega, et maksukontrollist teadasaamisel alustas maksukohustuslane enda maksejõuetuse tekitamist ning peale maksuotsuse väljastamist puudusid maksukohustuslasel vahendid määratud maksu tasumiseks. VKS-i tagatise regulatsiooni eesmärk on aga konkreetselt tagada vedelkütuse valdkonnas maksude laekumine, hõlmates nii kütuseaktsiisi kui ka käibemaksu. Tagatise kehtestamine kütuse müüjatele teenib väga suurt avaliku huvi. Nimelt oli regulatsiooni sätestamise eesmärgiks juba viidatud seletuskirja kohaselt soodustada ausat konkurentsi kütuseturul ja tõkestada maksupettuste toimepanemist, mis hõlmab mh kütusemüüjate ja ettevõtlusega mittetegelevate äriühingute arvu vähendamist. Seega ei ürita maksuhaldur tagatist suurendades n-ö oma positsiooni kindlustada nagu arvab kaebaja, vaid tagab sellega VKS sätestatud eesmärki – maksude laekumise garanteerimist. Tulenevalt eelnevast ei nõustu vastustaja ka kaebaja arvamusega, et maksuhaldur on sisuliselt teinud kaebajale koormava haldusakti väljaspool maksumenetlust, kuna kaebajalt nõutakse ca 900 000 euro tasumist väidetavalt kaks aastat tagasi tekkinud maksuvõla katteks.

15.Kaebaja on arvamusel, et otsuses ei ole maksuhaldur esitanud tõendeid oma seisukoha kinnitamiseks ning seni kuni AS-ile Euroimport pole väljastatud maksuotsust, ei ole maksuhalduril alust väita, et kaebaja poolt Starbeetle OÜ-ga ja Milantre OÜ-ga tehtud tehingud on näilikud. Samuti märgib kaebaja, et vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste kohtulik kontrollimine ei saa antud juhul toimuda ilma selleta, et maksumenetlus ei kanduks üle halduskohtumenetlusse. Kaebaja on esitanud ka väited ja tõendid, mis AS-i Euroimport arvates kinnitavad maksuhalduri kahtluse alusetust. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja selgitab, et tagatise suurendamine on maksuhalduri poolt tehtav n-ö prognoosotsus. VKS § 4² lg 4 kohaselt on maksuhalduri õigus kütuse müüja tagatist suurendada tuginedes riski hindamisele. Vastustaja on seisukohal, et juba sätte sõnastus viitab sellele, et maksuhaldur ei pea tagatise suurendamisel tuginema konkreetsetele tõenditele, mis näitavad, et 100%-liselt isik jätab maksud tasumata, vaid pigem peab maksuhaldur tooma välja põhjendatud kahtluse, et esineb oht maksude tasumata jätmiseks. Seega tagatise suurendamise otsustuse tegemisel ei ole tõendamisstandard sama kõrge kui näiteks maksuotsusega

8 maksupettuse toimepanemise tuvastamisel. See sarnaneb pigem „põhjendatud kahtlusega“ eelaresti küsimustes (MKS § 136¹ ja § 130). Vastustaja on seisukohal, et tagatise suurendamise otsuse vaidlustamisel ei saa kohus hakata kontrollima, kas ja millised tõendid esinevad maksusumma määramiseks, kuna siis hakkaks kohus sisuliselt andma hinnangut maksuotsusele, mida maksuhaldur pole kaebajale veel väljastanud, vaid kohus saab hinnata lähtuvalt otsusest ehk kas otsuses toodud põhjendustele tuginedes esineb oht, et hetkel esitatud tagatis ei taga kaebaja prognoositavat käibemaksukohustust. Seega ei pea vastustaja asjakohaseks kaebaja poolt esitatud kontrollimenetluses kogutud tõendite esitamist ja leiab, et esitatud dokumendid tuleb jätta käesolevas kohtumenetluses tähelepanuta. Sellest tulenevalt ei hakka vastustaja ka peatuma ega ümber lükkama kaebaja poolt esitatud seisukohti, milles kaebaja leiab, et maksu määramisel puudub alus. Kontrollimenetluses kogutud tõendid ei ole kohtuliku kontrolli teostamiseks käesolevas kohtuasjas vajalikud. Siiski nõustub vastustaja, et riski suurenemine ja käibemaksukohustuse tõenäoline suurenemine juba esitatud tagatisest suuremaks peavad olema põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et otsus sisaldab piisavalt ja veenvalt põhjendusi, miks esitatud tagatis pole piisav , seega on otsuse õiguspärasus kontrollitav.

16. Kaebaja on seisukohal, et määratud tagatis on ebaproportsionaalselt suur ja tagatise määramisel ei ole maksuhaldur arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega. Vastustaja selgitab, et otsusest nähtub selgelt, miks esitatud tagatis ei taga prognoositavat käibemaksukohustust ning kuidas on määratud tagatise summa kujunenud. Vastustaja on arvamusel, et tagatis, mis vastab isiku prognoositavale käibemaksu suurusele, on proportsionaalne eesmärgi – maksude tasumise tagamise - suhtes.

17. Seoses kaebuse väidetega tagatise määramise menetluses kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest märgib vastustaja , et enne kütuse müüjale tagatise suurendamise otsuse tegemist ei tule kütuse müüjale tagada ärakuulamisõigust. VKS-st tuleneb maksuhaldurile õigus suurendada kütuse müüja tagatist, kui on viidud läbi riskianalüüs ja esineb oht, et olemasolev tagatis ei ole piisav tagamaks käibemaksukohustust. Seega leiab vastustaja, et esineb HMS § 40 lõike 3 punktis 7 sätestatud alus teha otsus menetlusosalise arvamust ära kuulamata. Ärakuulamisõiguse tagamise eesmärgiks on see, et haldusorgan saaks arvestada otsuse tegemisel ärakuulamise käigus selgunud asjaoludega. Samas käesoleval juhul on maksuhaldur viinud läbi riski analüüsi, millele tuginedes on asunud seisukohale, et esineb oht maksude tasumata jäämiseks. Kui maksuhaldur oleks võimaldanud kaebajal oma arvamust avaldada seoses tagatise suurendamisega, siis ei oleks käesolevas asjas kaebaja arvamus tinginud teistsuguse tagatise määramist. Ka seadusest tuleneb, et maksuhaldur määrab tagatise tuginedes riskianalüüsile ning käesoleval juhul ei oleks kaebaja seisukohad, et ta ei ole toime pannud maksuõigusalaseid rikkumisi, riskianalüüsi mõjutanud. Lisaks leiab vastustaja, et kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmise õigus tuleneb ka HMS § 40 lõike 3 punktist 1. Vastustaja märgib, et tagatise olemasolu peab vastama võimalikule käibemaksukohustusele, kui see seda ei tee, siis ei taga see VKS-i tagatise regulatsiooni eesmärki. Lisaksmärgib vastustaja, et mida kauem kestab tagatise määramise protsess seda kauem on kütuse müüjal võimalik tegutseda ilma vastavas suuruses tagatist omamata. Seega on efektiivsuse ja otstarbekuse huvides põhjendatud otsuse tegemine ilma isikut ära kuulamata.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

9

18. Kohus leiab, et esitatud kaebused Maksuja Tolliameti 27.11.2013 otsuse nr 12.2-7/304 27.12.2013 otsuse nr 12.2-7/304-3 tühistamise nõudes põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

19.Kohus kaebaja seisukohaga, et KMS § 442 lg 2, VKS § 41 ja § 42 lg 4 p 1 nimetatud tagatise eesmärgiks on tagada tulevikus tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamine , mitte aga nõuda VKS alusel eelnevalt juba tekkinud maksukohustuse täitmise tagamist, põhjendatuks ei pea ning leiab, et vastustaja laiendav tõlgendus VKS § 42 lg 4 p-st 1 on kooskõlas VKS § 1 lg 1 sätestatud seaduse eesmärgiga, milleks on muu hulgas vedelkütuse valdkonnas maksude laekumise tagamine, samuti on vastustaja põhjendatult arvestanud sätte tõlgendamisel VKS 42 lg 4 koosmõju VKS § 1 lg-ga 1 ning vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus 895 SE III ( vastustaja on ilmselt ekslikult märkinud eelnõu numbriks 898) kajastatud eesmärkidega.

VKS § 42 lg 2 sätestab tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise nõude fikseeritud suurusena 100 000 eurot, samas on nimetatud paragrahvis antud MTA-le õigus ka seaduses ettenähtud fikseeritud suurusest suurema tagatise nõudmiseks .VKS § 42 lõike 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige:

1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) ärivõi muust tegevusplaanist;

3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest;

4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas;

5) isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest;

6) isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest;

7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Lisaks tuleneb samast paragrahvist, et MTA-l on õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks käesolevas lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele. Seadusandja on pidanud VKS alates 01.04.2011 jõustunud muudatuste eesmärgiks korrastada kütuseturul valitsevat olukorda - tagada käibemaksu riigile laekumine ja vältida käibemaksupettuste toimepanekut (vt.vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE III seletuskiri).

Ka Riigikohus on kohtuasjas 3-4-1-24-11 leidnud, et uue regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks oli tagada maksupettuste vähenemine ja soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. ( p.53). Nagu nähtub VKS § 42 lg-st 4 , on maksuhaldurile antud õigus nõuda suuremat tagatist, sealjuures asuda riski hindamisele tuginedes juba esitatud ja aktsepteeritud tagatist vajadusel muutma. VKS § 42 lg 4 alapunktides loetletud kriteeriumid, mida maksuhalduril tuleks vastava kaalutlusotsuse tegemisel arvestada, ei ole loetletud ammendavalt, samuti on käsitletavas lõikes maksuhaldurile antud õigus lisaks selles lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente.

Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ( SE 228) seletuskirja kohaselt võimaldab viimatinimetatu maksuhalduril saada lisainformatsiooni ka juba määratud tagatise ümbervaatamisel. Käesoleval juhul oli maksuhalduril tekkinud kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid hinnates põhjendatud kahtlus, et äriühing on jätnud 20%-lise maksumääraga tehingutelt riigile tasumata käibemaksu jaanuar 2012 eest. Seega käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus varasemalt ( s.o.30.04.2013 otsusega) äriühingule riski hindamisele tuginevalt suurendatud tagatise summas 463 000 eurot kehtivuse ajal hindas maksuhaldur maksu määramise kontrolli raames ümber varasema perioodi osas deklareeritud maksukohustuse ning leidis, et esitatud tagatis ei ole tekkida võiva maksukohustuse

10 tagamiseks piisav. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maksumenetluse käigus selgunud AS-i Euroimport tekkida võiv käibemaksukohustus kokku summas 887 895, 16 eurot. Tagatise eesmärki arvestades ei tule VKS § 42 lg 4 p 1 all mõista üksnes prognoositava tulevikus tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamist vaid tekkida võiv käibemaksukohustus võib seisneda ka täiendavalt juurde määratavast käibemaksukohustusest. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse käsitlus, mille kohaselt vaidlustatud otsuses kirjeldatud asjaoludel tagatise määramiseks materiaalõiguslikku alust ei esine, on ekslik ning maksuhaldur ei ole tõlgendanud vääralt VKS § 42 lg 4 p 1 ja on õigesti kohaldanud tagatise määramise ja suurendamise materiaalõigusnorme Kaebaja viidatud Riigikohtu 31.01.2012 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse 3- 4-1-24-11 p-st 90 tuleneb, et MKS § 121 on mõeldud sellistel juhtudel rakendamiseks, kus on täpselt teada nõude suurus, VKS käibemaksu tagatis määratakse aga olukorras, kus maksukohustuse suurus teada ei ole. MKS § 136¹ sätestab võimaluse taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. VKS tagatise regulatsiooni eesmärk, nagu kohus on märkinud eespool, on vedelkütuse valdkonnas maksude laekumise tagamine. Seega on vastustaja põhjendatult osundanud ülalkäsitletud regulatsioonide erinevale eesmärgile. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei ole maksuhaldur käesoleval juhul kaebuse esitajale teinud koormavat haldusakti väljaspool maksumenetlust, vaid tagatise suurendamise otsusega on maksuhaldur temale antud kaalutlusõigust kasutades taganud vedelkütuse valdkonnas maksude laekumise tagamist.

20. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebuse esitaja suhtes alustatud maksukontrolli raames tekkinud maksuhalduril kahtlus, et AS Euroimport ei ole müünud 2012 jaanuarikuus kütust Starbeetle OÜ-le ja Milantre OÜ-le aktsiisilaos 0 % käibemaksu määraga, vaid on müünud kütuse otse Inndex OÜ-le kommertslaos ja OÜ-le Altenord aktsiisilaos 20% käibemaksu määraga. Maksuhaldur kahtlustab, et kaebuse esitaja tehingud Starbeetle OÜ-ga ja Milantre OÜ-ga on näilikud ning neid äriühinguid kasutati eesmärgiga vähendada 2012 jaauarikuu eest tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Kohus nõustub vastustajaga, et tagatise suurendamine on prognoosotsuseks ning tulenevalt VKS § 42 lg 4 on suurema tagatise nõudmiseks maksuhalduril õigus lähtuvalt riskianalüüsist. Maksukohustuse tegeliku suuruse kohta esitab maksuhaldur tõendid maksumenetluses ja selle tulemusel koostatavas maksuotsuses. Kaebuse esitaja suhtes läbiviidava maksumenetlusega seoses kogutud ja kaebaja esitatud dokumentatsiooni analüüsides ja tehtud järeldusi on esitatud vaidlustatud otsuses. Riskianalüüsi teostamisel on maksuhaldur esitanud vastavad põhjendused ning kohus leiab, et maksuhalduri kahtlused selles osas, et hetkel esitatud tagatis ei taga prognoositavat käibemaksukohustust, on põhjendatud. Kaebuse esitaja järeldus, et vastustaja asendas sisuliselt tagatise määramise menetlusega maksumenetlust, on ekslik, kohus tugineb siinjuures ülaltoodud põhjendustele.

Kaebuse esitaja peab määratud tagatise summat ilmselgelt ebaproportsionaalseks, tuues esile , et vaidlustatud otsusest nähtuvalt kaebaja 2012. aastal tasumisele kuuluv käibemaks on keskmiselt 14 729 eurot kuus, 2013. aastal tasumisele kuuluv käibemaks keskmiselt 12 276,

51 eurot kuus ning eeldades, et kaebaja käibenäitajad jäävad samadeks ka edaspidi. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta samas otsuses märgitu, et aastate 2011-2013 lõikes ei ole AS-l Euroimport olnud kordagi ühes kuus nii suurt

11 käibemaksu tasumise kohustust, kui kontrolli käigus leitud võimalik tasumisele kuuluv käibemaksukohustus kokku summas 887, 895, 16 eurot. Tagatise suurendamisel on maksuhaldur tuginenud kaebajal tekkida võivale käibemaksukohustusele, sealjuures on arvestatud äriühingu maksevõimelisusega ( arvestatud ka olemasoleva registervaraga) ja sellekohast otsust on maksuhaldur põhjendanud. Asjaolu, et tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise määr on VKS § 42 lg 2 kohaselt sätestatud suuuruses 100 000 eurot, ei anna iseenesest alust väita, et kaebajalt nõutav tagatis, mis ületab keskmist enam kui 10 korda, oleks sel põhjusel ebaproportsionaalne ja ebamõistlik. Tagatise eesmärgiks on maksu tagamise tagamine, mistõttu , isiku prognoositavale käibemaksu suurusele vastav tagatis on ka proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur tagatise suurendamisel lähtunud tekkida võivast käibemaksukohustusest ning äriühingu maksevõimelisusest. Kohtu hinnangul on MTA teinud tagatise suurendamise otsuse kaalutlusõiguse piirides ja kooskõlas selle eesmärgiga.

21.Vaidlus puudub faktilise asjaolu üle, et AS-le Euroimport enne tagatise suurendamise otsuse tegemist oma seisukohtade esitamiseks võimalust ei antud, samuti ei olnud kaebajat teavitatud tagatise suurendamise menetlusest. VKS § 1 lg 4 sätestab, et VKS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid VKS-st tulenevate erisustega . HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada suulises, kirjalikus või muus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 sätestab üldreeglist erandid , mil haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Vastustaja on selgitanud, et efektiivsuse ja otstarbekuse huvides on põhjendatud kütuse müüjale tagatise suurendamise otsuse tegemine ilma isikut ära kuulamata. Maksuhaldur on viidanud HMS § 40 lg 3 p 7 ning leiab, et VKS-st tuleneb õigus suurendada kütuse müüja tagatist, kui on läbi viidud riskianalüüs ja esineb oht, et olemasolev tagatis ei ole piisav käibemaksukohustuse tagamiseks. Kohus leiab, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et tagatise suurendamise otsustamisel maksumenetluses tuvastatud asjaoludele tuginevalt tulnuks siiski kaebuse esitajale võimaldada ärakuulamisõigus, ei ole tegemist menetlusnõude sellise rikkumisega, mis võis mõjutada asjas tehtavat otsust. Maksuhaldur on kohtumenetluses selgitanud, et ta on määranud tagatise tuginedes riskianalüüsile ning selle järeldusi ei oleks mõjutanud kaebaja seisukohad, et ta maksuõigusalaseid rikkumisi toime pannud ei ole.

22.MTA 27.12.2013 otsusega nr 12.2-7/304-3 peatati kaebuse esitaja MTR-i vedelkütuse müügi registreering märgitud kuupäevast kuni MTA 27.11.2013 otsusega nr 12.2-7/304 määratud nõuetekohase tagatise esitamiseni. Seega oli registreeringu peatamise aluseks suurendatud tagatise esitamata jätmine kaebaja poolt. Registreeringu peatamine kui tagatise esitamata jätmise järelm tuleneb otseselt VKS-s sätestatust. VKS § 15 lg 5 kohaselt teeb MTA lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule registreeringu peatamise otsuse, kui registrisse kantud kütuse müüjal puudub käesoleva seaduse § 4¹ nimetatud tagatis.MTA 27.11.2013 otsuse nr 12.2-7/304 kohaselt tuli AS-l Euroimport esitada juurde täiendavalt tagatis summas 857 506 eurot hiljemalt 13.12.2013 kell 13.00. MTA hoiatas vaidlustatud otsuses, et VKS § 3 lg 3 tulenevalt kui kaebaja määratud tähtajaks puuduolevas osas tagatist esitanud ei ole, ei tohi ta enam kütuse müügiga tegeleda. Kaebuse esitaja on MTA 27.12.2013 otsuse nr 12.2-7/304-3 vaidlustanud põhjendusel, et kui halduskohus rahuldab vaidlustatud tagatise suurendamise otsuse, langeb ära ka registreeringu peatamise alus.

12 Kuivõrd kaebus MTA 27.11.2013 otsuse nr 12.2-7/304 tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu, ei ole ära langenud ka registreeringu peatamise alus ning kaebuse nõue MTA 27.12.2013 otsuse nr 12.2-7/304-3 tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik