4-13-8727/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-13-8727

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

08.juulil 2014.a Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi D.L-i kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.detsembri 2013.a otsusele väärteoasjas nr.

2602,13,006137,

t u v a s t a s: Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.detsembri 2013.a otsusega väärteoasjas nr. 2602,13,006137 (tl 6-7) karistati D.L liiklusseaduse (LS) § 203 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Evalin D.L 17.novembril 2013.a kell 16.05 Tartu linnas Ringtee tänaval kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit, kasutades sõidukil transiitnumbreid XXXX kehtivusajaga kuni 12.novembrini 2013.a. Sellega rikkus D.L LS § 76 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 203 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt puuduvad D.L-i puhul karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütluste, tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokolli ja fotodega. 27.detsembril 2013.a saabus Tartu Maakohtusse D.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.detsembri 2013.a otsusele väärteoasjas nr. 2602,13,006137 (tl 1-5), mida ta 16.jaanuaril 2014.a täiendas (tl 15-18). Kaebuse esitaja taotleb väärteootsuse tühistamist, kuna ei ole LS § 76 lg 1 rikkunud ega väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja nõustus kaebuse kirjaliku lahendamisega. 18.veebruaril 2014.a esitas kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur kirjaliku seisukoha D.L-i kaebusele (tl 23).

Kohtuväline menetleja leiab, et D.L-i poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ning ei esine tema süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebuse rahuldamisega kohtuväline menetleja ei nõustu, kuid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt teostas tema koos liikluspolitseinik Tarvo Säälikuga 17.novembril 2013.a Tartu linnas Ringtee tänaval liiklusjärelevalvet, kui Viljandi ringi poolt liikus neile vastu sõiduauto BMW 320i, millel olid küljes transiitnumbrid kuupäevaga 12.november 2013.a.

Sõiduk peatati kontrolliks Ringtee tänaval kell 16.05 sinise ja punase märguandega ning selle juhiks osutus D.L, kes ütles, et ta tõi sõiduki Saksamaalt ning see kuulub temale. Ühtegi dokumenti sõidukijuhil aga esitada ei olnud, mistõttu helistas ta abikaasale, kes tõi vajalikud dokumendid. Mõlemad isikud väitsid, et rikkumist ei esine, kuna nad olid sõlminud ERGO kindlustuses sõidukile transiitkindlustuse üheks kuuks ja sealt öeldi, et kuu aega võib registreerimata sõidukiga veel edasi sõita. Korduva selgituse peale, et sedasi edasi liikuda ei tohi, kutsusid isikud lõpuks oma sõidukile treileri järele.

Sõidukijuhile koostati väärteoprotokoll LS § 203 järgi. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist ja sellele lisatud fotodest (tl 25, 33-36) nähtub, et 17.novembril 2013.a sõidukil BMW 320i kasutatud transiitnumber XXXX on välja antud 08.novembril 2013.a ning kehtis kuni 12.novembrini 2013.a. LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

LS § 203 sätestab vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Tunnistaja M.K. ütlustega tuleb lugeda tõendatuks, et 17.novembril 2013.a kella 16.05 ajal juhtis D.L Tartus Ringtee tänaval mootorsõidukit, mis kandis transiitnumbrit XXXX. Tunnistaja ütlustest ning tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist ja selle lisatud fotodelt koosmõjus nähtub, et transiitnumber XXXX on välja antud 08.novembril 2013.a ning kehtis kuni 12.novembrini 2013.a. Seega oli transiitnumber 17.novembriks 2013.a oma kehtivuse kaotanud ning D.L-i sõidukil puudus nimetatud päeval liikluses osalemisel kehtiv registreering.

Kohus leiab, et eeltooduga on D.L-i poolt LS § 76 lg 1 sätestatud nõude rikkumine tõendamist leidnud. Kuigi esitatud kaebusest nähtuvalt oli D.L-i sõidukile väärteootsuses toodud ajal sõlmitud kehtiv liikluskindlustus, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei välista siiski tema poolt LS § 76 lg 1 sätestatud nõude rikkumist, kuna liikluskindlustus pakub sõidukile vaid kindlustuskaitset, mitte ei asenda ega välista sõiduki registreerimise kohustust. Liikluses osalemiseks on lisaks kindlustusele siiski vajalik sõiduk ka kehtestatud korras registreerida ning paigaldada sellele kehtiv registreerimismärk.

Kuna D.L juhtis väärteootsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit aga ilma selleta, et sõiduk oleks kehtestatud korras registreeritud, siis pani ta sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani D.L LS § 203 sätestatud väärteo toime vähemalt hooletusest. Isik paneb süüteo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et heita isikule ette hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust ehk jätnud mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks ta oli kohustatud.

Kõik mootorsõidukijuhid peavad olema liiklusesse asudes hoolikad, et nende sõiduk vastab seadusega sätestatud nõuetele, sealhulgas peab sõiduauto olema nõuetekohaselt registreeritud. D.L-i kaebuse kohaselt oli tema juhitud sõidukile sõlmitud kehtiv kindlustusleping ning ta sai kindlustusandja selgitustest aru, et selle kehtivuse ajal võib ta sõidukit juhtida ka ilma registreerimata. Seega on alust arvata, et väärteo toimepanemise ajal ta ei teadnud, et tegelikult tal selline õigus puudub. Samas aga leiab kohus, et kohusetundliku suhtumise korral liiklusnõuetesse oleks ta pidanud oma tegevuse ebaseaduslikkust ette nägema ja siiski kontrollima, kas luba sõiduki liikluses kasutamiseks ilma seda registreerimata on tõepoolest olemas.

Kuna D.L seda aga ei teinud, siis rikkus ta temale kui mootorsõiduki juhile tulenevat hoolsuskohustust ja pani sellega hooletusest toime väärteo. Kohus ei ole tuvastanud D.L-i puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel olulisi väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 203 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks karistada D.L LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Tegemist on sanktsiooni esimese kolmandiku alammäära lähedale jääva karistusmääraga. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. Arvestada tuleb seda, et väärtegu on toime pandud hooletusest ning isik on varem karistamata.

Seega on alust arvata, et preventiivset mõju avaldab isikule ilmselt juba karistuse kohaldamise fakt iseenesest ning ei ole põhjendatud karistada teda sanktsiooni alammäärast oluliselt suurema karistusega. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusmäär on põhjendatud ja arvestab karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid, mistõttu tuleb väärteootsus jätta muutmata. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) §-dest 132–135, kohtunik o t s u s t a s:

Jätta

kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna

D.L-i

Prefektuuri 11.detsembri 2013.a otsus väärteoasjas nr. 2602,13,006137 tühistamata. Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kolmekümne (30) päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav või sellest teadasaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel vaid advokaadist esindaja vahendusel.

Kohtunik