1-14-3417/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

07. juuli 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-3417 (kohtueelses menetluses nr 13284000071)

riik F.N ja I.T sus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

F.N

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxx xxxx xxx-xx xxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 1 ja § 121 järgi Süüdistatav

I.T

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS

§ 199 lg 2 p 7, 8 järgi Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada F.N (KarS)

süüdi § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 8 kuud; tunnistada F.N süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja

mõista talle süüdi KarS § 121 karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada F.N järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud

64 lg 1 alusel kergema karistuse ; KarS § raskemaga kaetuks lugemisega mõista F.N-ile liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa)

kuud;

KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 28.-29.08.2012 ja 06.-08.02.2013, s.o 5

(viis) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 7

(seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § 69 alusel asendada F.N-ile mõistetud vangistus 7 kuud 25 päeva üldkasuliku tööga 470 (nelisada seitsekümmend)

tundi

ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel

23. mai 2015

allutada F.N

75 lg-s kontrollile alalise elukohaga

KarS §

1 sätestatud käitumis

xxxxxxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ; KarS § 74 lg 5 alusel kuulub Viru Maakohtu 08.09.2011 otsusega .N ile mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot F -

täitmisele pööramisele; KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ja karistada .N vangistusega 7 kuud 25 päeva (st 235 päeva), mis asendada

F .

üldkasuliku tööga 470 tundi, mis tuleb ära teha 10 kuu jooksul ja rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 96 eurot, mis viia täide iseseisvalt; tühista tõkendina

da F.N-ile

kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada I.T

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus

(kakssada) päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) ; KarS § eurot

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg e 11.03.2013, s.o 1 (üks) päev, s.o 3 (kolm) päevamäära mõistetud karistus hulka ja lugeda kandmata karistuseks rahaline karistus 197 (ükssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 630 (kuussada kolmkümmend) eurot 40 senti; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Jaan

Parrest katseaeg 3 (kolm)

630 (kuussada ile

aastat ning mõistetud rahalist karistust kolmkümmend) eurot 40 senti ei pöörata täitmisele, kui

I.T ei pane katseajal

tahtlikult toime uut kuritegu; I.T

datud elukohast

tühistada tõkendina kohal ile lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada K.M.u tsiviilhagi

F.N-ilt

hüvitamata osas (s.o 886,39 eurot) ning välja mõista

886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 39 senti K.M.u kasuks;

2.1.2 L.M tsiviilhagi ni rahuldada täielikult ng välja mõista F.N-ilt 320 (kolmsada kakskümmend) eurot L.M kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 F.N-ilt sundraha 532 (viissada eurot 50 senti

kolmkümmend kaks , riigi õigusabi )

tasu 72 ( ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu seitsekümmend kaks

31 (kolmkümmend

üks) eurot 20 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 28,50 eurot riigi kasuks; ) määrata

kriminaalmenetluse kulud 607 (kuussada seitse eurot 20 senti tasumisele ositi aasta )

jooksul 14.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa 50 järgmiselt: 1) alates 20

(viiskümmend tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas ) eurot 60 senti

kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2.2 I.T sundraha 532 (viissada eurot 50 senti ja muu

ilt ) kolmkümmend kaks

kriminaalmenetluse kulu eurot 20 senti (sealhulgas

31 (kolmkümmend üks)

ekspertiisitasu 28,50 eurot) riigi kasuks;

563 (viissada määrata kriminaalmenetluse kulud

kuuskümmend kolm) eurot 70 senti järgmiselt: 1) alates

tasumisele ositi aasta jooksul

2014.a. augustikuust igakuise menetluskulu osa

98 senti

46 (nelikümmend kuus) eurot

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa -

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3

suitsukoni

kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõend KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldus etniku sellekohase ettekande alusel am määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

SEB P - angas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 1- ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr

14-3417

“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

1.

Süüdistus

1.1. F.N toime pannud kuritegudena: Süüdistusest nähtuvalt on

1) grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt ja sissetungimisega

199 lg 2 p 4, 7, 8 KarS §

järgi, mis seisnesid: 1) isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja e isikute grupis baseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, koos I.T-ga tungis akna kaudu xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xx asuvasse K.M. rastas sealt ajavahemikus

ule kuuluvasse ehitusjärgus elamusse ja va 17.04.2012. kella 11-st kuni 19.04.2012 kella 17.30-ni, neli pakettakent, koguväärtusega 1337,39 eurot, ehituskäru, väärtusega 64 eurot, kaks pikendusjuhet koguväärtusega 25 eurot, 20 riiuli kinnitusklambrit koguväärtusega 60 eurot ja sõiduauto järelhaagise reg. nr. 303 AI väärtusega

300 eurot. Vargusega põhjustatud kahju kokku 1786,39 eurot, 2) isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis koos Aivar Kikkasega varastas 28.08.2012 ajavahemikul kell 00.00-01.00 Viljandi maakonnas Pärsti vallas

Ramsi asulas Wesico Project OÜle kuuluvatest roomikekskavaatoritest DOOSAN DAEWOO 140, mis oli pargitud Turba tee 1 juurde 36,9 liitrit diiselkütust ja roomikekskavaatorist Hunday 250, mis oli pargitud Aia tee 6 maja juurde 62,5 liitrit diiselkütust. Kokku varastatud diiselkütust 99,40 liitrit maksumusega a` 1,366 eurot liiter, millega tekitatud kannatanule kahju 135,78 euro väärtuses.

ebaseadusliku tungimise st. sissetungimise ) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse KarS §

266 lg 1 selles, et tema 06.03.2013 kella 23.00 paiku tungis ebaseaduslikult ja järgi, mis seisnes

valdaja L.M majja.

tahte vastaselt ukse lõhkumise teel xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xx Sissetungimisega põhjustati kahju kokku 320 eurot.

4) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise § 121 KarS

järgi, mis seisnes selles, et tema 31.05.2013 kella 23.55 paiku viibides Viljandimaal Olustveres

Olustverei kasutades rusikaga G.J.u Võhma teel, lõi kasteet

4 korral vasaku õla pihta ja 1 korra parema õla pihta.

1.2 toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt on I.T grupis võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega

KarS § järgi, mis seisnes selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku

199 lg 2 p 7, 8

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, isikute grupis koos F.N-iga tungis akna kaudu xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx asuvasse K.M.le kuuluvasse ehitusjärgus elamusse ja varastas sealt ajavahemikus 17.04.2012 kella 11-st kuni 19.04.2012 kella 17.30-ni, neli pakettakent, koguväärtusega 1337,39 eurot, ehituskäru, väärtusega 64 eurot, kaks pikendusjuhet, koguväärtusega 25 eurot, 20 riiuli kinnitusklambrit, koguväärtusega 60 eurot ja sõiduauto järelhaagise reg. nr. 303 AI, väärtusega

300 eurot. Vargusega põhjustatud kahju kokku 1786,39 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Pr

kriminaalasja lahendamisega okuratuur ja süüdistatavad on nõustunud

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsja d d on kriminaalasjas

sõlminud ped süüdistatavate süüdimõistmiseks kokkulep :

vangistusega 8 kuud ) .N KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks ; KarS § 266 F

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud ning KarS § 121 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva s.o 28.08.1012 –

- 29.08.2012 ja 06.02.2013 08.02.2012.

Seega kuulub kandmisele 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 7 kuud ja 25 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (7 kuud ja 25 päeva vangistust = 2 tundi x 235 päeva), s.o üldkasuliku tööga 470 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 10 kuu jooksu KarS § 69 lg 4 l.

kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 74 lg 5 alusel kuulub Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.09.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot täitmisele pööramisele. KarS § 65 lg 2 ja

KarS § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus: karistades .N vangistusega 7 kuud 25 F

päeva (st 235 päeva), mis asendada üldkasuliku tööga 470 tundi, mis tuleb ära teha 10 kuu jooksul ja rahaline karist

usega 30 päevamäära, s.o 96 eurot, mis viia täide iseseisvalt.

2) , I.T KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 200 päevamäära s.o 640 eurot (päevamäära aluseks võetud I.T keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 11.03.2013 (s.o 3 päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 197 päevamäära, s.o

630.40 eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui I.T ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §

-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vas

tavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimik -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja u tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 266 lg 1 ja näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või KarS 121

kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.3.

Tsiviilhagide lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

K.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1786,39 eurot. Kohtuistungil on süüdistatav I.T esitanud kohtule maksekorralduse nr 78

30.06.2014, millest nähtuvalt süüdistatav I.T hüvitanud kannatanu on K.Mle tekitatud

kahju katteks 900 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada hüvitamata osas s.o 886,39 eurot ning välja mõista .N ilt F - 886,39 eurot K.M.u kasuks.

L.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

320 eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista .N ilt 320 eurot

F - kult rahul L.M.u kasuks.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,50 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p n riigi õigusabiks määratud

-le 1 o kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava .N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud F hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot.

4.1.3 Ekspertiisitasu

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 57 eurot. Ekspertiisi tegemiseks –

tekkinud kulutused nähtuvad õiendist DNA ekspertiisi maksumuse kohta (IV kd, tl ).

4.1.4. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 5,40 eurot. –

4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

1) F.N: sundraha 532,50 eurot

72 eurot ja muu kriminaalmenetluse , riigi õigusabi tasu

kulu 31,20 (28,50 2,70 eurot; + )

2) I.T : sundraha 532,50 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 31,20 (28,50 + 2,70) eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 (K ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääru ohtu se

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

KrMS § ) sätestatud erandeid. Kui ühes -s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskul kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2).

KrMS § 180 lg 3 kohaselt m määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist enetluskulusid

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdi üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 statavatel Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdistatavate F.N ja I.T majanduslikku olukorda ja nende taotlusi,

määrata süüdistatavatel menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olev asitõend tuleb KrMS § 126 lg hävitada suitsukoni

3 p 4 alusel .

F.N on kahtlustatavana kinni peetud 28.- - 29.08.2012, s.o 2 päeva ja 06.

08.02.2013, s.o 3 päeva

5 päeva. KarS § 68

, seega on F.N viibinud eelvangistuses

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev.

I.T on kahtlustatavana kinni peetud 11.03.2013, seega on I.T viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kusjuures

1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. vangistus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik