1-13-11240/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-11240

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-11240 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Julija Kostomarova Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi

G.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kinnipeetav P G.

Elukoht: XXXX ; isikukood: XXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

jätta vabastamata .P (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 08.04.2014. a G otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

G.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.04.2014. a otsusega KarS § 120 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 263 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti .P-le G kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks

1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud 28 päeva, millise kandmise alguseks määrati KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 02.12.2013. a. Karistuse kandmise algus 02.12.2013. a ja lõpp 30.11.2014. a.

Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 02.06.2014. a.

G.P on varem enne käesolevat kohtuotsust kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1) 13.07.2004. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1- § 25 lg 2 järgi 1 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

2) 27.01.2005. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga;

3) 19.03.2007. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni ja KarS § 121 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni;

4) 20.11.2007. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 120 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega, KarS §

121 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati 9 kuu 28 päeva pikkust vangistust kohaldada tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga;

5) 19.12.2011. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS §

68 lg 1 alusel määrati eelvangistuses viibitud 2 päeva lugeda karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva vangistust, mida määrati KarS §

74 lg 1,3 alusel kohaldada tingimisi 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga;

6) 02.03.2012. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS §

65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 28 päeva vangistust, millest loeti KarS § 68 lg

1 alusel kantuks 2 kuud 2 päeva ja karistusest jäi kanda 10 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati 652 tunni üldkasuliku tööga.

Tartu Vangla 06.06.2014. a iseloomustuse kohaselt on .P korduvalt G

kriminaalkorras karistatud. Käesolevalt kannab ta liitkaristust vägivallakuritegude ning ühe varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, teod on pandud toime alkoholijoobes ning konfliktsituatsioonis. Kuna .P reaalselt G

kandmisele kuuluva vangistuse pikkus on alla ühe aasta, siis ei ole täitmiskava koostatud. Täitmiskavaväliselt taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub elama X kuuluvasse 3-toalisesse eramusse aadressil XXXX.

Elukohas elavad .P X, kes on nõus X elama asumisega nende juurde. G

Pereliikmed, kellega .P on esinenud konfliktsituatsioone, ei ela nimetatud G elukohas. Varasemalt on ka ise korterit üürinud ja üksi elanud ja plaanib seda ka vabanemise korral majandusliku stabiilsuse saavutamisel teha. Kinnipeetav ei oma põhiharidust, on lõpetanud 8. klassi ning edasiõppimiseks hetkel soov puudub. Senini madal haridustase töö leidmisel takistuseks töö leidmisel saanud ei ole. Vabanemise korral on .P G

olemas töökoht OÜ-s XXXX abitöölisena. Osaühingu juhatuse liige on sellekohase garantiikirja kriminaalhooldusametnikule esitanud. Eelnevalt on kinnipeetav enda sõnul töötanud peamiselt ametlikel töökohtadel ehitusel: tisleri abilisena, metallivärvijana jne.

Pikim ametlik töösuhe on kestnud umbes 4 aastat. Majanduslikult on varasemalt hästi hakkama saanud ja on tasunud ka haginõudeid, mida on käesolevalt 2024.30 eurot. On motiveeritud haginõudeid ka edaspidi osadena tasuma. .P on säilinud toetavad G

suhted vanematega, kes on valmis teda vabanemise korral moraalselt ja rahaliselt toetama.

XXXX .P enda sõnul ei suhtle, kuna on nendega varasemalt sattunud G konfliktsituatsiooni ning tarvitanud nende suhtes ka füüsilist vägivalda. .P enda G

sõnul kuuluvad tema suhtlusringkonda pigem seaduskuulekad isikud. Küll aga tarvitab suhtlusringkond ja ka kinnipeetav nendega koos olles alkoholi. Tunnistab, et on pea kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes. On alkoholijoobes korduvalt kasutanud teiste isikute suhtes vägivalda. Enda sõnul tarvitas alkoholi pigem nädalavahetustel ja grupis. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt piisab kinnipeetava X sõnul kinnipeetavale ka väiksest kogusest lahjast alkoholist, et kinnipeetav ettearvamatult käituma hakkaks. On motiveeritud alkoholist loobuma, kuid ei ole valmis minema erialaspetsialisti vastuvõtule, kuna arvab, et saab ise hakkama. On varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseaja toime uue kuriteo. Samas täitis aktiivselt kõiki teisi kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 24% ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosuseks 45%. Vangla toetab G.P vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldusametniku 20.05.2014. a ettekande kohaselt on .P vabaduses G

olemas toetav sotsiaalvõrgustik perekonna näol. XXXX soovivad aidata kaasa .P G

edasisele seaduskuulekale elule. .P vangistuses viibimise ajal on nad G

pidevalt temaga suhelnud, tavaliselt kas kirja või telefoni teel. Vanemad on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel. Vanemate sõnul on .P rahulik ja heatahtlik, samas G olemuselt kinnine ja alkoholijoobes võib muutuda agressiivseks. Vanemate sõnul on oluline, et .P ei tarvitaks katseajal alkoholi ning pöörduks X vastuvõtule oma G

probleemidega tegelemiseks. Vanemad peavad vajalikuks .P ennetähtaegset G

vabastamist ja kriminaalhoolduse kohaldamist. Vanemad on valmis

kriminaalhooldusametnikuga tihedat koostööd tegema. Vanemad on valmis .P G seni majanduslikult toetama, kui poeg majanduslikult stabiilse olukorra saavutab. Varasemalt on .P ise perekonda rahaliselt toetanud ja oma rahaasjade korrashoidmisega G

hakkama saanud. .P on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel olnud. Viimati G

Tartu Maakohtu 02.03.2012. a otsuse alusel, kui pidi tegema 652 tundi üldkasulikku tööd, 08.08.2013. a .P aga vahistati kahtlustatavana katseajal toimepandud kuritegudes. G

G.P ei ole tulnud varasemalt toime ka kohtu poolt määratud kohustusega mitte tarvitada katseajal alkoholi. Seetõttu koostas kriminaalhooldusametnik tema suhtes kaks erakorralist ettekannet. Seejärel pandi .P-le lisakohustuseks pöörduda X G vastuvõtule. .P esitas selle kohustuse täitmise kohta kriminaalhooldusametnikule G

valeinformatsiooni, mis oli üks teise erakorralise ettekande koostamise põhjuseks. Seejärel pööras kohus kandmata karistuse täitmisele. Juhul, kui kohus otsustab .P G

tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vabanemisest või võtma end sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; pöörduda psühhiaatri/psühholoogi poole oma (sõltuvus)probleemidega tegelemiseks; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata; osalema kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotisaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teen osalemise G.P-le kohustuslikuks.

G.P avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta .P tingimisi enne tähtaega G vangistusest vabastamist järgmistel asjaoludel.

G.P on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1. Tartu Maakohtu 13.07.2004 otsusega KarS § 266 lg 1- 25 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 1 kuu katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

2. Tartu Maakohtu 27.01.2005 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 2 aastat;

3. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.03.2007 otsusega KarS § 263 p 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, so 2500 EEK ja 121 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, so 2500 EEK;

4. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.11.2007 otsusega KarS § 120 ja 121 järgi tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud;

5. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.03.2012 otsusega KarS § 121 järgi vangistusega

7 kuud, kandmisele kuuluv liitkaristus 10 kuud 26 päeva, asendatud ÜKT-ga 652 tundi ära tegemiseks 2 aasta jooksul, täiendavad kohustused määras kohus oma määrusega 28.09.2012. 04.09.2014 Tartu Maakohtu määrusega pöörati ära kandmata vangistus 3 kuud 24 päeva täitmisele alates 08.08.2013.

6. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.04.2014 otsusega KarS § 120, § 121, § 199 lg 2 p 8 ja § 263 p 1 järgi 11 kuu 28-päevase vangistusega, mida kannab alates 02.12.2013.

1)Teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja kannab käesolevalt reaalset vangistust katseajal toimepandud teise astme kuritegude – avaliku korra raske rikkumise, ähvardamise, tervisekahjustuse tekitamise ja kvalifitseerivatel tunnustel toimepandud varguse eest. Teda on varem karistatud varavastaste ja isikuvastaste vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Teda on korduvalt karistatud vägivallategude toimepanemise eest oma XXXX suhtes lisaks teistele kannatanutele. 2) Prokuröri arvates on olemas maandamata riskid, mis on seotud .P ohtlikkusega G

tema lähedastele isikutele (X), kelle suhtes on ta kriminaalasjades tuvastatu kohaselt korduvalt kasutanud nii vahetut füüsilist vägivalda kui erinevaid ähvardusi kuni tapmisega ähvardamiseni. Asjaolu, et kinnipeetava elukohaks ennetähtaegse vabanemise korral on märgitud XXXX, kus X väidetavalt ei ela, ei vähenda nimetatud kannatanute suhtes olemasolevat ohtu. Ka eelmises kohtuotsuses oli .P elukohaks XXXX ja ta ei G

pidanud enam kokku puutuma X, kelle suhtes ta oli korduvalt vägivalda tarvitanud. Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja 08.04.2014 otsusest tuleneb, et kinnipeetav on kahes kuriteoepisoodis süüdi mõistetud vägivallakuriteos, mille kannatanuks on tema XXXX. Eeltoodust tuleneb, et .P ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole G kooskõlas kannatanute õigustega.

3) .P on tunnistanud, et pea kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. G

Prokuröri hinnangul on .P alkoholisõltuvus üks tema kuritegeliku käitumise G põhjuseid. .P tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral võib olla alkoholi jätkuv G

tarbimine õigusvastast käitumist vallandavaks teguriks. Asjaolu, et katseajaks võib ennetähtaegse vabastamise korral kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei ole piisav hoidmaks ära alkoholi kuritarvitamise kõrge tõenäosusega seotud uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldaja arvamuses on kinnipeetava X avaldanud, et kinnipeetava poolt ka väikese koguse lahja alkoholi tarvitamise korral on tema käitumine ettearvamatu ja ta võib muutuda vägivaldseks. Ka eelnevate kohtuotsustega kohaldatud katseaegadel ei suutnud .P täita temale pandud G

kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis oli üheks põhjustest, miks tema poolt ära kandmata vangistuse osa kohtumäärusega täitmisele pöörati. Samuti ei suutnud ta täita nõuetekohaselt endale katseajaks võetud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi probleemidega ja alluda ettenähtud ravile. 4) .P on eelnevalt korduvalt olnud allutatud kohtuotsusega käitumiskontrollile ja G tema karistus on asendatud üldkasuliku tööga ning need otsustused ei ole lõppenud edukalt – katseaja jooksul ei olnud .P võimeline täitma kontrollnõudeid ja karistus pöörati G täitmisele ning teisel katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab ta karistust kuritegude toimepanemise eest katseajal. Vaatamata kindlale elukohale ja kriminaalhoolduse kohaldamisele sooritas ta katseajal kuritegusid, mistõttu saab sellest järeldada, et korduv käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule positiivset mõju avaldanud ega mõjutanud teda edaspidi hoiduma väljakujunenud kuritegude (nii isikuvastaste kui varavastaste) toimepanemisest. Prokuröri arvates on kinnipeetaval tekkinud karistamatuse tunne ja lühikene vangistuses viibimise aeg ei ole suutnud muuta tema väljakujunenud suhtumist õiguskorda. Käesoleval ajal kannab ta karistust uute teise astme kuritegude toimepanemise eest ka teiste kannatanute seas sama kannatanu (venna) suhtes. Eeltoodust saab järeldada, et kriminaalhoolduse kohaldamine ei takista tulevikus suure tõenäosusega

G.P poolt uute kuritegude toimepanemist ja endiselt on ohustatud ka samad kannatanud.

5) Kinnipeetav ei ole karistuse kandmise ajal osalenud Tartu Vanglas läbiviidavates taasühiskonnastavates tegevustes. 6) Tartu Vangla hinnangu kohaselt on .P ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja G

konkreetsetele isikutele (XXXX), keda ta on korduvalt füüsiliselt rünnanud ja ähvardanud.

Tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24% ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et .P vabastamine G tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu.

Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevalt kannab ta liitkaristust vägivallakuritegude ning ühe varavastase kuriteo toimepanemise eest. Teod pannud toime alkoholijoobes ja konfliktisituatsioonis. Varasemalt on olnud viiel korral kriminaalhooldusel, rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Viimati, kui pidi 02.03.2012. a otsuse alusel tegema 652 tundi üldkasulikku tööd, peeti ta kahtlustatavana kinni just katseajal toimepandud uute kuritegude tõttu. Samuti ei tulnud .P toime talle kohtu poolt pandud kohustusega G

mitte tarvitada katseajal alkoholi, mistõttu kinnitas kohus lisakohustusena psühhiaatri vastuvõtule pöördumise, millise kohustuse täitmise kohta esitas .P enda G

kriminaalhooldusametnikule valeinformatsiooni. Ka käesoleval ajal, kuigi .P on G

vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritud alkoholist loobuma, ei ole ta nõus pöörduma erialaspetsialisti vastuvõtule, kuna arvab enda ise toime tulevat.

Positiivsena peab kohus vajalikuks märkida, et .P

puuduvad G

distsiplinaarkaristused ning vangistuse kandmise ajal on tal säilinud toetavad suhted on vanematega, kes on vabanemise korral valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama.

Lisaks on positiivne kindla eluja töökoha olemasolu. Hoolimata neist positiivsetest momentidest ei saa kohus jätta tähelepanuta riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades .P vabastamist tingimisi enne tähtaega, hinnanud uue kuriteo G

toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 24% ja vägivallakuritegude toimepanemise tõenäosuseks 45%, s.t väga kõrgeks. Lisaks on kandmata karistuse osa tänase päeva seisuga peaaegu 5 kuud, mis muude asjaolude kõrval ei ole kohtu hinnangul piisavalt motiveerivaks ja distsiplineerivaks ning hoiatavaks asjaoluks, et garanteerida katseaja edukat läbimist.

Eeltoodu taustal jääb väheks .P headest lubadustest tema ennetähtaegseks G vabastamiseks vanglast kriminaalhoolduse rakendamisega, mille nõuetest pole ta varasemalt kinni pidada suutnud. Seega tuleb .P jätta vanglast ennetähtaegselt vabastamata. G

Kohtunik: