4-14-3858/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-3858 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu ( kohtumaja) 14. mai 2014 Jõhvi määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik S.M,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. J Viru Maakohtu 14. mai 2014 . ätta kohtumäärus muutmata

2. rahuldamata. S.M-i määruskaebus jätta

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi

konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik M.S. 27.11.2013

nr i otsusega väärteoasjas 2440,13,007440 karistati S.M-i

rahatrahviga 3 120 eurot. AS § 70 järgi 0 trahviühikut, s.o

2. 06.05.2014 esita S.M Viru Maakohtusse kaebuse, milles taotle s s kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. Viru M 14.05.2014 S.M-i kaebuse aakohus jättis määrusega VTMS § 118 lg 2 p 1

alusel le esitajale, kuna kaebus oli -s 4 läbi vaatamata ning tagastas sel esitatud VTMS § 114 lg sätestatud kaebetähtaega rikkudes. ohus põhjendas oma seisukohta alljärgmiselt. K

3.1 Maakohus tuvastas valt oli , et 28.10.2013 koostatud väärteoprotokollist AB 1148049 nähtu

kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.11.2013. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 13.12.2013. Selle

ajavahemiku sees kaebust ei esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 14.12.2013.

3.2 Kuigi S.M kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei taotlenud, analüüsis maakohus

järgnevalt kaebuse sisu selgitamaks välja, kas isikul esinesid mõjuvad põhjused, miks ta otsust tähtaegselt da ei saanud. Selliseid põhjusi maakohus ei tuvastan Väärteoprotokollist oli vaidlusta ud.

näha, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.11.2013. Isiku poolt allkirja

andmisest keeldumine ei tähenda, et ta ei teaks protokolli sisu. Samuti antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule

kätte.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. S.M esitas määruskaebuse, milles ta peab ebaõigeks maakohtu poolt tema kaebuse läbi vaatamata jätmist ja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Oma taotlust põhjendab ta

järgmiselt.

4.1 28.10.2013 tuli ta külast veidi joobnuna ning tema maja juures tungiti talle kallale. Ta kutsus politsei appi, kuid enne abi kohalejõudmist jooksis huligaan ära ning tema läks kodu poole. Enne

majja jõudmist tuli aga politsei ja viis ta politseiasutusse. i ta kohtutäiturilt teatise 28.04.2014 sa temal oleva võlgnevuse kohta. Ta selgitas välja, et piirkonnapolitseinik olevat tema kohta koostanud väärteoprotokolli, kuid tema ei ole seda näinudki.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud

määruskaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on põhjendatud ning seaduslik selle ja tühistamiseks kaebuses toodud motiivil puudub alus.

6. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kohtuvälise menetleja karistamisotsuses

märgitud kuupäevaks S.M selle peale kaebust ei esitanud. Ta vaidlustas menetleja otsuse alles 06.05.2014, s.o edasikaebe tähtaega rikkudes. S.M peab oma hilinenult esitatud kaebuse menetlemist põhjendatuks tuginedes väitele, mille kohaselt ei ole tema väärteoprotokolli näinud ja ei olnud teadlik ka selle koostamisest.

7. Ringkonnakohus määruskaebuses esitatud kaitseväidet usutavaks ei pea. Nimelt nähtub

28.10.2013 koostatud väär kohtuvälise menetleja ametnik teoprotokollist, et tuvastas S.M-i isiku tema ID-kaardi alusel. Ka asjaolust, et menetlusalune isik keeldus protokollile alla kirjutamast, ei saa teha järeldust, nagu ta ei oleks selle dokumendiga tutvunud või selle koopiat kätte saanud. Kirjeldatud olukorra kohta sätestab juhised VTMS § 70 lg 2, mille kohaselt annab menetlusosaline

väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise

kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja

andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva

ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Ringkonnakohus selgitab siia juurde, et kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis

nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse

tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise

menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja esindaja

järginud VTMS § 70 lg s 2 sätestatud nõudeid seega tuleb lugeda väärteoprotokolli koopia - ning

S.M-i poolt kättesaaduks 28.10.2013. Kuivõrd protokollis oli selgesõnaliselt kirjas, et

kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.11.2013, siis

asus maakohus õigesti seisukohale, et S.M oli vastavast kuupäevast teadlik ning mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks temal ei esinenud.

8. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes VTMS § st 194 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab - - ringkonnakohus vaidlustatud kohtu

määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

kohtunik