Legislator Case Law & Legislation
2-12-54659/21 AI generated

2-12-54659/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-12-54659/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

päevakorra punktide 1.1, 2, 3, 4, 5 ja 6 raames vastu võetud otsuste tühisus. Jätta rahuldamata avaldus kinnistu XXX Tallinn korteriomanike 25. mai 2010

Legislator headnote

AI generated

2-12-54659/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Jätta rahuldamata avaldus kinnistu XXX Tallinn korteriomanike 25. mai 2010

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-12-54659

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja

koht

04. juuli 2014. a, Tallinn

Tsiviilasi

XXX avaldus XXX elamu korteriomanike 25.05.2010 ja

10.05.2012.a.

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks

tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 1: XXX(isikukood: XXX XXX)

Puudutatud isik 2: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 3: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 4: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 5: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 6: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 7: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 8: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 9: XXX (isikukood: XXX, XXXXXX)

Puudutatud isik 10: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 11: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 12: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 13: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX),

Puudutatud isik 14: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 15: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 16: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 17: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 18: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 19: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 20: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik: XXX (isikukood: XXX elukoht: XXX)

Puudutatud isik 21: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 22: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 23: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 24: XXX (XXX) (isikukood: XXX, elukoht:

XXX)

Puudutatud isik 25: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 26: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 27: XXX (isikukood: XXX elukoht: XXX)

Puudutatud isik 28: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 29: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 30: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 31: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 32: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 33: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 34: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 35: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 36: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 37: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 38: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 39: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 40: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 41: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 42: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 43: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 44: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 45: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 46: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 47: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 48: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 49: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 50: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 51: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 52: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 53: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 54: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 55: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 56: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 57: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 58: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 59: XXX (isikukood: XXX elukoht: XXX)

Puudutatud isik 60: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 61: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 62: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik 63: XXX OÜ (registrikood XXX; asukoht

XXX, e-post XXX ) Puudutatud isik 64: XXX(isikukood:

XXX, elukoht: XXX ja XXX)

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada kinnistu XXX Tallinn korteriomanike 25. mai 2010 üldkoosoleku

päevakorra punktide 1.1, 2, 3, 4, 5 ja 6 raames vastu võetud otsuste tühisus.

3. Jätta rahuldamata avaldus kinnistu XXX Tallinn korteriomanike 25. mai 2010

üldkoosoleku päevakorra punktide 1, 1.2 ja 1.3. raames vastu võetud otsuste

tühisuse tuvastamise nõudes.

4. Tuvastada kinnistu XXXTallinn korteriomanike 10. mai 2013 üldkoosoleku

otsuse, millega kehtestati korterelamu XXX korteriomanike kaasomandi

kasutamise kord, tühisus.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue

25. mail 2010 kell 18.30 tuli kokku KÜ XXX korteriomanike üldkoosolek. Seoses sellega, et

koosolekul otsuste vastuvõtmisel viibis 28 omanikku 59-st XXX korteriomanikust, mis

moodustab vaid ½ korteriomanike üldarvust, siis antud koosolekut ei saa lugeda

otsusevõimeliseks. Nimetatud korteriomanike üldkoosolek toimus ilma KÜS § 8 1 lg 2 p 2

sätestatud kohustusliku kvoorumita- 2/3 omanikest. Avaldaja palub tunnistada elamu XXX

korteriomanike üldkoosolek, mis toimus 25.05.2010 mitteotsustusvõimeliseks kõigis

punktides, aga omanike tahteavaldused vastuvõetud otsustes tühiseks kvoorumi -1/2

koosolekul kaasomandiga seotud küsimuste otsustamisel osalenud omanike üldarvust

puudumise tõttu MTÜS § 24 1 lg 1 alusel.

Avaldaja palub samuti tunnistada mitteõiguspäraseks 10.05.2012 Sõle tn 47 a korteriomanike

koosolek seoses sellega, et koosolekul otsuste vastuvõtmisel osales 37 korteriomanikku XXX

korteriomanike üldarvust 59, mis moodustab mitte üle 3/5 korteriomanike üldarvust.

Avaldaja tugineb oma nõudes KOS § 8¹ lg 2 p 2, AÕS § 74 lg 1 ja MTÜS § 24¹ lg 1.

Puudutatud isikute seisukohad

Puudutatud isikud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX vaidlevad avaldusele vastu ja paluvad avalduse jätta rahuldamata.

Eelnimetatud puudutatud isikute vastuväidete kohaselt 25.05.2010 ja 10.05.2010

korteriomanike üldkoosolekul otsustati ühise asja kasutamise küsimust (parkimiskohtade

kasutamine) tulenevat hea usu põhimõttest ja teiste korteriomanikele kahju mittetekitamisest.

XXX elumaja territooriumil autoparkla korraldamise ja parkimiskohtade kasutamise

eeskirjade kinnitamise küsimused on seotud sellega, et elamu ees ei olnud spetsiaalset

seadistatud parkimiskohti, sõidukeid pargiti kaootiliselt ning ka haljasalal, kõigile

korteriomanikele ei jätkunud ruumi sõidukite parkimiseks, kuna tihtipeale olid elamu ette

pargitud võõrad sõidukid. Antud situatsiooni lahendamiseks 25.05.2010 ja 10.05.2012

korteriomanike üldkoosolekud olid kokku kutsutud ja läbi viidud korteriomandiseaduse ja

asjaõigusseaduse kohaselt. Vastavalt AÕS § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist

asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub

suurem osa ühises asjas. See tähendab, et asja kasutamise üle otsustamine on asja omaniku

pädevuses ja kaasomandis oleva asja kasutamine toimub kaasomanike enamuse otsusel.

Korteriomandi kaasomandi osa kasutamise kohta on erisätted korteriomandiseaduses.

Teade korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kohta oli välja pandud 10.05.2010.a.

Seega 25.05.2010.a kell 18.30 toimus korteriomanike üldkoosolek päevakorraga, mis koosneb

viiest punktist. Antud üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda oli järgitud

vastavalt korteriomandiseadusele ja asjaõigusseadusele. 25.05.2010.a korteriomanike

üldkoosolekul osales 39 korteriomanikku 59 korteriomanikust, kellele kuulub 2105,6 m2

kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Vastavalt KOS § 19 lg 2 üldkoosolek on

otsustusvõimeline,

kui

selles

osalevatele

korteriomanikele

kuulub

üle

poole

kinnistusraamatusse

kantud

kaasomandiosadest.

Seega

antud

üldkoosolek

oli

otsustusvõimeline. 25.05.2010.a üldkoosolekul korteriomanikud võtsid vastu otsused vastavalt

päevakorrale häälteenamusega (KOS § 17 lg 1). Kõik üldkoosoleku otsused olid võetud vastu

korteriomanike huvidest lähtuvalt. Vastavalt korteriomanike otsustele elamu juurde

kinnistatud 3670 m2 suurune maatükk, mida oli siiani kasutatud korteriomanike poolt nendele

kuuluvate autode parkimiseks suvaliselt, territoorium ümbritsetakse piirdega, kuhu tulevad

jalgvärav ja autovärav ning iga parkimiskoht märgistatakse eraldi. Kuivõrd see nõudis

lisakulutusi, siis korteriomanikud otsustasid, et tasuvad korteriomanikud, kes soovivad

märgitud parkimiskohti kinnisel territooriumil kasutada. Kuna avaldaja ei ole kaasomandi

korrashoiu kulutusi teistele kaasomanikele hüvitanud, siis ei ole tal ka õigust kasutada

kaasomandi majandamisest saadavat vilja s.o korrastatud parkimisalal asuvat parkimiskohta.

Vastavalt 25.05.2010.a korteriomanike otsustele oli korraldatud 28 parkimiskohta ja 27

parkimiskohta on kinnitatud korteriomanikele. Üks parkimiskoht on vaba, aga avaldaja ei soovi

kasutada antud kohta, kuna ei taha maksta parkimiskoha korraldamise eest.

Seoses 25.05.2010.a korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlusega avaldaja poolt toimus

10.05.2012.a jälle korteriomanike üldkoosolek, kus võeti vastu XXX kaasomandi kasutamise

kord ja korterelamu XXX parkimiskorralduse eeskiri. 10.05.2012.a korteriomanike

üldkoosolekul osales 39 korteriomanikku 59 korteriomanikust, kellele kuulub suurem osa

ehitisest ja maatükist kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Sellel üldkoosolekul

korteriomanikud võtsid otsused vastu vastavalt päevakorrale häälteenamusega (KOS § 17 lg

1).

Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikud seisukohal, et 25.05.2010 ja 10.05.2012

üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel järgid KOS ja AÕS sätteid, mistõttu paluvad kohtul jätta

avaldus rahuldamata.

Puudutatud isikud XXX ja XXX vaidlevad avaldusele vastu ning leiavad, et avaldaja õigusi ei

ole kahjustatud ning korteriühistu XXX üldkoosolekud nii 25. mail 2010. aasta kui ka 10.

mail 2012. aastal on olnud otsustusvõimelised ning üldkoosolekutel vastuvõetud otsused on

õiguspärased.

Puudutatud isikute vastuväidete kohaselt avaldaja väidab, et 25.05.2010 üldkoosolekul

puudus KOS § 81 lõike 2 punkti 2 kohane kvoorum. Puudutatud isikud leiavad, et viide KOS

§ 81 lõike 2 punkti 2 ei ole asjakohane, kuna üldkoosolekul ei toimunud kaasomandi

eraldamist.

Mittetulundusühingute seaduse § 21 lõike 1 kohaselt võib “üldkoosolek vastu võtta otsuseid,

kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast

tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa

mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras

kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv

mittetulundusühingu liikmeid.” Korteriühistu XXX põhikirja punkti 43 kohaselt on ühistu

liikmete üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest osavõtvatele liikmetele kuulub üle poole

häältest. 25. mai 2010. aasta üldkoosoleku protokollile lisatud korteriühistu liikmete

nimekirjast nähtub, et üldkoosolekul osales 36 ühistu liiget 59-st, seega oli üldkoosolek

otsustusvõimeline. Samuti oli järgitud ühistu põhikirja punkti 45 kohast üldkoosoleku

otsustuspädevust.

Sarnaselt 25. mai 2010. aasta korteriühistu XXX üldkoosolekule, oli ka 10. mai 2012. aasta

üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud ühistu põhikirja nõudeid ning arvestades

üldkoosolekul viibinud ühistu liikmete arvu, oli üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma.

Eeltoodust tulenevalt paluvad puudutatud isikud jätta avaldus rahuldamata.

Puudutatud isik XXX vastuse kohaselt ta 25.05.2010 ja 10.05.2012 koosolekutest osa ei

võtnud, kuid on seisukohal, et koosolekud olid otsusevõimelise ning otsused õiguspärased ja

vastu võetud XXX korteriomanike ja majaelanike huvides.

Puudutatud isiku OÜ XXX otsuse vastuse kohaselt on OÜ XXX andnud heakskiidu

korteriühistu otsustele ja edasise tegevuses lähtub korteriühistu üldkoosoleku poolt vastu

võetud seisukohtades.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leidis, et avaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Kohus on tuvastanud, et kinnistul asukohaga Tallinn, XXX asub elamu, milles on 59

korteriomandit. Avaldajale kuulub korteriomand aadressiga Tallinn, XXX korter 3

(kinnistusregistri numbriga XXX) (tlk 10-13).

Avaldaja on esitanud oma avalduses 2 nõuet: avaldus XXX korteriomanike üldkoosoleku

25.05.2010 otsuste tühisuse tuvastamiseks ja avaldus XXX korteriomanike üldkoosoleku

10.05.2012 otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Vastavalt TsMS § 613 lg 1 p 1 ja 4 lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku

avalduse alusel asjas, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning asja, mis

käsitleb korteriomanike otsuste kehtivust. Menetlusosalisteks TsMS § 613 alusel toimuvas

menetluses on kõik maatüki kaasomanikuks olevad korteriomanikud.

Esmalt lahendab kohus avalduse KÜ XXX korteriomanike üldkoosoleku 25.05.2010 otsuste

tühisuse tuvastamiseks.

Kohus on tuvastanud, et 25.05.2010 toimus KÜ XXX korteriomanike üldkoosolek, kus võeti

vastu järgmised otsused:

Otsus punkt 1. XXX territooriumi heakorrastamise otsuse vastuvõtmine.

Otsuse punkt 1.1 Piiratud territooriumil autoparkla laiendamine konkreetse korteriomanike

investeeringute eest. Poolt 34 korteriomanikku.

Otsuse punkt 1.2. Mänguplatsi rajamine. Poolt 33 korteriomanikku.

Otsuse punkt 1.3 XXX elanike autode parkimiseks loa taotlemine maja esisel linna

territooriumil. Poolt 34 korteriomanikku.

Otsuse punkt 2. Autoparkla plaani kinnitamine. Poolt 35 korteriomanikku.

Otsuse punkt 3. Parkimiskohtade jaotuskava kinnitamine. Poolt 36 korteriomanikku.

Otsuse

punkt

4. Parkimiskohtade

kasutamise

eeskirjade

kinnitamine.

Poolt

korteriomanikku.

Otsuse punkt 5. Konkreetsete parkimiskohtade kasutamise õiguse kinnitamine konkreetsele

korteriomanikule. Poolt 37 korteriomanikku.

Otsuse punkt 6. Üldküsimused, mille kohaselt autoparkla teenindamisega seotud küsimustega

volitada KÜ XXX juhatust tegelema parkla haldus- ja hooldusküsimustega. Poolt 36

korteriomanikku (tlk 35.

Kohus on tuvastanud, et 25.05.2010 toimunud XXX korteriomanike üldkoosolekul osales 37

korteriomanikku (tlk 7).

Pooled vaidlevad küsimuses, kas korteriomanikud võivad kaasomandi osade kasutamist

reguleerida korteriomanike enamuse otsusega.

Kui tavapäraselt reguleerib kaasomandi kasutamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 72, siis

korterelamu

juurde

kuuluva

kaasomandi

kasutamist

reguleerib

erisättena

korteriomandiseaduse (KOS) § 12. KOS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud võivad

korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Nimetatud

sättest tuleneb nõue, et kaasomandi kasutuskord korterelamus tuleb sätestada kokkuleppega,

millega on nõustunud kõik korteriomanikud. Nii ei ole lubatud kaasomandi kasutuskorda

kehtestada näiteks enamuse otsusega või muul sarnasel viisil. Kui korteriomanikud ühisele

kokkuleppele ei jõua, on kõigil korteriomanikel võrdsed õigused kõikide kaasomandi osade

kasutamisel. KOS § 12 lg 3 sätestab, et kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme

kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Tegemist on analoogilise

sättega AÕS §-le 75 lg-le 5. Ka KOS §-st 12 lg-st 3 tuleneb korteriomanike kohustus tagada,

et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike

huvidele ning kohustus käituda lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui korteriomanikud ei ole kaasomandi kasutamiseks

kokkulepet sõlminud, võib korteriomanik KOS § 12 lg 3 alusel nõuda kasutuskorra määramist

kohtult. Samas võib korteriomanik nõuda ka üksnes tema õigusi kahjustava tegevuse

lõpetamist.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 18.91.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10

märkinud,

et

korterelamut

teenindaval

maal

korteriomanike

parkimiskohtade

kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures

on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole

vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama

kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb

saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub

kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe

sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist

kohtumenetluses AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt (vt Riigikohtu 17. aprilli 2008. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08 p 13 ja 8. veebruari 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05

p 23). Kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Tallinnas asuva kinnistu XXX korteriomanikud on

soovinud kaasomandi kasutuskorda sätestada korteriomanike enamuse otsusega 25.05.2010.

Kuivõrd kaasomandi kasutuskorra kehtestamine korteriomanike enamuse otsusega on

vastuolus KOS §-ga 12 lg-ga 1, leiab kohus, et nimetatud kasutuskord on seetõttu tühine.

Kohus leiab, et 25.05.2010 toimunud KÜ XXX korteriomanike üldkoosoleku päevakorra

punktide 1.1, 2, 3, 4, 5 6 raames vastu võetud otsuste osas kuulub avaldus rahuldamisele.

Kuivõrd 25.05.2010 toimunud KÜ XXX üldkoosoleku päevakorrapunktide 1.1, 2, 3, 4, 5 ja 6

raames vastu võetud otsused puudutavad ka avaldaja kui elamu korteriomaniku kaasomandi

osa, eksisteerib avaldajal õigustatud huvi otsuste tühisuse tuvastamise suhtes. Eeltoodust

tulenevalt kohus tuvastab kinnistu XXX Tallinn korteriomanike 25. mai 2010 üldkoosoleku

päevakorra punktide 1.1, 2, 3, 4, 5 ja 6 raames vastu võetud otsuste tühisuse.

Kohus leiab, et 25.05.2010 toimunud KÜ XXX korteriomanike üldkoosoleku päevakorra

punktide 1, 1.2 ja 1.3. raames vastu võetud otsuste osas ei kuulu avaldus rahuldamisele

seetõttu, et avaldajal puudub korteriomanike vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks

õiguslik huvi. Nimetatud otsused ei riiva kohtu hinnangul avaldaja õigusi ega huve.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avalduse kinnistu XXX Tallinn

korteriomanike 25. mai 2010 üldkoosoleku päevakorra punktide 1, 1.2 ja 1.3. raames vastu

võetud otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.

Järgnevalt lahendab kohus avalduse XXX korteriomanike üldkoosoleku 10.05.2012 otsuse

tühisuse tuvastamiseks.

Kohus on tuvastanud, et 10.05.2012 toimus XXX korteriomanike üldkoosolek, kus võeti

vastu otsus kinnitada Korterelamu XXX kaasomandi kasutamise kord loos lisadega 1, 2 ja 3,

so Lisa 1 “Korterelamu XXX parkimiskorralduse eeskiri“, Lisa 2 „ Kinnise parkimisala

kohtade kasutamise plaan“ ja Lisa 3 „Keldribokside kasutamise plaan“ (tlk16-18).

Korteriomanike koosolekul osales 37 korteriomanikku ja otsuse poolt oli 35 korteriomanikku.

Kohtule esitatud KÜ XXX korteriomanike kaasomandi kasutamise kord projekt punkti 5

kohaselt sõidukite parkimine on kindlaks määratud KÜ parkimiskorra eeskirjadega.

Korteriühistu parkimiskorra eeskirja punkt 1.1 kohaselt parkimiskohad asetsevad kahes

piirkonnas: Punkt 1.1.1 Suletud piirkonnas, mis asub maja taga aiaga piiratud alal, kus on

märgistatud 28 kohta. Kohad on kindlaks määratud korteriomanikele. Punkt 1.1.2. Avatud

piirkonnas, maja esisel aiaga piiramata alal, kus on märgistatud 4 kohta. Kohad pole kindlaks

määratud autoomanikele. Korteriühistu parkimiskorra eeskirja punkt 1.2 kohaselt suletud

piirkonnas, maja kinnises hoovis saavad parkimiskoha kasutamise õiguse korteriomanikud,

kes esitasid avalduse vastavalt välja pandud kuulutusele ning on tasunud KÜ poolt esitatud

arve alusel 639.12 eurot/10000 krooni/ parkimiskohtade väljaehitamiseks ja 63.92 eurot /1000

krooni/ värava puldi ja automaatika soetamiseks. Korteriühistu parkimiskorra eeskirja punkt

1.2.1. kohaselt avatud piirkonnas saavad parkimiskoha kasutamise õiguse kõik KÜ elanikud.

Kohad on väljaehitamise tasuta kasutamiseks (tlk 15).

Kohus leiab, et ka 10.05.2012 toimunud XXX korteriomanike üldkoosolekul on XXX

korteriomanikud otsustanud kaasomandi kasutuskorda sätestada korteriomanike enamuse

otsusega. Kuivõrd kaasomandi eseme kasutamise korra kehtestamine korteriomanike enamuse

otsusega on vastuolus KOS §-ga 12 lg-ga 1, leiab kohus, et 10.05.2012 XXX korteriomanike

üldkoosolekul vastu võetud otsus KÜ XXX kaasomandi kasutamise korra kinnitamise koha

on seetõttu tühine. Kohus märgib, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike

jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena

ning selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle

küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Kohus selgitab, et

kuna käesoleval juhu on ilmselge, et avaldaja on keeldunud parkimiskohtade

kindlaksmääramiseks kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, oleks võinud iga kaasomanik

nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses AÕS § 72 lg 5

esimese lause kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab kinnistu XXX Tallinn korteriomanike 10. mai 2012

üldkoosoleku otsuse, millega kehtestati korterelamu XXX korteriomanike kaasomandi

kasutamise kord, tühisuse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna

lahend tehakse avaldaja huvides. Puudutatud isikute menetluskulud tuleb jätta nende endi

kanda kuna nende vastuväited avaldusele olid valdavalt põhjendamatud, mistõttu kuulus

avaldus rahuldamisele. Kohus arvestab ka asjaolu, et kohus on rahuldanud avalduse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik