1-13-2925/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-2925

Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. juuni 2014. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu .V, määruskaebus J RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrus muutmata ja süüdimõistetu J.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. .V tunnistati Viru Maakohtu 16. oktoobri 2013. a otsusega süüdi KarS § 199 J lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. Karistusseadustiku (KarS) § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 3. mai 2011. a otsusega mõistetud

karistus ja .V liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. Liitkaristusest J arvati maha Viru Maakohtu 3. mai 2011. a otsuse järgi osaliselt kantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16. oktoobril 2013 ja lõpeb 15. detsembril 2014. 2. Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrusega jäeti .V vangistusest tingimisi enne J tähtaega vabastamata.

2.1 J.V varasem elukäik, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad

tema ohtlikkusele. .V on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset J vangistust kannab ta esimest korda. Süüdimõistetu on pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul on töökoha puudumisel olemas oht, et .V paneb toime uue varavastase J kuriteo.

2.2 Viru Maakohtu 3. mai 2011. a otsusega karistati .V KarS § 209 lg 2 p 1 järgi J

1 aasta 6 kuu 27 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus

üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 15. juuli 2013. a määrusega

pöörati tegemata üldkasuliku töö tunnid, millele vastas 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust,

täitmisele. Seega ei ole .V seni kohtu usaldust õigustanud ega osanud hinnata J saadud võimalust kanda karistust vabaduses. Lisaks üldkasuliku töö tegemata jätmisele rikkus J.V ka käitumiskontrolli nõudeid. 2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on .V üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on J täitmata oluline vangistatu tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus. Mõistetud karistused,

vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ega kriminaalhooldusele allutamine ei ole J.V puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks võimeline järgima kriminaalhoolduse nõudeid. 3. Süüdimõistetu esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist

ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. .V märgib, et kannab J reaalset vangistust esimest korda ja see omas šokivangistuse mõju. .V muutis oma J eluvaateid ja on kindel, et suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Ta palub arvestada, et tal on kaks last. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Tal on olnud laitmatu käitumine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et .V J

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning

jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber

lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib kohus järgnevat. 5. Ringkonnakohus tunnustab, et .V on alates käesoleva aasta kevadest osalenud J

alkoholi ja narkootikumide tarvitamist käsitlevatel motiveerivatel vestlustel inspektorkontaktisikuga ja on tunnistanud sõltuvusprobleemi olemasolu. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu osaleb vangla tööhõives. Nendest positiivsetest sammudest jääb tema tingimisi

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks aga väheks. Ehkki reaalset vangistust kannab J.V esmakordselt, on teda kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Eelmise otsusega asendati .V-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mida süüdimõistetu J

nõuetekohaselt ei teinud ja vangistus pöörati täitmisele. Samuti rikkus .V J

kriminaalhooldusega kaasnenud kontrollnõudeid. Ka käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneks katseaeg, mille kestel oleks .V kohustatud J

järgima kontrollnõudeid. Varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumise tõttu puudub

ringkonnakohtul aga veendumus, et .V oleks võimeline seda nõuetekohaselt J tegema. 6. J.V kinnitab kaebuses, et on oma eluvaateid muutnud. Sellele vaatamata annavad süüdimõistetu iseloomustuses kajastatud asjaolud aluse arvata, et tema puhul on jätkuvalt

olemas uute kuritegude toimepanemise oht. .V on pannud kuritegusid toime J

materiaalse kasu saamiseks. Vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht ja seega kindel 2 2

sissetulek. Maakohtu istungil on süüdimõistetu olnud optimistlik ja kinnitanud, et leiab vabaduses töö paari kuu jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul võib tegelikkuses töö leidmine

osutuda märksa keerukamaks ning plaanide realiseerumata jäämisel võib .V J sissetuleku saamiseks jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellist kahtlust kinnitab

asjaolu, et süüdimõistetu käitumine vanglas pole olnud laitmatu, nagu ta ise oma kaebuses väidab. Nimelt on .V kehtiv distsiplinaarkaristus. Olukorras, kus süüdimõistetu J pole suutnud vangla sisekorrast kinni pidada, puudub kohtul alus uskuda, et vabaduses käituks ta seaduskuulekalt. 7. Ringkonnakohus rõhutab sarnaselt maakohtule, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei

esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

8.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Maarika Kuusk Tiit Lõhmus

3 3