4-14-1901/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Väärteoasi nr 4-14-1901

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungisekretär Kai Rosar

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2014.a., Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-1901

Väärteoasi O K kaebus väärteoasjas nr 2590,13,003774

Vaidlustatav lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja A V 20.02.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2590,13,003774

Menetlusosalised Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja H K, menetlusalune isik O K, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur, asukoht: Kreutzwaldi 5A Rakvere; esindaja Ave Uue Kaitsja Mihkel Gaver Menetluse liik

Kohtuistung 13.06.2014

RESOLUTSIOON:

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja A V 20.02.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2590,12,003774 Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtukulu jätta riigi kanda.

2 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 368.16 eurot (s.h. käibemaks 20%) advokaat Mihkel Gaveri poolt määratud korras O K kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, so hiljemalt 20.06.2014. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 04.07.2014, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Menetluse käik, tõendid 1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A V 20.02.2014 otsusega karistati O Kd liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Otsuse kohaselt pani O K väärteo toime 27.10.2013 Lääne-Viru Maakonnas Viru-Nigula vallas. Väärteo kirjeldusest nähtub, et sõitjana mootorsõidukis, millel on turvavööd, ei olnud O K sõiduajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Otsusest nähtuvalt rikkus O K LS § 30 lg 1sätteid. Otsuse kohaselt loeti väärteo toimepanemine tõendatuks tunnistajate T.G ja E.N ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

2. O K seaduslik esindaja H K esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuses ei märgita küll konkreetset lõpetamise alust kuid selle sisust võib aru saada, et taotletakse väärteomenetluse lõpetamist. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kaebuses märgitu kohaselt oli O Kl sõidu ajal kinnitatud alumine turvavöö, mille ta avas paele auto peatumist.

3. Kohtuvälise menetleja vastuskirjas kaebusele refereeritakse väärteootsust, tutvustatakse teadmata päritolu teksti turvavöö kasutamisest ja palutakse jätta kaebus rahuldamata.

4. 13.06.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikes dokumentides esitatud seisukohtade juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et väärteo toimepanek on tõendamata. Lisaks sellele väitis ta, et väärteoprotokollis ja ka väärteootsuses puudub viide konkreetsetele nõuetele mille rikkumist ette heidetakse, etteheidetav tegu pole selgelt kirjeldatud. Samuti leidis kaitsja, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on erinevad andmed väärteo toimepanemise aja ja koha kohta ja tekib kahtlus, ka protokollis ja otsuses räägitakse ühest ja samast väärteost.

5. Kohtuväline menetleja tunnistas kohtuistungil, et väärteoprotokollis ja otsuses puudub viide konkreetsetele etteheidetavatele nõuetele, et see on esmakordne juhtum ja tal pole selle kohta midagi öelda. Ta möönab, et väärteomenetlusõigust on rikutud, kuid tegemist pole olulise rikkumisega. Ta palus kohtul tugineda otsuse tegemisel väärteoprotokollile ja kogutud tõenditele ning jätta kaebus rahuldamata.

3

6. Menetlusaluse isiku O K kohtus antud ütlustest nähtub, et temale kuuluvat autot juhtis E N, nad mõlemad olid tarvitanud alkoholi. Autos on vaid üks rida istmeid, tema istus keskmisel istmel juhi kõrval, kolmas iste oli tühi kuna nad politseid märgates panid sel istmel istunud kaaslase K A maha Xxxx staadioni tee otsas ja seejärel sõitsid eest ära politseil, kes neid peatada soovis. Politsei eest ära sõites sõitsid nad umbes 45 km tunnikiirusega teelt välja kivi otsa, algul ühe kivi otsa ja üritasid veel edasi liikuda, kuid jäid kohe kinni teise kivi otsa, vigastada nad ei saanud. Kui olid seisma jäänud tulid nende juurde politseinikud, ta tõmmati autost välja, visati kõhuli maha, pandi käed raudu ja kästi kaks tundi lebada. Tema ütlustest nähtub, et äärmistel istmetel on nn kolmepunktilised turvavööd, mis käivad üle vöö ja üle õla, keskmisel istmel on aga kahepunktiline turvavöö, mis kinnitatakse ümber vöökoha. Ta väidab, et sõidu ajal oli tal see kahepunktiline turvavöö kinnitatud, ta avas selle peale peatumist teise kivi otsas.

7. Tunnistaja E N kinnitab O K ütlusi väites, et tema kõrval autos keskmisel istmel istus O K, kelle kõrval omakorda oli varem istunud kolmas sõitja, kes väljus autost Xxxx kooli juures. Ta kinnitab, et O Kl oli sõidu ajal kinnitatud üle vöökoha käiv kahepunktiline turvavöö, ta ei mäleta, millal O K selle avas.

8. Kohtuistungile mõjuval põhjusel mitteilmunud tunnistaja, politseitöötaja T G kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et 26.10.2013 kell 23.57 sõitis nende ees xxxx reg. Nr.xxxx, autos oli kaks isikut, kaasreisija istus paremal pool ukse kõrval, oli näha, et isik ei ole turvavööga kinnitatud, kui autot taga ajades peatus see tänu tee kõrval olevale kivile, läks politseinik A A xxxx, mis veel kuidagimoodi vaikselt veeres ja veendus, et juht ja kaasreisija ei olnud turvavööga kinnitatud. Tunnistaja väidab, et läks kõrvalistuja ukse juurde, avas selle ja nägi, et kaasreisija on turvavööga kinnitamata, kaasreisija oli O K.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaevatavas otsuses heidetakse O Kle ette, et 27.10.2013 Lääne-Viru Maakonnas Viru-Nigula vallas sõitjana mootorsõidukis, millel on turvavööd, ei olnud ta sõiduajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Otsuses leitakse, et menetlusalune isik rikkus LS § 30 lg 1 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 239 lg 1 p 2 järgi. LS § 30 lg 1 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 239 lg 1 p 2 sätestab, et turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõitja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

10. Kohus, tutvunud kaebusega, poolte seisukohtadega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebuses ja menetlusaluse isiku kaitsja poolt kohtus esitatud seisukohad on põhjendatud, LS § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine O K poolt on tõendamata, väärteootsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4

11. Kohtus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga, et seaduses (ja kaevatavas väärteootsuses) märgitud mõiste –nõuetekohaneeeldab mingite konkreetsete nõuete olemasolu kas siis väljaspoole liiklusseadust jäävates õigusnormides või ka näiteks turvavööde tootja kasutusjuhendeis. Paraku sellistele nõuetele väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud pole, ka kohtuistungil ei osanud kohtuväline menetleja öelda milliste nõuetega võiks tegemist olla. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et väärteoprotokollis pole piisava täpsusega kirjeldatud menetlusalusele isikule etteheidetavat tegu. Vaatamata sellele, et menetleja käsutuses olid vastuolulised tõendid O K autos paiknemise kohta, pole väärteoprotokollis märgitud kas O Kd süüdistatakse selles, et ta istus keskmisel istmel ja nõuetekohaselt oli kinnitamata kahepunktiline ümber vöökoha kinnitatav turvavöö, või selles, et ta istus äärmisel istmel ja tal oli nõuetekohaselt kinnitamata kolmepunktiline, üle vöökoha ja ka üle õla kinnitatav turvavöö.

12. Eelneva kontekstis on oluline märkida, et õige on ka kaitsja väide väärteoprotokollis ja väärteootsuses sisalduva väärteokirjelduse erinevuse kohta. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 26.10.2013 kell 23.57, väärteo toimepanemise kohaks märgitakse Xxxx. Väärteootsuses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 27.10.2013. kell 00.04, väärteo toimepanemise kohana on märgitud Lääne-Viru Maakond Viru-Nigula vald. Väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise koht Xxxx asub Lääne-Viru Maakonna Sõmeru vallas ja seega on väärteoprotokollis ja väärteootsuses väärteo toimnepanemise kohana märgitud erinevaid valdu, erinevad on ka väärteo toimepanemise kuupäevad ja kellaajad. Kohus ei saa lahendada seda vastuolu oletusega, et rikkumine oli jätkuv, et O K oli sõitjana mootorsõidukis nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga algul Sõmeru vallas Xxxxs ja hiljem määratlemata paigas Viru-Nigula vallas. Jätkuvat rikkumist oleks tulnud sellisena kirjeldada nii väärteoprotokollis kui-otsuses, seda aga tehtud pole. Seetõttu ei saa tõendada väärteootsuses märgitut tunnistaja T G ütlustega millest nähtuvalt politseitöötaja A A vastu kivi sõitnud ja ikka veel liikuvasse sõidukisse läks ja kinnitamata turvavöösid nägi, samuti sellega, et ta ise peatunud auto kõrvale minnes kinnitamata turvavööga O Kd nägi. Esiteks pole väärteoprotokollis O Kle etteheidetud midagi mida ta Viru-Nigula vallas tegi, teiseks on täiesti mõistetav, et peale vastu kivi sõitmist ja peatumist inimesed turvavöö avavad.

13. Vastuoluliste tõendite pinnal tekkinud kahtlused O K paiknemise kohta autos kas juhi kõrval kahepunktilise turvavööga istmel või ukse kõrval kolmepunktilise turvavööga istmel ja temal sõidu ajal turvavöö kinnitatuse kohta lahendab kohus menetlusaluse isiku kasuks. Üle vöö kinnitatava kahepunktilise turvavöö kohta pole kindlasti võimalik tagasõitvast autost näha, kas see on kinnitatud või mitte. Kaudselt Kinnitab O K ja tunnistaja E Nu väiteid, et neil turvavööd kinnitatud olid ka asjaolu, et nad liiklusõnnetuses kannatada ei saanud.

14. Kohus ei rahuldanud kohtuvälise menetleja esindaja taotlust menetleja, politseitöötaja A A tunnistajana kohtusse kutsumiseks. Kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine peaks teenima esmajoones mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta tõendusliku teabe kogumise eesmärki, samas kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samuti ei saa menetleja kohtus kaebemenetluses hakata täpsustama ja täiendama väärteoprotokollis olevat väärteokirjeldust. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse üksnes menetlusaluse isiku suhtes ning väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega pole ka kohtul võimalik väljuda

5 väärteoprotokolli raamest ja hakata menetlusalusele isikule etteheidetut täpsustama või oletustega sisustama.

15. Olukorras, kus väärteoprotokollis ja -otsuses ei sisaldu ühemõtteliselt väärteo toimepanemise aeg, koht, teokirjeldus ega rikutavad nõuded, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Ülalkirjeldatud puudused väärteoprotokollis, samuti vastuolud väärteoprotokolli ja –otsuse vahel on kogumis käsitletavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Nimetatud rikkumiste tõttu pole ka usaldusväärselt võimalik tuvastada LS § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu olemasolu O K tegevuses.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp