3-14-50674/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50674

Määruse kuupäev

3. juuli 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-50674.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

läbivaatamata.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast

käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 29. aprillil 2014 Aleksei Maksimovi kaebus, taotlusega kohtul võtta

vastu hagiavaldus summas 3600 eurot. Kaebusele on lisatud Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise

nõue nr 1-13/720-1. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Tartu Halduskohtu 19. mai 2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks,

millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ning teatamaks milles taotletav

kahju seisneb. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse

kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 23. mai 2014.

2. A. Maksimov esitas 25. mail 2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud kaebuse

puuduste kõrvaldamine), milles märkis, et ei mõista halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 4

ning palus kohut anda kaitsja riigi kulul.

Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 28. mai 2014 kirjaga, et mõistab kaebaja pöördumist selliselt, et

kaebaja taotleb riigi kulul õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et kaebaja

võib jätta 9. mai 2014 määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks kaebajale, et enne kaebuse

puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul antud juhul võimalik võtta seisukohta ka riigi õigusabi taotluse

osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja

õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa kohus seda aga teha. Kohus

märkis, et kui selgitusi sisaldava kirja saamisel on 19. mai 2014 määrusega antud puuduste

kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja

kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse tõlke kätte 3. juuni 2014.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 19. mai 2014 määrusega kaebajale võimaluse kõrvaldada kaebuses esinevad

puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise

kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 23. mail 2014. Puuduste kõrvaldamise

10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 24. mail 2014 ja tähtaeg kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks saabus 2. juunil 2014.

Kohus märkis 28. mai 2014 kirjas kaebajale, et kui kirja saamisel on 19. mai 2014 määrusega antud

puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja

kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu 28. mai 2014 kirja venekeelse tõlke kätte 3. juunil 2014.

Seega pikenes A. Maksimovi kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg 9. juunini 2014.

4. Kohus osutas 19. mai 2014 käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada

ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud

kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega

põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud

ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, milline vangla

tegevus on talle kahju põhjustanud ega selgitanud, milles tekkinud kahju seisneb. Kaebaja poolt

kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus.

Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele.

Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised,

milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust

sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või

kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna

kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest

asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk

kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja

pahatahtlikkust, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja

põhjenduste esitamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Maksimovile tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus

tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

Seoses 25. mail 2014 esitatud riigi õigusabi taotlusega jääb kohus 28. mai 2014 kirjas toodud

seisukohale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kaebaja

riigi õigusabi taotluse osas. Riigi õigusabi seaduse § 12 lg 1 sätestab andmed, mis peavad olema

märgitud riigi õigusabi taotluses. Kaebaja taotlus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kohus osutas

28. mai 2014 kirjas, et riigi õigusabi taotluse lahendamiseks on vaja kõrvaldada kaebuses esinevad

puudused. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei

vasta riigi õigusabi seaduse § 12 lg-le 1 ning kaebaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt

oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik