3-14-50270/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.juuli 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50270

Haldusasi

ValPe Haldus OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 03.02.2014 otsuse nr 12.2-3/21012-2 tühistamiseks ja Maksuja Tolliameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: ValPe Haldus OÜ Esindaja: juhatuse liige Peeter Uppin Vastustaja: Maksuja Tolliamet Volitatud esindaja: Anu Toomemägi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS §

136 lg 8 on on 4.08.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliamet (MTA) tegi 23.01.2014 ValPe Haldus OÜ-le maksukorralduse seaduse (MKS) § 40, 60 lg 1 ja 2 ja 62 lg 1 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 3.1 alusel korralduse nr 12.2-3/21012-1, milles märgiti, et maksuhaldur on otsustanud kontrollida ValPe Haldus OÜ käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega tegelemist Eestis 01.11.2013 kuni 23.01.2014.a. ValPe Haldus OÜ esindusõiguslikku isikut kohustati ilmuma 03.02.2014.a. kell

9.00 maksuhalduri ametiruumidesse revident R.E.juurde selgituste andmiseks ValPe Haldus OÜ –s toimuva ettevõtluse kohta. Samuti kohustati ValPe Haldus OÜ –d esitama samaks tähtajaks maksuhaldurile ValPe Haldus OÜ 01.12.2013kuni 23.01.2014 ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid ( raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjadjm) ja pangakontode väljavõtted perioodi 04.12.2013- 23.01.2014 kohta. Korralduses oli märgitud, et kui ValPe Haldus OÜ ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist. Määratud ajal ValPe Haldus OÜ esindaja maksuhalduri juurde ei ilmunud ja korralduses nõutud dokumente ei esitanud.

2.MTA 03.02.2014 otsusega

nr 12.2-3/21012-2 kustutati ValPe Haldus OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 07.02.2014.a.

3.06.03.2014 esitas ValPe Haldus OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.02.2014 otsuse nr 12.2-3/21012-2 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks. 10.04.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti ning andis tähtaja kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamiseks.16.05.2014 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumendie esitamise tähtaja ning otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Määratud tähtajal pooled täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.

II KAEBUSE MOTIIVID

4.Osaühingu osakud võõrandas ainuosanik, ka juhatuse liige Peeter Uppin 31.10.2013.a. ja ettevõtte esialgseks juriidiliseks aadressiks märgiti Tallinn, Leesika tn 11a. Juhatuse liige elab ja esialgne ettevõtte majandustegevus toimub Tartus, perspektiivis on bürooruumide soetamine Tartusse. Ettevõtte osakute võõrandamisest arvates kümne päeva möödumisel nõudis MTA juba ettevõtlusega tegelemise tõestust.04.12.2013 esitas juhatuse liige revident R.E.-le nõutud dokumendid, viies need isiklikult kohale. Järelpärimise teel revidendilt saadud kinnituse kohaselt piisas nimetatud dokumentidest tõendamaks osaühingu ettevõtlusega tegelemist. Hilisema korralduse alusel nõuti täiendavaid suulisi selgitusi ja kohustati juhatuse liiget ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse.

5.ValPe Haldus OÜ on seisukohal, et maksuhaldur on rikkunud :1)proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt võib isikute õiguste piiramine ja kohustuste panemine toimuda ainult sellisel määral , mis on vajalik, kohane ja mõõdupärane; haldustoiminguteks valitud vahendid peavad olema vastavuses soovitud eesmärgiga ning menetluse läbiviimine ei tohi tekitada liigseid kulutusi või ebameelduvusi menetlusosalisele;2) hea halduse põhimõtet,mile alusel eedatakse, et isikule tuleb mõistliku aja jooksul ada teavetteda puudutava asja menetlemise käigust, kuulata ära tema arvamus ja anda temale võimalus esitada vastuväiteid;

Isikul on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada revidendile oma arvamus ja /või vastuväited. Revident on kohustatud nimetatud eriarvamuse vastu võtma ja tegema eriarvamuse vastuvõtmise kohta märke.

Maksuhaldur on rikkunud ülalnimetatud seadusesätteid ja on tekitanud liigseid kulutusi ( 3 korda sõit tartu-Tallin-Tartu) ja ei ole andnud piisavalt mõistlikku aega vastuväidete esitamiseks.Seega on maksuhaldur rikkunud tahtlikult, pahauskselt hea halduse põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet.

6.Lisaks jättis maksuhalduri revident arvestamata põhjusliku asjaolu,mistõttu juhatuse liige ei saanud ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse 03.02.2014 kell 9.00. Nimelt oli Peeter Uppin kutsutud Lõuna Maksuja Tolliametisse samal päeval kella 9.30-ks andmaks seletusi maksumenetluses, mis käsitleb OÜ Toika Grupp ettevõtlusega tegelemist.Peeter Uppin on juhatuse liige selles äriühingus, seega ei olnud võimalik viibida samal ajal Eesti kahes erinevas Maksuja Tolliametis.

7.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, kaebuse esitaja käibemaksukohustuslase registreeringu ennistamist ning MTA kohustamist kohtu äranägemise järgi mõistlikus vääringus ettevõttele tekitatud liigsete kulude hüvitamiseks kohustamist.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea. Esmalt on vastustaja selgitanud, et kaebaja ei deklareerinud 2013.aasta juuli ja augustikuus maksustatavat käivet. Lisaks ei deklareerinud äriühing alates 2013.aasta augustikuust TSD-l tööjõukuludele tehtud väljamakseid.Kuna maksuhalduril on kohustus kontrollida maksukohustuslaste ettevõtlusega tegelemist, ehk siis käibemaksukohustuslasena registreerituse õiguspärasust, siis edastas vastustaja kaebajale 02.12.2013 telefoni teel suulise päringu, millega küsiti informatsiooni ettevõtlusega tegelemise kohta.04.12.2013 esitas kaebaja vastustajale kirjalikus vormis dokumendid: Kaaskirjad (3lk), 02.12.2013 ValpeHaldus OÜ vastused MTA-le, 2013 november müük käsitsi kirjutatud andmed, perioodi 01.11.2013-03.12.2013 pangakonto väljavõtte, Valpe Haldus OÜ arved nr 0511, 0111, 1511, 2711, ostumüügileping nr 021113, leping nr 03-11/13.Kuna pangakontolt nähtuvalt võeti rohkem, kui üle 10 000 euro perioodil 01.11.2013-03.12.2013 sularahas välja, milline tegevus ei ole ettevõtluses tavapärane ja äratas kahtlust, siis andis maksuhaldur 23.01.2014 korralduse nr 12.2-3/21012-1, millega kohustati kaebajat ilmuma 03.02.2014 maksuhalduri ametiruumidesse Tallinnas suuliste seletuste andmiseks. Samaks päevaks kohustati kaebajat esitama ka kõik muud varasemalt esitamata dokumendid, mis võiksid tõendada kaebaja poolt KMS § 2 lg 2 mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemist.

8.Kaebaja jättis täitmata temale antud korralduse selles antud tähtajaks, s.o 03.02.2014 nii suuliste selgituste kui ka kirjalike tõendite (lepingud, hankijate arved, müügiarved ostjatele, pangakonto väljavõte perioodi 04.12.2013-23.01.2014 kohta) esitamise osas. Väidetavaks asjaoluks, mille tõttu ei saanud kaebaja temale antud korraldust täita, oli Peeter Uppinal samal päeval teise äriühingu kontrolli raames seletuste andmise kohustus.Vastustaja eeltoodud põhjendustjätta täitmata maksuhalduri korraldus, piisavaks ei pea.Vastustaja on seisukohal, et Peeter Uppina poolt korraga mitme äriühingu juhatuses olek, ei tähenda veel seda, et äriühing temale seadusega pandud kohustusi täitma ei peaks.

9. Ehkki kaebaja vaidlustab tema väljaarvamise käibemaksukohustuslaste registrist, ei nähtu kaebusest ühtegi sellise otsusega kaasnevat olulist või negatiivset tagajärge kaebajale sel konkreetsel väljaarvamise päeval. Nimetatust tulenevalt on kaebus põhjendamatu, sest ainuüksi käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamise fakt isikutele veel negatiivseid tagajärgi ei loo.Juhul, kui kaebaja tõendab ettevõtlusega tegelemist, siis on tal võimalik endale alati esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja vastavasisulise taotluse maksuhaldurile ka esitanud 07.02.2014 ning nimetatud avalduse ja sellejuurde lisatud tõendite esitamise ning nende täiendava kontrolli tulemusel on kaebaja tagasiulavalt, s.o alates 07.02.2014 kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

10.Samas ei tähenda kaebaja alates 07.02.2014 käibemaksukohustuslaste registrisse uuesti kandmine seda, et varasemalt läbiviidud kontroll või selle tulem, milleks oli siis kaebuses märgitud vaidlusalune otsus, olnuks ebaõiged. Nimetatut on möönnud ka kaebuse esitaja ise oma 07.02.2014 e-kirjas vastustajale. Käibemaksukohustuslase registreeringut omavate isikute kontrollimine nende ettevõtlusega tegelemist puudutavas osas on oluliseks avalikuks huviks. Avalik huvi on ära hoida käibemaksupettused, milliseid viiakse läbi faktilist ettevõtlust mitteomavate käibemaksukohustuslaste abil. Tavapäraselt iseloomustab faktilist ettevõtlust mitteomavaid maksukohustuslasi nende pangakontodele tulnud summade kohene väljavõtmine sularaha automaatidest. Nähtuvalt vaidlusalusest otsusest, omas vastustaja enne kaebaja registrist väljaarvamist just taolist teavet ja tõendeid ja kaebaja tegevuse kohta. Olukorras, kus muid tõendeid ei olnud vastustajale teatavaks tehtud, sai vastustaja lähtuda vaid olemasolevast teabest, sealjuures maksuhaldurile teadaolevate asjaolude põhjal on tehtud järeldus, et puudub alus arvata ettevõtlusega tegelemist.

11.Isegi kui lähtuda kaebuses märgitud põhjusest, mis ei võimaldanud selgitusi andma tulla ettenähtud ajal, ei nähtu kaebusest, mis takistas kaebajal sellest asjaolust vastustajat teavitamast või taotlemast korralduse täitmise tähtaja edasilükkamist. Vastustaja ei tea maksukohustuslaste sisemist töökorraldust ja ei oska arvata, milline on see isik, keda maksuhalduri juurde teavet ja tõendeid esitama volitatakse. Sellest tulenevalt ei pea maksuhaldur arvestama teabe ja tõendite esitamise korralduse väljaandmisel ka sellega, et konkreetse äriühingu juhtorgan võib seonduvalt tema kuulumisega teise äriühingu juhtorganis olla hõivatud mõne teise kontrollitoiminguga. Kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamise tingis kaebaja enda passiivsus kaasaaitamiskohustuse ja seadusest tuleneva teabe andmise ja tõendite esitamise kohustustuste täitmisel. Kaebaja saanuks õiguspäraselt käitudes käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist ära hoida.

12.Maksuhaldur ei saa teha järeldust pelgalt käibedeklaratsioonis sisalduvaid andmeid kontrollides sellest, kas maksukohustuslane ka faktiliselt KMS § 2 lg 2 sätestatud ettevõtlust omab.Kui maksukohustuslase raamatupidamisdokumendid, kui ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid, võimaldavad veenduda reaalselt majandustehingute tegemises siis käibedeklaratsioonid võivad kajastada andmeid ka mitte toimunud tehingute kohta. Sellest tulenevalt on maksuhalduril õigus ja kohustus kontrollida nende andmete õigsust KMS § 2 lg

2 mõistes. Kaebaja ei olnud seisuga 03.02.2014 esitanud vastustajale selliseid tõendeid, mis vastustaja kahtlusi kummutama pidanuks. Ka kaebuse juurde ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks väita, et maksuhaldur omas seisuga 03.02.2014 tõsikindlat teavet sellest, et äriühing tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõistes.

13.Vastustaja andes välja vaidlusaluse otsuse, ei pidanud ilma kaebaja taotluseta teadma või arvama, miks äriühing, kelle nimel seletusi andma ning dokumente esitama saab juhatuse liige volitada ka mõne teise isiku, temale pandud kohustusi ei täida. Vastustajal oli alust arvata, et kaebaja on korralduse kätte saanud ning täie tõsidusega mõistnud korralduse täitmise vajadust ning tagajärgi. Olukorras kus kaebaja jättis tagamata äriühingu nimel tõendite ja seletuste andmise, ei ole õige süüdistada vastustajat. 14.Kaebuses ei ole sisuliselt põhjendatud, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine või kaebaja õiguskaitse vajadus, mida tuleks lahendada kohtu korras (s.o et temalt nõutud teavet ei ole võimalik mingil põhjusel saada või tal ei ole nõutud kirjalikke dokumente olemas).

15. Korraldusega anti kaebajale tähtaeg ettevõtlusega tegelemist tõendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks ning hoiatati tõendite esitamata jätmise tagajärgedest, milleks oli kaebaja registrist kustutamine. Korraldusega tagati kaebaja ärakuulamisõigus. Isegi kui lähtuda kaebuses märgitust, mille kohaselt on kaebaja mingi osa tõendeid maksuhaldurile edastanud, ei õigusta see ülejäänud teabe ja dokumentide tähtaegset esitamata jätmist ja seda liiatigi olukorras, kus kaebajalt küsiti täiendavat teavet, s.o teavet kuni 23.01.2014. Kaebaja ei ole kaebuses kuidagi põhjendanud, miks peaks maksuhaldur kaebaja poolt varasemal ajaperioodi kohta esitatud tõenditest eeldama, et ettevõtlus KMS mõistes oli kaebajal olemas nii 23.01.2014 (korralduse väljaandmise päev) kui ka 03.02.2014 (otsuse väljaandmise päev). 16.Vastustaja kaebaja käibemaksuregistrist väljaarvamise otsuse tegemisel seadust rikkunud ei ole. Kaebajale ei ole seonduvalt 03.02.2014 otsusega nr 12.2-3/21012-2 tekkinud alates 07.02.2014 negatiivset tagajärge, kuivõrd hilisemal ajaperioodil on kaebaja tõendanud enda ettevõtlusega tegelemist ning kantud tagasiulatuvalt alates 07.02.2014 ka käibemaksukohustuslaste registrisse. Ka kaebaja kahjunõue ei ole põhjendatud ning tekkinud kahju tõendamata.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumente kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

18.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 tulenevalt kontrollib maksuhaldur selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 10 lg 2 p

1 sätestab maksuhalduri ülesandena kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.MKS § 59 lg 2 sätestab, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb: 1) üksikjuhtumite kontrolliks (§-d 60–72);2) üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73–81). Maksuhalduri kohustuseks on seega MKS § 10 ja § 59 tulenevalt muu hulgas ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimine. MKS § 10 lg 3 tulenevalt on maksuhalduril muu hulgas õigus teha otsustus selle kohta, millal ja kelle suhtes haldusmenetlust läbi viia. Seega on maksuhalduril kohustus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ehk siis käibemaksukohustuslasena registreerituse õiguspärasust ning seda saab teha ettevõtlusega tegelemist põhjendavate dokumentide hindamise tulemusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-

29-03 (p 11) märkinud, et maksuametil on kohustus ja võimalused pidada käibemaksukohustuslaste registrit nii, et see oleks usaldusväärne. 19.Asjaolu, et maksuhaldur on esitanud telefonitsi 02.12.2013 päringu, millega küsiti informatsiooni ettevõtlusega tegelemise kohta ja kaebaja esitas 04.12.2013 kirjalikus vormis dokumendid: kaaskirjad,02.12.2013 ValpeHaldus OÜ vastused MTA-le, 2013 november müük käsitsi kirjutatud andmed, perioodi 01.11.2013-03.12.2013 pangakonto väljavõtte, Valpe Haldus OÜ arved nr 0511, 0111, 1511, 2711, ostumüügilepingu nr 021113 ja lepingu nr 03-11/13 ning hilisema, 23.01.2014 korraldusega nr 12.2-3/21012-1 kohustati kaebajat ilmuma 03.02.2014 maksuhalduri ametiruumidesse Tallinnas suuliste seletuste andmiseks ja kohustati kaebajat samaks kuupäevaks esitama ka kõik muud varasemalt esitamata dokumendid, mis võiksid tõendada kaebaja poolt KMS § 2 lg 2 mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemist, ei anna alust väita MKS § 10 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte eiramist ja sellega kaebaja õiguste rikkumist. Maksuhaldur on ka vaidlustatud otsuses selgitanud, et esitatud pangakontot analüüsides selgus, et suur osa arvelduskontole laekunud rahast võeti perioodil 01.11.2013-03.12.2013 sularahas välja. Kuivõrd saadetud dokumentidest nähtavate tehingute osas puudus maksuhalduril täiendav informatsioon ( mille osas kaebaja vastuväiteid kohtumenetluses esitanud ei ole), siis oligi maksuhalduri eesmärgiks selgitada välja, kas kaebaja tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega, sealjuures on lähtutud eeldusest, et vastavat informatsiooni omab ennekõike kaebaja ise, mistõttu nõutigi 23.01.2014 korraldusega teavet ja dokumente hinnangu andmiseks, kas isikul on jätkuvalt ettevõtlus käibemaksuseaduse(KMS) § 2 lg 2 mõistes. Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida, kas maksukohustuslase registreering käibemaksukohustuslaste registris on põhjendatud. Ka juhul, kui maksuhaldurile oli mingi osa tõenditest varem kaebaja poolt esitatud, siis ei tähenda, see, et kaebuse esitajal oli õigus jätta esitamata täiendavalt küsitud dokumente ja teavet. Vastustaja on põhjendatult juhtinud muu hulgas tähelepanu ka sellele, et varasemal ajaperioodil esitatud tõendite alusel ei saa kuidagi eeldada kaebajal ettevõtluse KMS mõistes olemasolu korralduse andmise ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse tegemise päeval.

20.Ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimiseks kui seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks on maksuhalduril MKS § 60 lg 1 tulenevalt õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 60 lg 2 kohaselt annab isiku ametiruumidesse kutsumiseks maksuhaldur MKS § 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise kohta ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. MKS § 62 lg 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. KMS § 22 lg 3.1sätestab:“ Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist“.

Seega on maksuhaldur 23.01.2014 korraldusega tulenevalt KMS § 22 lg 3¹ 3.lausest teavitanud kaebajat menetluse algatamisest ja on kaebajal võimaldanud esitada omapoolselt teavet ja dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, s.o. võimaldanud ärakuulamisõiguse realiseerimist enne koormava haldusakti ( käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist) andmist, mis on sisuliselt menetlustoiminguteks ning mille kohta ei oleks olnud vaja anda ka haldusakti. Samas on kaebuse esitajat kohustatud ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri ruumidesse ning MKS § 60 lg 2 tulenevalt on sellisel juhul maksuhaldur kohustatud andma MKS § 46 nõuetele vastava kirjaliku korralduse. Korralduses on esitatud põhjendused selle kohta, mis asjus on kaebaja esindusõiguslik isik välja kutsutud, samuti on selgitatud, miks nõutakse majandustegevuse dokumentide esitamist.

21.Puudub vaidlus selles, et kaebaja jättis täitmata temale antud korralduse selles antud tähtajaks nii suuliste selgituste kui ka kirjalike tõendite esitamise osas. Seega kaebuse esitaja maksuhalduri poolt antud võimalust ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ei kasutanud, mistõttu on maksuhaldur temal teadaolevale teabele tuginevalt teinud põhjendatult järelduse, mille kohaselt puudub alus arvata ettevõtlusega tegelemist Eestis. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige pidi samal päeval olema teise maksuametniku juures Tartus, ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Vastustaja on õigesti kirjalikus seletuses kaebuse kohta märkinud, et teabe ja tõendite esitamise korralduse andmisel ei pea maksuhaldur eelnevalt uurima, kas korralduse adressaadil on võimalik korraldust täita. Kui korralduse adressaadil esinevad mõjuvad põhjused, mis takistavad määratud ajaks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumist või korralduses esitatud dokumentide esitamise nõude täitmist, siis on võimalik taotleda korralduse täitmise tähtaja edasilükkamist jt. võimalusi kokkuleppel maksuhalduriga. Käesoleval juhul kaebuse esitaja omalt poolt mingeid samme, hoidmaks ära käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist, ei astunud.

22.Asjaolust, et kaebuse esitaja on 07.02.2014 esitanud avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks ning esitanud täiendavad tõendid , mille kontrollimise tulemusena on kaebaja kantud tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaste registrisse alates 07.02.2014, on ekslik järeldada vaidlustatud otsuse sisulist ebaõigsust.

23.Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja tühistamisnõue, samuti nõue registreeringu ennistamiseks kohustamiseks ja haldusmenetluses proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega ettevõttele tekitatud liigsete kulutuste hüvitamiseks esitatud kohustamisnõue rahuldamisele ei kuulu.

24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist taotlenud, seega jäävad kaebaja kanda tema enese menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik