3-14-51040/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51040 Määruse kuupäev

4. juuli 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi I.L.i kaebus Tartu Vangla peale seoses ebapädeva meditsiinitöötajaga Resolutsioon

1. Tagastada I.L.i kaebus haldusasjas nr 3-14-51040.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.

3. Kaebus tagastada kaebajale pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 5. juunil 2014 I.L.i kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja viibis Tartu Vangla psühhiaatria osakonnas jaanuar 2013 kuni detsember 2013. I.L. osutab, et kaebab oma arsti

S. Amre peale, kuna arst ei viitsinud oma kabinetis vestlusi läbi viia, vaid käib ravil olevate isikutega osakonnas uste taga vestlemas. Kaebaja viibis 19. mail 2014 uuesti psühhiaatria osakonnas ning arsti tuli ka temaga ukse taha vestlema, kuid kaebaja keeldus sellest, kuna ta ei soovi, et teised ravil olijad kuulevad tema muresid. Kaebaja leiab, et kõigi ravil olijate diskreetsust on rikutud.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab Tartu Vangla psühhiaatria osakonna arsti tegevust, leides, et arst on ebapädev. Halduskohus on seisukohal, et I.L.i kaebuse ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.

3. Riigikohtu halduskolleegium on 15. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning

21. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kaebaja ei ole osutanud, et vaidlustab S. Amberi tegevust väljaspool meditsiiniteenuse osutamist. Kaebaja on selgelt märkinud, et kaebab seetõttu, et S. Amber ei vii meditsiiniteenuse osutamist läbi oma kabinetis, vaid tema ja teiste ravil olijate ukse taga. Seega on I.L.i kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus I.L.i kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. I.L.il on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda maakohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik