1-14-3999/21 · 1-14-3999/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2014, Tartu Kriminaalasja number 1-14-3999 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi U.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. mai 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav U.F, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava U. i apellatsioon Viru Maakohtu 7. mai 2014. a otsuse peale F- läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. U.F-ile on KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistus selles, et isikuna, kes on korduvalt toime pannud pisivargusi – 18. detsembril 2013 ja 13. veebruaril 2014, mille eest teda oli karistatud KarS § 218 järgi, taas 5. mail 2014 kella 21.45 paiku, viibides Narvas Rakvere 71

asuva kaupluse Säästumarket müügisaalis, püüdis ta varastada ühe pudeli ketšupit Felix Tomat maksumusega 1,09 eurot ja ühe paki müslit hinnaga 1,85 eurot – kokku vara üldsummas 2,94 eurot,

kuid oli kinni peetud ja kaup on tagastatud kauplusele. Oma tahtliku tegevusega pani U.F toime varguse katse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Maakohtu 7. mai 2014. a otsusega tunnistati U.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2

järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 kuu ja 15 päeva. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.

2(3)

3. Kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud kaupluse turvamehe P.K. i ütluste kohaselt võttis süüdistatav letilt ketšupipudeli ja müslipaki, mille tõstis temaga kaasas olnud kilekotti, kuid mille eest kassas ei maksnud. Maakohtu hinnangul kinnitab kannatanu Rimi Eesti Food AS avaldus varguse objektiks olnud esemete kohta, et tunnistaja nimetatud kaup U.F-i poolt toime pandud varguse

saagiks ka osutus. Samast avaldusest nähtub, et tunnistaja P.K. i poolt kinni peetud isik oli U.F .

3.1. Ka U.F ise andis kohtueelses menetluses ütlusi, milles tunnistab, et püüdis 5. mail 2014 süüdistuses nimetatud kaupa varastada, kuid turvamees pidas ta kassas kinni (tl 14-16). Kohtuistungil

jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde ega pidanud vajalikuks, et teda kohtus uuesti üle kuulataks. Ta tunnistas oma süüd ning ei soovinud midagi täiendada.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav U.F. Süüdistatav väidab, et süüteo toimepanemise ajal kuulusid varguse objektiks olnud asjad temale.

4.1. Apellant väidab, et ta oli vaidlusalused asjad soetanud juba enne poodi sisenemist. Seetõttu

hakkas poes töötav turvamees alusetult asju letilt võetuks pidama. Apellant leiab, et

süüdistusfunktsiooni kandja peaks ise kindlaks tegema, missugusest poest vaidlusalused asjad tegelikult ostetud on.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, hinnates U.F-i esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata.

6. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei

ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad

mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui aga apellandi väited ei ole õiguslikult

asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine reeglina võimalik vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Seega tuleb ilmselt põhjendamatuks lugeda perspektiivitu kaebus (vt RKKKo nr 3-

1-1-55-07). Sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse

kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.

7. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida

on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

8. Apellatsioonis on süüdistatav asunud seisukohale, et ta on alusetult süüdi tunnistatud ja tema kotist

leitud esemed ei olnud varastatud, vaid ostetud teisest poest. Seejuures heidab U.F

süüdistajale ette, et kohtueelses menetluses on jäetud kindlaks tegemata, millisest poest asjad

tegelikult pärinesid. Hinnates süüdistatava kaitseväiteid, rõhutab ringkonnakohus, et tema

kriminaalasja arutamine maakohtus toimus lühimenetluse reeglite kohaselt. Selgitades varasemas

praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et

tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja

kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite

3(3)

esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (RKKKo 3-1-1-91-07, p 7 ja 3-1-1-2-10, p 9). Eeltoodust

tuleneb, et ka ringkonnakohus on maakohtus lühimenetluse korras lahendatud kriminaalasja

apellatsiooni korras arutades seotud kriminaaltoimiku materjalidega ega saa koguda täiendavaid tõendeid.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kriminaalasjas kogutud

tõendeid, mille põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine süüteo toimepanemise kohta on otsuse põhjal jälgitav ja usutav.

U.F-i apellatsioon ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järeldused kahtluse alla seaksid. Seejuures väärib rõhutamist, et U.F tunnistas kohtueelses menetluses, et püüdis süüdistuses nimetatud kaupa varastada. Maakohtus jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde ega soovinud midagi täiendada. Seega kinnitasid ka süüdistatava enda ütlused kuriteo toimepanemist. Asjaolu, et apellatsioonis on süüdistatav oma varasemast seisukohast lahti öelnud, ei anna alust maakohtu otsuse ümberhindamiseks.

10. Tulenevalt eelmärgitust leiab kriminaalkolleegium, et esimese kohtuastme poolt süüteo tehiolude

tõendatuks lugemine ja mõistetud karistus U.F-ile on seaduslik ja põhjendatud. Sellest lähtuvalt on U.F-i apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure

tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus