1-10-5652/104 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5652 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. juuni 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitri Mazur, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. juuni 2014 määrus muutmata 2. Süüdimõistetu Dmitri Mazuri määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Dmitri Mazur mõisteti süüdi Harju Maakohtu 23.09.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 11 kuud 29 päeva alates 17.11.2009.

2. Viru Maakohtu 10.06.2014 määrusega jäeti D. Mazur tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhistused olid seejuures järgmised.

2.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud I astme rahvatervisevastaste süütegude toimepanemise eest, s.h. narkokuriteo eest, mis oli suunatud nooremate kui kaheksateistaastaste isikute vastu.

2 2.2 Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist viimane aastal 2014. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr. 3-1- 1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

2.3 Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole millegagi põhjendatud ja kinnipeetaval tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Arvestades distsiplinaarkaristuste arvu, ei ole kinnipeetav vangistuses aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja nende tagajärgedest ning on jätkanud ebarahuldavat käitumist ka range järelevalve tingimustes. Kinnipeetavale määratud üheksast distsiplinaarkaristusest on neli seotud korraldustele mitteallumise, solvamise ja tööst keeldumisega.

2.4 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades asjaolu, et käesolevad kuriteod pani kinnipeetav toime kehtival katseajal, samuti tema mitteallumist ametnike korraldustele, võib kriminaalhoolduse teostamine antud kinnipeetava puhul osutuda raskendatuks.

2.5 Positiivseks luges maakohus alalise elukoha olemasolu ja pere toetuse, leides siiski, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid samad asjaolud kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Garanteeritud töökoha omamine on samuti positiivne, kuid D. Mazuri ainus ametlik töökogemus laadijana kaupluses ning vangistuses tööst keeldumine võivad viidata sellele, et kinnipeetav ei ole motiveeritud ametlikult töötama. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et perekonna toetus on kinnipeetavale tagatud vaid juhul, kui ta asub tööle ja muudab oma käitumist. Seega on materiaalsete raskuste tekkimisel uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul endiselt kõrge.

2.6 Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka kuriteokaaslastega jätkuv lävimine, alkoholi tarvitamine ja kanepi suitsetamine.

2.7 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtis kuni 09.02.2014. Ilma isikut tõendava kehtiva dokumendita ei ole kinnipeetaval koheselt võimalik asuda tööle ega taotleda sotsiaaltoetusi. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus tähtaegse vabanemise ajaks vormistada endale kehtiv isikut tõendav dokument.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest.

Kohus pidanuks arvestama, et D. Mazuri vabastamist toetasid nii prokurör, vangla, kriminaalhooldaja kui ka määruskaebuse esitaja ise. D. Mazur leiab, et kõige objektiivsemalt hindavadki tema käitumist vangla ja prokuratuur, kes toetasid vabastamist, ehkki olid teadlikud ka varasematest karistustest. D. Mazur märgib, et on vanglas läbinud kõikvõimalikud koolitused ja tasunud riigile hagid. Karistuse lõpptähtaeg saabub u 5 kuu pärast. Seega on kriminaalhoolduse seadmine mõttekas, kuna kriminaalhoolduses peab D. Mazur käima 12 kuud. Selle aja jooksul saab riik kontrollida ja aidata D. Mazuril sulanduda ühiskonda, et ta elaks seaduskuulekat elu ning käiks tööl. D. Mazur on kaebusele lisanud XXX OÜ garantiikirja ja ID-kaardi koopia, kuna kriminaalhooldaja esitas kohtule väärinfo isikut tõendava dokumendi kehtivusaja kohta.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

4. Tutvunud läbivaadatava kriminaalasja materjalidega nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik D. Mazuri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. Maakohus on arvestanud nii D. Mazuri poolt toime pandud kuriteo, kui ka selle asjaoludega. Samuti on maakohus on põhjendatult arvestanud ka D. Mazuri varasema elukäiguga (kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimane kuritegu toime pandud katseajal olles) ning kinnipeetava käitumisega karistuse kandmise ajal (kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu). Positiivseteks luges maakohus alalise elukoha olemasolu ja pere toetuse ning garanteeritud töökoha olemasolu. Eeltoodud asjaolusid sisuliselt hinnates leidis aga maakohus, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid samad asjaolud kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. D. Mazuri ainus ametlik töökogemus laadijana kaupluses ning vangistuses tööst keeldumine võivad viidata sellele, et kinnipeetav ei ole motiveeritud ametlikult töötama. Ringkonnakohtu kolleegium leiab, et maakohus on igati arvestanud kaalutlusõigust rakendades nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega, sedastades siiski, et kuriteo asjaolud, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, sisu ja arv ning uute rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemine katseajal ei võimalda D. Mazurit ennetähtaegselt vabastada. Maakohus leidis, et esineb ka täiendavaid riske (kuriteokaaslastega jätkuv lävimine, alkoholi tarvitamine, kanepi suitsetamine), mis soodustavad kinnipeetava puhul uute kuritegude toimepanemist.

Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka D. Mazuri määruskaebuses esitatud väited, mille kohaselt toetavad tema vabastamist nii prokuratuur kui ka vangla ning tegemist oleks riigile soodsama ja odavama meetmega kinnipeetava üle teostatava kontrolli mõttes. Sarnaselt maakohtule leiab apellatsioonikohus, et D. Mazur on oma varasema käitumisega näidanud, et tema allutamine kriminaalhooldusele võib osutuda raskendatuks.

5. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja D. Mazuri määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas