1-12-6520/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedjuuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6520 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. juuni 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega muutmata ning s V.O . 2014 määrus jätta üüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated1-12-6520/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Maakohus arvestas, et V.O on olnud kriminaalhoolduse all ja rikkunud talle pandud nõudeid, mistõttu on talle mõistetud karistus täitmisele pööratud. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad V.O suunamiseks seaduskuulekale teele ja kinnipeetava vabastamine oleks käesoleval hetkel ennatlik. võt Lisaks tis maakohus arvesse, suhtes on käimas KarS § 275 alusel toime pand et V.O ud kuriteo menetlemine.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6520 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. juuni 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.O (V.O) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu,
määruskaebus RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 12 juuni
muutmata ning s V.O . 2014 määrus jätta üüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1.
200 lg 2 p 4, Pärnu mõisteti Maakohtu 11.12.2012 otsusega V.O süüdi KarS § 7, 8
järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistus. KarS § 64 alusel suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 16.02.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 11.04.2012 08.05.2015. ja lõpp
2. Viru Maakohtu 12.06.2014 määrusega jäeti V.O vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1. on vabanemisel olemas elukoht Maakohus, arvestades asjaolu, et V.O , leidis siiski, et isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad.
2.2. Maakohus arvestas, et V.O on olnud kriminaalhoolduse all ja rikkunud talle pandud nõudeid, mistõttu on talle mõistetud karistus täitmisele pööratud. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad V.O suunamiseks seaduskuulekale teele ja kinnipeetava vabastamine oleks käesoleval hetkel ennatlik. võt Lisaks tis maakohus arvesse, suhtes on käimas KarS § 275 alusel toime pand et V.O ud kuriteo menetlemine.
2.3. Maakohus märkis, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge – kuni 68% ning kinnipeetava vabastamist ei toeta vangla ega prokuratuur.
3.
Viru Maakohtu 12.06.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V.O kaitsja Viru Maakohtu 12.06.2014 e ja vabastada
, kes palub tühistada määrus V.O vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 3.1. soovib vabanemisel asuda elama V.O oma ema juurde X , emale kuuluvasse XX kõigi mugavustega korterisse. Ema on nõus poega enda juurde elama võtma ning teda kõiges toetama ja aitama. Kinnipidamisasutuses suhtleb V.O oma õega iga päev, kes samuti teda väga koju ootab.
3.2. Kaitsja märgib, et võimaliku töökoha kohta andmed vabanemise korral puuduvad, kuid kuna V.O on omandanud kinnipidamiskohas põhihariduse ning õpib hetkel kutseharidussüsteemis puidupingioperaatori eriala, siis elama asumisel ema juurde oleks ümbruskonnas võimalik tööd leida.
3.3. Samuti toob kaitsja välja asjaolu, et alates viimase distsiplinaarkaristuse määramisest 02.12.2013 kuni videoistungini on V.O kinnipidamiskohas seaduskuulekalt käitunud.
Süüdimõistetu on kinnitanud soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda ning vabanemisel täita kõiki sellega kaasnevaid kohustusi.
3.4. Kaitsja lisab, et tulenevalt kohtule esitatud materjalidest ning kaitsealuse seisukohtadest, oleks vajalik veelkord kaaluda V.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on vanglas läbinud taasühiskonnastavad tegevused ning on alust arvata, et ta suudab vabanedes käituda olla toeks oma lähedastele. seaduskuulekalt ja
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et
V.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. 5. kaits Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu V.O ja määruskaebus ei anna
alust maa
kohtu määruse tühistamiseks ja V.O ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta V.O enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, mõistetud liitkaristusele, käitumisele katseajal ja vangistuses ning isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et V.O on omandanud põhihariduse ning jätkab kutsehariduse omandamist, on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
7. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et V.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud (elukoha ning olemasolu). lähedaste toetuse
7.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et V.O on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning reaalset vangistust kannab V.O esimest korda. Siiski ei oska süüdimõistetu vangistuses viibides seadusekuulekalt käituda ning on distsiplinaarkorras karistatud üheksal korral, millest kuus karistust on kehtivad. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et V.O pani uue kuriteo toime katseaja teisel kuul.
Ringkonnakohus maakohtu toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole nõustub määruses
mõistetud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine V.O karistused ja
eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab eeltoodut ka asjaolu, et isik on uue kuriteo toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kus tema aktiivse rolli osakaal oli määrav. Nimelt grupiviisilise röövimise episoodis pani V.O taskunoa kannatanu kaelale, nõudis raha ja hakkas kannatanu taskuid läbi otsima.
7.2. Siinkohal, nõustudes ka maakohtu otsuses tooduga, rõhutab ringkonnakohus, et
V.O on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et isik ei suuda oma käitumist kontrollida ning eeldatavasti võib see probleeme kaasa tuua ka vabaduses viibides. Ringkonnakohus märgib, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine.
8. Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka V.O vabastamist toetavaid asjaolusid, leiab ajal
puhul , et käesoleval on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse o
. tsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku käitumine vangistuse jooksul
V.O süüdi röövimise ning väljapressimise tunnistati
eest, olles varasemalt kehalise
väärkohtlemise, varguse, omavolilise sissetungi ja avaliku korra raske rikkumise eest karistatud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt arvestades , ei ole
htaegne , et kuritegu on toime pandud vägivallaga V.O ennetä vangistusest vabastamine õigustatud.
9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V.O puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus V.O et kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, V.O saaks
ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui süstemaatilise varavastaste kuritegude toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus -
maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu V.O määruskaebuse kaitsja rahuldamata.
Tiit Lõhmus Mati Kartau
Paavo Randma