3-14-50975/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, liikmed Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50975 Haldusasi V Ji kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlusosalised Kaebaja – V J Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.06.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V Ji määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 06.06.2014 määrus muutmata ja V Ji määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V J esitas 22.04.2014 võõrkeelse vaide, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ kinnitatud kodukorra punkti 12.4 ning taotleb nimetatud sätte kehtetuks tunnistamist ja kartserikaristuse kandmise ajal suitsetamise lubamist. Tõlge venekeelsele vaidele laekus vanglale 19.05.2014. Tallinna Vangla edastas kirjaga nr 5- 15/14/12129-4 vaide 26.05.2014 Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Vanglale teadaolevalt ei ole 05.06.2014 seisuga antud vaie veel lahendatud.

2. 29.05.2014 esitas V J kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebaja palus kohtul tunnistada õigusvastaseks ebaseaduslik kartseris viibiva kinnipeetava jalutuskäigu ajal suitsetamise õiguse piiramine ning arutada Tallinna Vangla kodukorra punkti 12.4 põhiseadusele vastavust põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Kaebaja leiab, et vangla direktoril pole õigust piirata kartseris viibiva kinnipeetava õigust jalutuskäigul suitsetada, kuna see ei tulene seadusest. Vangla rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi, piirates ebaseaduslikult kaebaja õigust suitsetada 36 ööpäeva ajavahemikel 17.04.2014- 07.05.2014 ja 15.05.2014-31.05.2014.

3-14-50975 2(3) Kaebaja palub kohtul tähelepanu pöörata Tartu Halduskohtu 16.06.2011 lahendile asjas nr 3- 10-2660. Kaebaja lisab, et tema tuvastamiskaebus on esitatud preventiivselt, samuti kavatseb kaebaja esitada tulevikus kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest, sest kaebaja kontol on vaid 0,25 eurot ning laekumisi pole viimase kuu jooksul olnud.

3. Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2014 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kaebajale anti 15 päeva riigilõivu tasumiseks. Vangla poolt saadetud K-Raha väljavõttest nähtub, et perioodil 29.01.2014-29.05.2014 on taotleja sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 122,40 eurot. Kuna kaebaja on vahistatu, ei toimu tema kontolt VangS § 44 alusel tehtavaid maha arvamisi, samuti ei nähtu sealt muid HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel maha arvatavaid kulusid. Taotleja kahekordne keskmine kuusissetulek on seega: 122,40/4*2=61,20 eurot.

Kuna saadud summa ületab asjas nõutavat riigilõivu, ei ole kaebaja vabastamine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest lubatud. Asjaolu, et kaebuse esitamise ajal oli kaebaja kontol vabu vahendeid 0,25 eurot või et maikuus tema kontole laekumisi ei tulnud, ei anna alust tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Kaebaja on talle laekunud vahendid kulutanud vangla kaupluses. Isegi kui osad kulutused olid vältimatud (nt hügieenitooted, kirjatarbed), siis ei võimalda HKMS § 112 lg 1 p 1 selliseid kulutusi maha arvata. Kaebajal on olnud valik, kas kulutada saadud summad ära või säilitada vajalike kulutuste tegemiseks, nt riigilõivu tasumiseks.

Kohus lisab, et isegi juhul, kui ei esineks HKSM § 112 lg 1 p 1 alusel takistust menetlusabi andmiseks, siis ei oleks kohtul alust kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada ka seetõttu, et kaebust ei saa pidada perspektiivikaks ja kaebaja õiguste kaitseks väga oluliseks. Kohtu arvates on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta Tallinna Vangla kodukorra punkti 12.4 vaides esitatud nõude kaudu kui praeguse tuvastamiskaebusega, sest tuvastamiskaebusega ei saaks kõrvaldada kodukorra punkti 12.4 õigusjõudu ja sellele tuginedes oleks vanglal ka edaspidi võimalik keelduda kaebajale kartseris viibimise ajal suitsetada.

Kaebajal oleks mõistlik ära oodata vaideotsus Justiitsministeeriumilt ning kui kaebaja sellega nõus pole, siis pöörduda vangla kodukorra punkti 12.4 tühistamise nõudega halduskohtusse. Kaebaja märgib, et soovib tulevikus esitada taotluse kahju hüvitamiseks. Kohtule ei nähtu, et kartseris suitsetamise mittevõimaldamisega oleks rikutud mõnda sellist õigust, mis annaks aluse mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist oleks kaebaja inimväärikuse alandamisega, ei saa riivet pidada sedavõrd intensiivseks, et see kindlasti tingiks kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise. 20.06.2014 edastas Tallinna Halduskohus määruskaebuse koos toimiku materjalidega Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. 18.06.2014 esitas V J määruskaebuse, paludes määruse tühistada ning vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Samuti palub kaebaja enda vabastamist riigilõivu maksmisest määruskaebuse esitamisel.

3-14-50975 3(3) Kaebaja märgib, et kaebaja arvel on vaid 0,25 eurot. Kohus peaks arvestama vajalike kuludega hügieenitarvetele, kirjatarvetele ja muude vajalike sisseostudega vangla poes. Kaebaja lisab, et ei saaks riigilõivu maksta juba sellest tulenevalt, et kaebaja on varasemalt esitanud kohtule 11 kaebust eri kohtuasjades. Kaebaja leiab, et kohus on kaebust valesti tõlgendanud ning pidanud seda perspektiivituks ja mitteoluliseks. Kaebaja leiab, et tal pole vaja oodata Justiitsministeeriumi vaideotsust, et oma õigusi tõhusalt kaitsta, sest antud asjas kohtuotsuse saamisest piisab, et formuleerida oma seisukoht ja koostada hüvitamiskaebus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise toimingult. Seepärast on määruskaebus käesolevas asjas riigilõivuvaba ning kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel jääb läbi vaatamata.

6. Halduskohtu määrusega jäeti kaebaja taotlus tuvastamiskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata kahel põhjusel – kõigepealt seetõttu, et kaebaja kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekud on suuremad kui HKMS § 112 lg 1 p-s 1 täheldatud ning lisaks on kaebus perspektiivitu, kuna kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam nõue ning kahju tekkimist kaebaja selgitustest ei nähtu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kaebaja väide, et tema arvel on praegu vaid 0,25 eurot ning seega on riigilõivu tasumine võimatu, võiks kaasa tuua määruse tühistamise üksnes juhul, kui jätta HKMS § 112 lg 1 p1 vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 15 kohaldamata. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks hakata sätte kooskõla kohtukaebeõigusega kontrollima, sest halduskohus on õigesti leidnud, et sõltumata selle normi kehtivusest ja kaebaja maksujõuetusest poleks kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine võimalik. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kuna kaebaja on tuvastuskaebuse esitamise õigustatud huvina esile toonud preventiivse huvi, aga samal ajal on alustanud menetlust kodukorra punkti 12.4 kehtetuks tunnistamiseks, on ilmne, et kaebaja õiguste kaitse on tõhusam kodukorra punkti kehtetuks tunnistamise korral. Seega pole tuvastusnõue preventiivsel eesmärgil käesoleval juhul lubatav. Tuvastusnõude võib HKMS § 45 lg

2 ls 2 korral esitada ka hilisema hüvitamisnõude esitamise eesmärgil. Kaebaja ongi sellekohase põhjenduse esitanud, kuid käesoleva asja asjaolud ei anna alust mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Kaebaja on määruskaebuses küll märkinud, et vangla on õigusvastaselt sekkunud tema eraellu, kuid arvestades seda, et suitsetamine oli keelatud lühiajalistel kartseris viibimise perioodidel, ei ole tegemist intensiivse riivega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe