Legislator Case Law & Legislation
1-14-3284/10 AI generated

1-14-3284/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-3284/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-14-3284/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
refusal by appellant failure to substantiate appeal insufficient substantiation of appeal suspension of driving permit driving entitlement authorization refusal of postponement request
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-3284 (13250100680) Kohtukoosseis Kohtunik Andres Parmas Kriminaalasi Andrus Kalda süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 4. juuni 2014. a otsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andrus Kalda (isikukood: 37102074219; elukoht: XXXXX XXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Andrus Kalda apellatsioon kriminaalasjas nr 1-14-3284 läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Andrus Kalda tunnistati kokkuleppemenetluses KarS § 424 järgi süüdi selles, et LS § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 sätteid rikkudes juhtis ta 22. veebruaril 2013 kella 14.04 ajal Pärnu maakonnas Paikuse

vallas Silla külas Sindi-Lodja-Silla tee 2,8 kilomeetril mootorsõidukit Toyota Hilux (registreerimismärgiga XXXXXX), olles alkoholi tarvitamisest joobeseisundis.

2. Maakohus karistas A. Kaldat 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega (päevamäär 9,80 eurot), s.o 2940 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti talt lisakaristusena neljaks kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus, arvestades lisakaristuse kohaldamise algust alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti Pärnu Maakohtu 23. septembri 2013. a määrusega arestitud OÜ-le G kuuluv sõiduauto Toyota Hilux (registreerimismärk XXXXXX). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-le 9 mõisteti A. Kaldalt riigituludesse välja sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 532.50 €.

3. Maakohus veendus kohtuistungil, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, samuti, et kõik kokkuleppe osalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

APELLATSIOON

4. 19. juunil 2014 esitas süüdimõistetu A. Kalda Pärnu Maakohtu 4. juuni 2014. a otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise täitmise edasilükkamist nelja kuu võrra, s.o 4. oktoobrini 2014. Apellant põhjendab oma taotlust vajadusega korraldada karistuse kandmise ajaks ümber enda juhitava ettevõtte töö.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et A. Kalda apellatsioon on lubamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

6. A. Kalda tunnistati KarS § 424 järgi süüdi kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale üldjuhul apellatsiooni esitada. Erandina on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsioon võimalik esitada üksnes KrMS 9. ptk 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumise korral. Süüdistatav või kaitsja võivad apellatsiooni esitada ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Esitatud apellatsioonist ei nähtu viidet ühelegi eelnimetatud rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS 9. ptk 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9).

8. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes KrMS § 318 lg 3 p-le 4, § 323 lg 2 p-le 2 ja § 326 lg 2 esimesele lausele jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ning tagastab selle apellandile.

Kohtunik:

Andres Parmas