2-13-14546/72 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-14546

Tsiviilasi

AS Regum (pankrotis) pankrotimenetlus.

Pankrotihalduri vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pankrotihaldur Urmas Trossi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: pankrotihaldur Urmas Tross

Puudutatud isikud:

1) AS Regum (pankrotis, registrikood 10172883)

2) AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond Urmas Ustav, Aivar

Liibak, Aleksei Nikolajenko, August Käära, Magnus Braun

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

21. aprilli 2014 määrus muutmata.

Menetluskulud

Menetluskulud

ringkonnakohtus

jätta

pankrotihaldur

Urmas Trossi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 29. aprilli 2013 määrusega kuulutati välja AS Regum (pankrotis) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross.

11.06.2013 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul võeti vastu otsus otsustada kindlustuslepingu

sõlmimine esimesel võimalusel vastavalt pankrotihalduri poolt esitatavatele pakkumistele.

09.08.2013 toimus põleng AS-le Regum (pankrotis) pankrotivaraks olnud hoonestatud

tootmismaal. Põlengust hävis hoonest umbes 50%. Põlengu toimumise ajal oli pankrotivaraks

olnud hoonestatud tootmismaa kindlustamata.

21.08.2013 esitas pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku vara kindlustamise kohta

pankrotimenetluses.

27.08.2013 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul otsustati, et pankrotihaldur Urmas Tross ei

ole täitnud seadusest tulenevaid pankrotihalduri kohustusi, jättes vastuolus PankrS § 22 lg 2 p-ga

3, § 55 lg-dega 1-3 ja § 124 lg-ga 1 võlgniku vara suhtes sõlmimata kindlustuslepingu ning seeläbi

tagamata võlgniku vara säilimise. Pankrotitoimkond otsustas Urmas Trossi pankrotihalduri

kohustusest vabastamise otsustamise edasi lükata.

04.09.2013 teavitas pankrotihaldur kohut ja pankrotitoimkonda, et usalduse puudumise tõttu

toimkonna poolt ei soovi ta haldurina jätkata.

10.10.2013 esitas AS Regum (pankrotis) juhatuse liige Mihhail Apurin kohtule taotluse

pankrotihaldur Urmas Trossi vabastamiseks. Maakohus jättis 09.12.2013 määrusega avalduse

menetlusse võtmata.

12.03.2014 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul otsustati taotleda kohtult pankrotihaldur

Urmas Trossi kohest vabastamist.

12.03.2014 esitas pankrotihaldur Urmas Tross kohtule taotluse kohtuliku järelevalve teostamiseks

PankrS § 69 alusel.

31.03.2014 esitas AS Swedbank Justiitsministeeriumile kaebuse pankrotihaldur Urmas Trossi

tegevuse peale.

15.04.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati vabastada pankrotihaldur Urmas

Tross ja kinnitada pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus vabastas 21. aprilli 2014 määrusega Urmas Trossi AS Regum (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur Urmas Tross jätnud sõlmimata võlgniku vara

kindlustamiseks kindlustuslepingu ning seda ka pärast võlgniku pankrotitoimkonnalt 11.06.2014

vastava korralduse saamist. Pankrotihaldur pidi koheselt pärast tema AS Regum (pankrotis)

ajutiseks halduriks nimetamist olema teadlik asjaolust, et AS Regum (pankrotis) pankrotivara

hulka kuuluvat hoonestatud kinnistut kasutab rendilepingu alusel rentnik, kelle majandustegevuse

raames käideldakse kergesti süttivaid materjale. Eeltoodust tulenevalt oleks pankrotihaldur

pidanud pöörama erilist tähelepanu vara säilimise tagamisele, sh kindlustamisele. Pankrotivara

valitsemisena pankrotivara säilitamiseks tuleb pidada ka võlgniku vara kindlustamist. Vara

kindlustamine tagab üldjuhul selle, et vara suhtes kindlustusjuhtumi esinemisel maksab

kindlustusandja õigustatud isikule kindlustushüvitise. Kohus leiab, et taolise tegevusetusega on

pankrotihaldur Urmas Tross olnud oma ülesannete täitmisel hooletu ja jätnud täitmata kohustuse

tagada pankrotivara säilimine. Pankrotihalduri väited, mh et pandipidaja oleks pidanud ise

pandieseme kindlustama, ei kuulu pankrotihalduri tegevuse hindamisel arvesse võtmisele. Samuti

ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et pankrotivaras puudusid rahalised vahendid, mille arvel tasuda

kindlustusmakseid või, et pankrotihaldur oleks vastavate rahaliste vahendite saamiseks pöördunud

pankrotitoimkonna poole.

AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond on 12.03.2014 ja võlausaldajate üldkoosolek 15.04.2014

võtnud vastu otsuse vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri kohustuste täitmisest.

PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Taolise

usaldamatuse õhkkonnas ei pea kohus võimalikuks pankrotihaldur Urmas Trossi jätkamist

AS Regum (pankrotis) pankrotihalduri ülesannete täitmisel.

Kohus leidis, et PankrS § 68 lg 2 alusel tuleb pankrotitoimkonna ja võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse alusel pankrotihaldur Urmas Tross vabastada AS Regum (pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest. Uueks pankrotihalduriks tuleb nimetada Indrek Lepsoo. Asjas kogutud materjalid on

piisavad pankrotihaldur Urmas Trossi vabastamiseks ja kohus ei pidanud vajalikuks täiendava

järelevalve läbiviimist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Pankrotihaldur Urmas Tross esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. aprilli

2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, mille alusel puuduvad tõendid, et menetlusest

vabastatud haldur oleks oma kohustusi täitnud hooletult ning jätnud tagamata pankrotivara

säilimise.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) ei ole uue halduri määramine põhjendatud menetlusökonoomia seisukohast. Uus halduri tasu ja

kulud on menetlusele koormavad. Halduri rikkumiste osas saab kohus võtta seisukoha ka haldurit

vabastamata;

2) oli ajutine haldur perioodil 03.04.2013 - 29.04.2013 vara säilimise kohustuse täitnud, arestinud

vallasvara ja andnud selle juhatuse liikme hoiule. Juhatuse liige oli andnud lubaduse lahendada ka

kindlustuse küsimuse. Pankrotivara oli omakorda antud 12.03.2013 rendilepingu alusel

OÜ-le Chemko. Rentnikul ei olnud rendilepingu kohaselt kindlustuse kohustust, samas oli vara

hoidmise ja säilitamise kohustus. Menetluse alustamisel olid hooned piiratud aiaga ja väidetavalt

elektroonilise valve all. Pank ja liisinguandja teadsid rahaliste vahendite puudumisest ja

kindlustuse lõppemisest alates märtsist 2013. Sõlmitud laenu- ja liisinglepingute alusel oli

varakindlustuse sõlmimise kohustus AS-l Regum (pankrotis), samas oli ka pangal ja liisinguandjal

õigus sõlmida AS-i Regum (pankrotis) asemel kindlustusleping AS Regum (pankrotis) nimel ja

vara arvelt. Ergo ja AS Regum (pankrotis) vahel 22.03.2013 lõppenud kindlustuslepingu kohaselt

oli vara madala tuleohtlikkusega. Ajutine haldur iseseisvalt ei oma volitusi võlgniku nimel

tehingute tegemiseks;

3) oli haldur perioodil 29.04.2013 - 29.05.2013 oma kohustused täitnud. 29.05.2013 takistasid

kindlustuslepingu sõlmimist kindlustatava vara jätkuv ebaselgus, rahaliste vahendite puudumine,

kindlustamisel vajaminevate hoonet puudutavate dokumentide puudumine. 29.05.2013 oli

kindlustuse sõlmimiseks olemas halduri volitused, samuti töökorras ning sisse lülitatud

tulekahjusignalisatsioon väljundiga turvafirma häirekeskusesse;

4) oli haldur perioodil 29.05.2013 - 05.08.2013 oma kohustused täitnud. 11.06.2013 toimus

esimene toimkonna koosolek, kus haldur teatas, et vara on olnud kindlustatud kuni märtsi lõpuni.

Haldur eelduslikult rääkis või vähemalt oleks pidanud rääkima ka takistustest. Toimkonna

koosolekul otsustatu kajastas endas tingimust – võtta pakkumised esimesel võimalusel, mitte

koheselt. Toimkonna liikmetele oli teada või vähemalt pidi olema teada AS Regum olukord,

sh raha puudumine. 30.06.2013 seisuga oli võimalik eristada lõpuks kindlustusobjektina vara, mis

kuulus AS-le Regum (pankrotis). Samas oli veel ebaselge kindlustuse jaoks vajalike tehnilise

dokumentide (nt kasutusloa) küsimus. 05.08.2013 oli kindlustuspakkumiste võtmiseks

ettevalmistused tehtud. Haldur koos rentnikuga asusid kindlustuse saamiseks tegutsema;

5) oli haldur perioodil 05.08.2013 – 09.08.2013 oma kohustused täitnud. 05.08.2013 oli rentnik

pöördunud oma kindlustusagendi poole ning varasemalt kokkulepitult halduri ja rentniku poolt

paralleelselt kindlustuspakkumiste võtmiseks puudus vajadus. 08.08.2013 pöördus haldur rahaliste

vahendite saamiseks liisinguandja poole, kes vastas 21.08.2013 eitavalt. 09.08.2013 toimus

põleng;

6) on haldur täitnud oma kohustusi vara valitsemisel ja säilitamisel, sh ka kindlustuse

lahendamiseks parima hoolsusega. Haldur ei olnud tegevusetu, vaid täitis oma kohustusi PankrS

§ 55 lg-de 1-3, § 124 lg 1 alusel koostöös rentnikuga. Toimkond oli informeeritud olukorra käigust.

Kindlustuslepingu sõlmimata jäämine enne 09.08.2013 oli eelkõige tingitud vara väljaselgitamise

venimisest, kasutamise ebaselgusest, rahaliste vahendite puudumisest, kindlustuseks vajalike

dokumentide ja tingimuste täitmise keerukusest. Samuti põlengust kui õnnetusjuhtumist, mille

tekkimine ei sõltunud haldurist ega rentnikust;

7) ei olnud haldur teadlik ega pidanudki olema teadlik kergestisüttivatest materjalidest. Haldur oli

AS Regum (pankrotis) juhatuse ja töötajate poolt informeeritud, et kasutatakse madala

tuleohtlikkusega materjale. Sama oli märgitud ka 22.03.2013 lõppenud kindlustuspoliisil ja oleks

märgitud ka uues kindlustuslepingus;

8) põhjustas tulekahju lahtituleku tagajärjel pihustunud kõrgetemperatuurilise termoõli süttimine

reageerimisel õhuhapnikuga (13.02.2013 Politsei- ja Piirivalveameti akt). Akti kohaselt oli

tegemist ühe lindipressi torustikuga, mis kuulus põlengu ajal liisingule. AS Regum (pankrotis),

OÜ Chemko ja pank saavad esitada nõude VÕS § 1056 alusel liisinguandja vastu.

Panga/liisinguandja esindaja on käitunud liisinguesemetega majanduslikult ebaotstarbekalt ja

pärast põlengut ainult süüdistanud;

9) oleks maakohus pidanud algatama kohtuliku järelevalve ning jõudma selgusele, kas haldur on

oma kohustusi rikkunud. Maakohus delegeeris vabastatud halduri tegevusele hinnangu andmise

uuele haldurile, kuid pankrotiseadus sellist võimalust ette ei näe. Justiitsministeerium algatas

16.04.2014 järelevalve menetluse. Kui maakohus ise kohtulikku järelevalvet ei algatanud, oleks

maakohus pidanud ära ootama justiitsministeeriumi tulemi rikkumise osas. Maakohus on tekitanud

olukorra, kus Justiitsministeeriumil on sisuliselt antud suund karistada. Maakohus ei andnud

haldurile selgitamise võimalust. Maakohus ei võimaldanud halduril 15.04.2014 võlausaldajate

üldkoosoleku otsust vaidlustada.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

4. AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on määruskaebuses esitatud seisukohad ning selgitused ülemäära mahukad, enamuses

asjakohatud ning liigset segadust tekitavad;

2) pidi määruskaebuse esitaja alates 03.04.2013 (seega enam kui neli kuud enne kahju tekitanud

põlengu toimumisest) tagama võlgniku vara säilimise ning käituma vajaliku hoolsusega;

3) on vara säilimise tagamise elementaarseks meetodiks vara kindlustamine. Vara kindlustamine

oli võimalik, lihtne ning vajalik. Halduri väited vara kindlustamise protsessi aega nõutavuse ja

keerulisuse kohta on asjakohatud. Võlgnikul olid rahalised vahendid. Tootmishoonete

kindlustamine on pankrotihaldurite töös tavapärane praktika;

4) on pankrotihaldur eiranud toimkonna selget juhist, s.o 11.06.2013 otsust. Määruskaebuse esitaja

on ise tunnistanud, et ta pole otseselt pakkumisi küsinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. aprilli

2014 määrus muutmata.

Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub

kõigi maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski määruskaebuses esitatud

väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

6. Maakohtu vaidlustatud määrusega on pankrotihaldur Urmas Tross vabastatud AS Regum

(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest PankrS § 68 lg 2 alusel, mille kohaselt kui haldur on

jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal

algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse alusel.

Antud juhul on AS Regum (pankrotis) pankrotitoimkond 12.03.2014 ja võlausaldajate

üldkoosolek 15.04.2014 võtnud vastu otsuse vabastada pankrotihaldur Urmas Tross

pankrotihalduri kohustuste täitmisest. Siinkohal on alusetu määruskaebuse esitaja seisukoht, et

maakohus oleks pidanud algatama kohtuliku järelevalve halduri tegevuse üle enne, kui otsustas

pankrotihalduri vabastamise küsimuse. Maakohus asus seisukohale, et asjas on kogutud piisavalt

materjale pankrotihalduri tegevuse kohta ning ei ole vajalik täiendava järelevalve läbiviimine.

Maakohus arvestas oma seisukoha kujundamisel pankrotihalduri poolt korduvalt kohtule,

toimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule esitatud ülevaateid oma tegevusest ja

pankrotimenetluse seisundist.

7. Asja materjalidest nähtuvalt ei täitnud pankrotihaldur oma ülesandeid nõuetekohaselt seetõttu,

et ei kindlustanud võlgniku hoonestatud tootmismaal asuvat tootmishoonet ning seetõttu puudus

nimetatud hoonel 09.08.2013, mil põlengu käigus sai toomishoone kannatada, kindlustuskate.

PankrS § 22 lg 2 p 3 kohaselt tagab ajutine haldur võlgniku vara säilimise. PankrS § 55 lg 2 järgi

peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama

kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve; haldur peab täitma oma kohustusi isiklikult.

PankrS § 124 lg 1 sätestab, et viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku

vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Sama paragrahvi lg 2 järgi seisneb

pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike

toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isiku võlgniku tegevuse juhtimises või

füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises.

Eelviidatud sätetest tuleneb nii ajutisele haldurile (Urmas Tross oli ka AS Regum (pankrotis)

ajutine haldur) kui ka haldurile kohustus pankrotivara säilitada ning tõhusaimaks võimaluseks vara

kaitsmiseks on selle kindlustamine riskide vastu. Ajutiseks halduriks nimetamise hetkel oli

võlgniku pankrotivara (hoonestatud tootmismaa) kindlustamata ning Urmas Tross ajutise

haldurina ega alates pankrotihalduriks nimetamisest ei ole teinud kõike võimalikke tegevusi

selleks, et kindlustuskaitseta vara saaks kindlustuskatte. Ükski teine meede (määruskaebuses on

tuginetud asjaolule, et halduri viidatud vallasvara anti juhatuse liikme vastutavale hoiule; hooned

olid piiratud aiaga ja väidetavalt oli paigaldatud signalisatsioon; rentnikul oli kohustus vara hoida

ja säilitada) ei aita saavutada vara kaitset ja säilitamist sama efektiivselt kui vara kindlustamine

riskide vastu. Pankrotihaldur teadis, et kindlustusobjekti kindlustusleping on lõppenud ja sama

kindlustusandja soovis seda pikendada, kuid ta ei astunud samme koheselt vara

kindlustamiseks/pakkumise võtmiseks.

8. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja väide, et pankrotitoimkonna 11.06.2013 otsustusest

tulenevalt pidi haldur võtma pakkumised siis, kui on võimalik seda teha, kuid mitte koheselt. Juhul,

kui haldurile jäi ebatäpseks, millal ta peab pakkumisi võtma, oleks pidanud ta seda

pankrotitoimkonnaga täpsustama.

Pankrotitoimkonna 11.06.2013 otsustuse täitmisena (s.o toimkonnale esimesel võimalusel

pakkumise esitamisena kindlustuslepingu sõlmimiseks) ei ole käsitletav pankrotihalduri poolt

rendilepingu lisa nr 2 projekti kooskõlastamiseks esitamine. Pankrotihaldur pidi aru saama, et

lepingu lisa nr 2 projekti kooskõlastamisele kulub aega (samuti ka kindlustuslepingu sõlmimisele)

ning selle vältel jääb vara kindlustamata ja seetõttu on vajalik astuda temapoolseid samme vara

koheseks kindlustamiseks, s.o võtma pakkumisi lepingu sõlmimiseks.

9. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt ei olnud haldur teadlik ega pidanudki olema teadlik

kergestisüttivatest materjalidest, samuti informeerisid AS Regum (pankrotis) juhatus ja töötajad

haldurit, et tootmistegevuses kasutatakse madala tuleohtlikkusega materjale ning vastav märge oli

ka 22.03.2013 lõppenud kindlustuspoliisil ja oleks märgitud ka uues kindlustuslepingus.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hoones toimus tootmistegevus, siis ainuüksi inimtegurist tuleneva

riski võimalikkust arvestades ei saa mõistlikult asuda seisukohale, et oht vara kahjustumiseks

puudus või oli tavapärasest sootuks madalam. Haldur oleks pidanud sellega arvestama ja

kujundama enda tegevuse selliselt, et vara oleks kahju tekke puhul kindlustusega kaitstud, misläbi

oleks täidetud ka halduri kohustus säilitada pankrotivara.

10. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et perioodil 03.04.2013 - 29.04.2013 oli ajutine

haldur vara säilimise kohustuse täitnud, sest ta oli arestinud vallasvara ja andnud selle juhatuse

liikme hoiule.

Ajutisele haldurile oli teada kindlustuse puudumine ning tootmistegevuse jätkumine võlgniku

hoones, seetõttu ei piisanud vara säilimise tagamiseks ainuüksi vallasvara arestimisest ja selle

juhatuse liikmele vastutavale hoiule andmisest.

11. Määruskaebuse esitaja väitel takistasid kindlustuslepingu sõlmimist kindlustatava vara

ebaselgus ja rahaliste vahendite puudumine.

Ringkonnakohus leiab, et vara kuuluvuse ebaselgus ei saanud olla takistuseks vara

kindlustamiseks. Pankrotihalduril oli võimalik võtta pankrotitoimkonnalt nõusolek kas kogus vara

või üksnes osa (toomishoone) kindlustamiseks ning vastavalt nõusolekule toimida.

Samuti ei ole asjakohane pankrotihalduri põhjendus vara kindlustamiseks rahaliste vahendite

puudumise kohta. Ajutine haldur oleks saanud pöörduda vastava küsimuse lahendamiseks kohtu

poole ning siis toimida vastavalt kohtu otsusele. Pankrotihalduril oli võimalik pöörduda

pankrotitoimkonna poole ning toimkonnal olnuks õigus otsustada ja anda nõusolek vajaliku kulu

pankrotivara arvel katmiseks või vajadusel laenu võtmiseks. Samas olid asja materjalide kohaselt

võlgnikul seisuga 11.06.2013 olemas rahalised vahendid vara kindlustamiseks summas

1314,20 eurot ning seda ka edaspidi.

12. Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt oli kindluslepingu sõlmimist takistavaks asjaoluks

kindlustuseks vajalike dokumentide puudumine ja lisatingimuste täitmise keerukus.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud pankrotihalduri väide on oletuslik, sest ta ei ole võtnud

kindlustusandjatelt pakkumisi kindlustuslepingu sõlmimiseks ning seetõttu ei ole selgust selles,

kas kindlustusandjad oleksid lepingu sõlmimiseks nõudnud mingeid dokumente, mis puudusid,

või oleksid seadnud lisatingimusi. Tavapäraselt kindlustatakse vara erinevas seisundis, sh ka

ehitusjärgus olevat hoonet, ning juhul, kui kindlustusandja oleks esitanud lisatingimusi või

keeldunud kindlustuslepingu sõlmimisest, oleks pankrotihaldur saanud sellest informeerida

pankrotitoimkonda ning seejärel käituda vastavalt saadavatele suunistele. Sellise käitumise korral

oleks pankrotihaldur täitnud enda hoolsuskohustuse.

13. Asjaolu, et rentnikul tekkis hoonestatud tootmismaa kindlustamise kohustus 05.08.2013

rendilepingu lisa nr 2 alusel ning, et liisinguandjal oli õigus endal vara kindlustada, ei oma sisulist

tähendust pankrotihalduri kohustuste täitmise nõuetekohasuse hindamisel. Antud juhul oli

võlgniku vara lubamatult pikka aega kindlustamata. Haldur peab täitma enda kohustused isiklikult

ning ka juhul, kui kellelegi teisele tuleneb kohustus vara kindlustada, peab haldur tagama, et vara

ka reaalselt kindlustatakse.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson