1-11-12341/34 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedKohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4.juuli 2014. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12341 Kohtukoosseis 28- e päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda T.E poolt vangistuse kandmisel asumine pea
Legislator headnote
AI generated1-11-12341/34 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel, kui isik vabastati ennetähtaegselt reaalse karistuse kandmisest vanglast (KarS § 76 alusel) katseajaga kuni 01.12.2014.a. Kriminaalhooldusalusele määrati katseajaks mitmed lisakohustused.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-11-12341
K O H T U
M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4.juuli 2014. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12341 Kohtukoosseis
Istungisekret
är
Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla
Erakorraline ettekanne
Tallinna kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Vangla Pärnu
talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü
ettekanne taotlusega p T.E-le Tartu Maakohtu öörata
22.02.2012 kohtuotsusega nr 1-11-12341 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON
1. hulda
Ra da Tallinna kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Vangla Pärnu
kriminaalhooldusametniku -K.Annuk (isikukood Ü taotlus T.E le - ja pöörata täitmisele
XXX, elukoht *, ) Tartu Maakohtu 22.02.2012.a kohtuotsusega nr 1-11-12341 ei tööta
mõistetud ärakandmata päeva vangistus 28
(kakskümmend kaheksa) .
2. 28- e päevase vangistuse kandmise alguseks lugeda T.E poolt vangistuse kandmisel asumine pea
le kohtumääruse jõustumist.
3. Kohaldada T.E suhtes - *, tõkendit elukohast lahkumise keeld, mis seisneb
kohustuses mitte lahkuda elukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tühistada vangistuse kandmisele asumisel.
4.
. T.E-le ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu
Maakohtu Haapsalu kohtumajj a. Asjaolud
Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12341 is kohus T.E mõist süüdi
KarS § järgi KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus
199 lg 2 p 8, 9 . T.E-le liitkaristuseks
vangistuse 10 kuud
27 päeva, mille asendas üldkasuliku tööga tundi, mille tegemise tähtajaks
määras kohus 12.märts 2013. Üldkasuliku töö tegemise ajal on statud järgima T.E kohu kontrollnõudeid.
Tartu Maakohtu 04.04.2013 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 22.02.2012 otsusega T.E le - mõistetud ärakandmata vangistus 8 kuud 7 päeva täitmisele.
1-11-12341 Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumäärusega nr 1-11-12341 vabastas kohus T.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest. Ärakandmata karistus vangistus 28 päeva. 21.01.2014 saabus kohtule erakorraline ettekanne T.E kohta, mida kohus arutas kohtuistungil
29.01.2014. 29.01.2014 kohtumäärusega jättis kohus karistuse täitmisel pööramata. e
Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 06.06.2014 saabus kohtusse erakorraline ettekanne.
ETTEKANDE
ESITAMISE PÕHJUS
T.E võeti arvele 03.12.2013 Tallinna Vangla Pärnu KrHO Haapsalu esinduses, Harju
Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel, kui isik vabastati ennetähtaegselt reaalse karistuse kandmisest vanglast (KarS § 76 alusel) katseajaga kuni 01.12.2014.a. Kriminaalhooldusalusele määrati katseajaks mitmed lisakohustused.
Rikkumise fakt:
- mitte tarvitada alkoholi T.E rikkus 02.06.2014 katseajaks määratud kohustust ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku poolt tuvastati isikul alkoholijoove kodukülastuse käigus kella 21.34 ajal, alkomeetri näit 0, 498 mg/ l kohta.
Karistusregistri väljavõtte kohaselt T.E puuduvad katseajal uued õiguserikkumised ( lisa 1) KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST
Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja 04.06.2014, kus tunnistab alkoholi tarvitamist
02.06.2014 (lisa 2).
Suulisel ütlusel ta rohkem midagi seletuskirja lisada ei tahtnud. KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST
Registreerumisnõudeid on kriminaalhooldusalune T.E katseajal korrektselt täitnud, registreerimas on käinud 23 korda, lisaks tehtud korduvaid kodukülastusi, vesteldud tööandja ja abikaasaga. Kriminaalhooldusalune on alati olnud kättesaadav telefoni teel.
Samuti on ta täitnud kohtu määratud teisi kohustusi: 06.01.2014 tööle OÜ T.E on asunud
Kraure´s kus töötab tänaseni; T.E on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviistreening (motivatsiooniprogramm alkoholi tarvitamisharjumuste korrigeerimiseks); T.E läbis 6 kuulise elektroonilise järelvalve aja, mis lõppes 02.06.2014 EJ aeg möödus suuremate kella 16.00 ajal.
probleemideta, aprillis vahetati isikul esialgne elektronjärelvalve seade GPS seadme vastu, tööobjektide tõttu väljaspool maakonda oli vaja rohkem liikumist. Isikule saabus näiliselt rohkem vabadust ja rangete piiride kadumisel hakkas ilmnema pisemaid häireid, kuid neid lahendati suulise ja ühe kirjaliku hoiatusega (ei laadinud kolmel päeval 27.05.14, 29.05.14 ja 31.05.14 õigeaegselt laadimisseadet); mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v. a lähisugulased. Katseajal ei ole tuvastatud antud kohustuse rikkumisi, isik on olnud väga pere ja töö keskne ega ole suhelnud endiste tuttavatega.
T.E kohta koostatakse katseajal teine erakorraline ettekanne seoses kohtu määratud kohustuse rikkumisega (alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamine). Pärnu Maakohtu 29.01.2014 kohtumäärusega anti T.E le veel üks võimalus jätkamaks resot - sialiseerumist.
Kriminaalhooldajal tekkisid kahtlused elektronjärelvalve seadme äravõtmise ajal, et isikul võib järjekordsel piiride avardumisel tekkida soov katsetada järelvalve toimimist ja seetõttu samal päeval kui võeti maha elektronjärelvalve seade teostati õhtul kodukülastus kontrollimaks kohustuse täitmist ja tabati isik kohustuse rikkumiselt. Katseajal on tegeletud palju isiku motiveerimisega reeglitele ja katseaja nõuetele allumisega, kuna isiku kandmata jäänud reaalne karistus on väga väike (28 päeva)
siis sageli kõigub isiku motivatsioon pingutada ja täita 1 a jooksul kõiki katseaja tingimusi, kuid siiani on ta neid siiski täita tahtnud. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA
T.E on rikkunud Harju Maakohtu 19.11.2013 kohtumääruse alusel määratud ennetähtaegse vabanemise
- mitte tarvitada alkoholi ja tingimusi ja rikkunud kohtu määratud kohustust narkootikume katseajal. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise (KarS § 76 lg 5 alusel) ei ole
1-11-12341
kriminaalhooldusametnikul seaduslikult muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusaluse kandmata
jäänud karistuse (28 p) täitmisele pööramist.
Kohtuistung erakorralise ettekande arutamiseks toimus . 16.06.2014 T.E arvas kohtuistungil, et eks ta istub need päevad ära, see ei ole nii pikk aeg. Mitte seda, et ei suudaks alkoholi tarvitamisest loobuda. Alkoholiprobleemiga ei ole arsti juures käinud. Ka pereprobleemid on seotud alkoholiga, elab * * elama. ja endiste tuttavatega ei suhtle, ei tea, kas jääb
Tööl ei ole mingeid probleeme. Vangis oli 8 kuud, väljas on olnud 6,5 kuud. Alkoholi tarvitamine võib olla risk, et . Kui kohus annab võimaluse, paneb toime uued kuriteod. Midagi peab muutma jätkaks katseajaga, kuid ei tea, kas suudab nõudeid järgida. Kriminaalhooldaja leidis kohtuistungil, et töötada saab inimesega, kellel on motivatsiooni katseaega jätkata.
Kohus lükkas asja arutamise edasi ja kohtuistung jätkus 04.07.2014. T.E andis kohtuistungil ütlusi, et vahepealne aeg ei ole väga hästi möödunud. 18.06 käis
Põltsamaal politseis, on varguse katse ja sel päeval tarvitas ka alkoholi, toimus liiklusõnnetus, ise roolis ei olnud. Tahaks ikka katsejaga jätkata. Alkoholiprobleemiga ei ole arsti juures käinud, kuigi peaks sellega midagi ette võtma.
Kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde karistu jäi kriminaalhooldaja s
täitmisel pöörata. olli lõppu on si väljunud kont isik ei täida e Peale elektroonilise kontr a rolli alt, kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Kohtu seisukoht
KarS § sätestab, et kui vangistusest tingimisi enne tähtaegselt vabanenuna
76 lg 5 isik katseajal ei
järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus
kandmata jäänud karistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.E on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. T.E on seda tunnistanud ise. Kohtus leidis tuvastamist, et T.E on ka kahe kohtuisutngi vahelisel ajal jälle rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus on juba korra arutanud kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet T.E suhtes ja rikkumise fakt oli, et T.E 15.01.2014 rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus jättis 29.01.2014 määrusega kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja karistuse täitmisel pööramata, kuna muu e s osas
oli katseaeg kulgenud hästi ja T.E arvas, et suudab edaspidi täita kõiki kohustusi ja katseaja edukalt läbida.
Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab k T.E ei ole täitnud antud lubadust mitte ohus, et
tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et katseaja jätkumiseks oli põhitingimus, et T.E suudab täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna kriminaalhooldaja eelmisel kohtuistungil leidis, et olukord on läinud halvemaks peale elektroonilise kontrolli lõppu, lükkas kohus erakorralise ettekande arutamise edasi, et T.E saaks oma edaspidise käitumisega tõestada, et ta soovib täita talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Asjaolu, et T.E rikkus taas
kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on märk sellest, et T.E ei soovi ise oma käitumises muudatusi teha. Alkoholiprobleemi ei saa aga lahendada keegi teine. T.E on ka ise kohtus tunnistanud, et alkohol on riskifaktoriks, mis võib tingida uute kuritegude toimepanemist. T.E ei ole suutnud muuta oma käitumist selliselt, mis tagaks talle kohtumääruses pandud kohtuse täitmist. T.E on rikkunud kohustust korduvalt.
Samuti on ta korduvalt peale kohustuse rikkumist lubanud, et edaspidi täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hoolimata korduvatest lubadustest ei ole T.E käitumine muutunud.
Lähtudes eeltoodus kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele t le b ia
1-11-12341
pööramiseks tuleb rahulda ja T.E tuleb saata talle kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 28 da - päevast vangistust kandma. Tõkend
Kohus leiab, et T.E suhtes tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS § 128 lg 1 seisneb tõkend elukohast lahkumise keeld kohustuses mitte lahkuda omaelukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tuleb tühistada peale T.E poolt vangistuse kandmisele asumist. .
Piia Jaaksoo Kohtunik
Allkiri
Mina, T.E Kalevi 5 Haapsalu olen teadlik, et minu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast –
– lahkumise keeld. Mind on hoiatatud, et tõkendi rikkumise korral võidakse mind trahvida või kohaldada minu suhtes raskemat tõkendit.