3-14-51112/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2014.a., Tallinn Haldusasja number 3-14-51112 Haldusasi S.T.’i kaebus Eesti Vabariigilt mittevaralise kahju (5000 euro) välja mõistmiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 10.06.2014 S.T.’i kaebus Eesti Vabariigi poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebusest nähtuvalt saatis S. T. 31.03.2014 Vabariigi Valimiskomisjonile avalduse sooviga hääletada Euroopa Parlamendi valimistel 25.05.2014 ning palus end kanda valijate nimekirja. Vabariigi Valimiskomisjon vastas 10.04.2014 kirjaga nr 22-7/14-6/10, et kuivõrd valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris, mille vastutavaks töötlejaks on Siseministeerium, ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil võimalik esitatud avaldust läbi vaadata. Samas selgitas Vabariigi Valimiskomisjon, et rahvastikuregistri vastutav töötleja koostab valijate nimekirja rahvastikuregistri andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga (25.04.2014), mistõttu ei ole valijal enne 25.04.2014 võimalik esitada avaldust enda valijate nimekirja kandmiseks. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, kes on hääleõiguslik isik. Kaebaja leiab, et temalt hääleõiguse äravõtmisega on teda koheldud „teise sordi“ kodanikuna, alandades tema inimväärikust, mis tuleb rahas hüvitada. Kaebaja palub „tühistada EPVS § 4 lg 3 kui EIÕK-ga vastuolus olev“.

2. Kohus jättis 13.06.2014 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli teatada, kas ta on rahvastikuregistrijärgse elukoha vallavõi linnasekretärilt taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi valijate nimekirja ja saanud keelduva otsuse (märkides otsuse kättesaamise aja) ning kas ta on selle otsuse vaidlustanud. Kohus selgitas, et kui kaebaja ei ole taotlenud enda valijate nimekirja kandmist, ei ole hüvitamiskaebus perspektiivikas.

3. Kaebaja vastas 19.06.2014, et ta ei nõustu kohtu seisukohaga. Kaebaja märgib, et ta on rahvastikuregistrisse kantud vangla aadressiga. Siseministeerium omab juurdepääsu rahvastikuregistrisse, mistõttu puudub kaebajal tarvidus teistkordseks pöördumiseks Siseministeeriumi poole. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud kaebaja ekslikult adresseeritud avalduse ise edastama Siseministeeriumile.

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Õigustloova aktiga kahju tekitamist reguleerib RVastS § 14. Sealjuures peab olema kahju tekkinud otseselt õigustloova akti andmise tagajärjel.

5.1 Kaebaja ei ole taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi valijate nimekirja vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 24 lg-le 2. Seega on kaebaja jätnud täitmata eeltingimuse valimistel osalemiseks. Kuigi kaebaja kohta on rahvastikuregistrisse kantud „muu sideaadressina“ Tallinna Vangla aadress, nähtub rahvastikuregistrist selgelt ka kaebaja elukohajärgne aadress (Pärnu linn). Seega oleks kaebaja pidanud pärast Vabariigi Valimiskomisjonilt selgitava vastuse saamist pöörduma nimekirja kandmise taotlusega Pärnu linnasekretäri poole. Kaebaja pidi Vabariigi Valimiskomisjoni 10.04.2014 vastusest aru saama, et valimiskomisjon ei edastanud tema avaldust ise õigele adressaadile ja et seda tuleb teha temal endal. Arvestades, et Vabariigi Valimiskomisjon vastas kaebajale 10.04.2014, oli kaebajal oma elukohajärgsele vallavõi linnasekretärile nimekirja kandmise avalduse esitamiseks ka piisavalt aega (Vabariigi Valimiskomisjoni selgitas, et enne 25.04.2014 ei ole võimalik avaldust esitada). Kaebaja seisukoht, et Siseministeeriumil on juurdepääs rahvastikuregistrile ja seega puudus vajadus teistkordseks pöördumiseks, on asjakohatu. Kaebaja kohta registrisse märgitud hääletamisõiguse piirang tuleneb seadusest (Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 lg 3 p 2) ning Vabariigi Valimiskomisjonil ega Siseministeeriumil ei ole võimalik seadusest tulenevat piirangut mitte järgida (samamoodi nagu kohalikul omavalitsusel) ka juhul kui tal on volitused registrit täita ning kanne oleks vaidlustatav halduskohtus. Antud juhul tuli kaebajal nimekirja kandmise avaldusega pöörduda vastavalt seadusele oma rahvastikuregistrijärgse elukoha vallavõi linnasekretäri poole ning seejärel keelduva otsuse saamisel see kohtus vaidlustada koos taotlusega kontrollida keeldumise aluseks oleva normi põhiseaduspärasust.

5.2 Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas kohtuasjas nr 3-4-1-26-12 kinnipeetava Riigikogu valimistel hääletamisõiguse tagamise tõhusa õiguskaitsevahendi olemasolu ja leidis, et selleks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist (22.01.2013 määrus kohtuasjas nr 3-4-1-26-12, punktid 31-33). Oma hiljutises lahendis kinnitas Riigikohus, et kohtuasjas nr 3-4-1-26-12 Riigikogu valimiste osas võetud seisukohad on asjakohased ka Euroopa Parlamendi valimiste puhul ning märkis järgmist: „Kinnipeetaval on võimalik EPVS § 24 lõike 2 alusel esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile. Kuigi

EPVS § 20 lõike 3 punkti 1 järgi ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust, oleks T. Tunis võinud Tartu linnasekretäri poolt avalduse rahuldamata jätmise peale esitada EPVS § 24 lõike 5 alusel kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos taotlusega jätta kohaldamata EPVS § 4 lõike 3 punkt 2 ja § 20 lõike 3 punkt 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega…//… EPVS § 20 lõike 2 järgi koostatakse valijate nimekiri rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Seega on EPVS § 24 lõike 2 alusel võimalik avaldust valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist. Kui kaebaja esitab EPVS § 24 lõike 2 alusel 30 päeva enne valimisi vallavõi linnasekretärile avalduse valimisnimekirjas muudatuse tegemiseks, peab viimane vastama kaebajale viivitamatult. Kaebajal on EPVS § 24 lõike 5 alusel õigus edastada avalduse rahuldamata jätmise peale kaebus halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab kaebuse kohtule 24 tunni jooksul. Kohus peab sama sätte lõike 6 järgi lahendama kaebuse kolme tööpäeva jooksul. PS § 15 lõike 2 järgi on halduskohtul õigus tunnistada EPVS § 4 lõige 3 punkt 2 ja § 20 lg 3 punkt 1 põhiseadusvastaseks ning seeläbi rahuldada EPVS § 24 lõike 7 punkti 2 järgi kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid“ (vt Riigikohtu 01.07.2014 otsus asjas nr 3-4-1-27-14, p-d 29-30). Eeltoodust lähtudes leidis Riigikohus, et kaebajale oli tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks ning seega tema kaebus EPVS sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav.

5.3 Pöördumine Vabariigi valmiskomisjoni poole ei saa asendada nimekirja kandmise taotlemist vastavalt EPVS § 24 lg-le 2 ning valimiskomisjoni vastusest kaebaja õigus valida ei sõltunud. Samuti ei ole seda võimalik käsitleda keelduva haldusakti või toiminguna. Antud juhul on kaebaja jätnud valimisõiguse kasutamise eelduseks oleva toimingu tegemata, mistõttu põhjusliku seose tuvastamine EPVS-s valmisõigust piirava sätte ja väidetava kahju vahel võimalik ei ole. Kui kaebaja enda nimekirja kandmist õigelt haldusorganilt õigeaegselt ei taotlenud, siis ei saa ainuüksi väidetava PS vastase normi kehtimine tekitada rahas hüvitatavat mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju nõude sisulisel läbivaatamisel ei oleks kohtul võimalik kontrollida EPVS § 4 lg 3 p 2 põhiseadusele vastavust. Halduskohus saab kontrollida üksnes asja lahendamisel määravat tähtsust omava õigusnormi põhiseaduspärasust (HKMS § 158 lg 4). Kuna kaebaja enda tegevusetus välistab kahju hüvitamise, puudub vajadus kontrollida kinnipeetava valimisõigust keelava normi põhiseaduspärasust. Halduskohus ei saa ka algatada abstraktset normikontrolli. Kohus ei näe, et põhiseadusega võiks vastuolus olla norm, mis nõuab, et valija on kantud valijate nimekirja. Vanglakaristust kandval isikul ei ole mingeid takistusi esitada taotlust nimekirja kandmiseks. Seega, kuna kaebaja enda nimekirja kandmist õigeaegselt ei taotlenud, oli valimistel osalemine välistatud juba kaebaja enda tegevusetuse tõttu ning see, kas EPVS § 4 lg 3 p 2 on põhiseadusega kooskõlas tähtsust ei oma. Abstraktse normikontrolli taotluse saab esitada Õiguskantslerile.

6. S. T.i kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaebusele lisatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik