3-14-50847/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2014.a., Tallinn Haldusasja number 3-14-50847 Haldusasi A. N.’i (N.) kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju (1000 eurot) hüvitamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtule saabus 19.05.2014 A. N.’i kaebus Tartu Vangla vastu. Tartu Halduskohus edastas 20.05.2014 määruse alusel kaebuse kohtualluvusel lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Haldusasja toimik edastati Tallinna Halduskohtule 17.06.2014.

2. Kaebusest nähtuvalt taotleb kaebaja Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (1000 eurot). Kaebuse kohaselt seisneb mittevaraline kahju selles, et vanglaametnik T. T. rikkus põhjendamatult kaebaja öörahu, lüües pärast kella 22.00 tugevasti vastu kambri ust. Selle tagajärjel kaebaja ehmatas, mis oli ebameeldiv. Kaebaja märkis, et esitas 26.02.2014 vanglale kahjunõude, kuid vangla ei ole seda lahendanud.

3. Kohus küsis 19.06.2014 kohtunõudega Tartu Vanglalt, kas A. N. on pöördunud vangla poole kaebuses kirjeldatud kahju hüvitamise taotlusega ning kas vangla on vastava kahjunõude lahendanud.

Tartu Vangla vastas 27.06.2014 kohtule, et A. N. esitas tõesti 26.02.2014 vangalale kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles palus maksta temale hüvitist 100 eurot valvuri lubamatu käitumise ja öörahu rikkumise eest. Kaebaja pöördumist käsitleti vanglas ekslikult märgukirjana ja sellele vastati 26.03.2014 (vastuskiri nr 2-3/920-2). Kaebaja kahjunõue jäi selleks ettenähtud menetluskorda järgides lahendamata.

2

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Arvestades Tartu Vangla 27.06.2014 vastust loeb kohus, et kaebaja on läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse ja tal on vastava kahju hüvitamise kaebusega õigus kohtu poole pöörduda.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses kaebeõigus RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste (nt Riigikohtu 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p-d 7-8) puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Halduskohtul ei ole kohustust võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (nt Riigikohtu 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 7).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused ilmselgelt täitmata. Vanglale esitatud 26.02.2014 kahjunõudes ja kaebuses toob kaebaja ise välja, et ta oli väidetavalt toimunud intsidendi ajal ärkvel ja vestles vanglaametnik T. Tubliga vaateava juures. Kaebuse kohaselt lõi T. T. väidetavalt vastu ust kella 22.00 ajal. Juba eeltoodust lähtuvalt on kaebaja väited öörahu rikkumisest täiesti põhjendamatud. Isegi, kui valvur T. T. oleks löönud mingil põhjusel käega vastu kaebaja kambri ust (millist tegevust T. Tubli ise ei kinnita), ei saanud eeltoodut arvestades kuidagi tegemist olla vangla poolt õigusvastaselt kaebaja öörahu rikkumisega. Antud juhul puudub seega nii vangla õigusvastane tegu kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Samuti lisab kohus, et RVastS § 9 lg-s 1 on ammendavalt loetletud, millistel juhtudel on võimalik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ning ilmselgelt ei saa ehmatust või ebameeldivustunnet käsitleda (rahaliselt hüvitatava) mittevaralise kahjuna.

7. Kuna käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine asjaoludest tulenevalt ilmselge, siis puudub A. N.’il kaebeõigus hüvitamiskaebuse esitamiseks ning tema kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seetõttu ei ole vajalik ka menetlusabi taotluse lahendamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik