3-14-51254/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51254

Haldusasi I.K.’i (K.) kaebus kriminaalasjas nr 1-12-9573 kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamise toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks

RESOLUTSIOON 1. Tagastada I.K.’i kaebus läbivaatamatult. 2. Jätta I.K.’i taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. 3. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 121 lg 4; § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. 25.06.2014 kohus sai I.K.’i kaebuse kriminaalasjas nr 1-12-9573 kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamise toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Lisaks on kaebaja esitanud dokumendi (taotluse), milles on tõstatanud küsimuse, kas tal on õigus esitada halduskohtule juurdelisatud kaebus. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui ta ei saa pöörduda halduskohtu poole, siis rikub halduskohus tema põhiseadusest tulenevaid õigusi (PS §-d 14 ja 15) ning piirab EIÕK artiklitest 6 ja 13 tulenevaid õigusi.

2. Koos kaebusega on kaebaja esitanud ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning teatise taotleja majandusliku seisundi kohta, samuti taotleb kaebaja riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotluse kohaselt taotleb kaebaja riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja märgib, et kriminaalmenetluses koguti mõned tõendid, selleks viidi läbi toimingud, millised protokolliti. Hiljem selgus, et nendes dokumentides registreeritu ei vasta tegelikkusele. Kaebaja märgib, et tema juriidiline haridus ja ka kirjaoskus on puudulik ning kaitsja on vajalik kohtuga suhtlemiseks, taotluste konkretiseerimiseks ja asrusaadavas vormis esitamiseks. Kaebaja soovib tõestada, et toimingud kriminaalmenetluses viidi läbi seadust rikkudes, mis tõi kaasa vale kohtuotsuse tegemise, mille kaebaja soovib vaidlustada teistmismenetluses.

KOHTU SEISUKOHT

3. Käesoleva määrusega kohus lahendab esmalt kaebuse halduskohtu pädevusse kuulumise küsimuse (I) ja seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse (II).

I

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Kohtu infosüsteemi andmetest nähtuvalt on I. K. esitanud Tallinna halduskohtule 16.01.2014 kaebuse (haldusasi nr 3-14-50085) Pärnu maakohtu tegevusele (tõendite kogumine ja hindamine kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759)). Nimetatud haldusasjas kaebaja vaidlustas sisuliselt kriminaalasja nr 1-12-9573 juurde võetud 20.04.2012 kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli, mis olid väidetavalt vastuolus Pärnu maakohtu 14.02.2013 istungil tunnistusi andnud O. V. ja A. K. ütlustega. 14.03.2014 määrusega kohus tagastas kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohtu pädevuses ei ole hinnata maakohtu tegevust kriminaalasjas tõendite kogumisel ja hindamisel. Lisaks taotles kaebaja riigi õigusabi. Kuna kaebus tagastati kaebajale, jättis kohus taotluse läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 03.04.2014.

6. Käesoleva kaebusega analoogse (identse tekstiga) kaebuse - kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759) kiirabikaardi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli õigusvastasuse kindlakstegemiseks - ning riigi õigusabi taotluse esitas I. K. Tallinna halduskohtule 24.03.2014 (haldusasi nr 3-14-50510). Nimetatud asjas kohus 28.04.2014 määrusega tagastas kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohtumäärus on jõustunud 20.05.2014. Nimetatud kohtumääruses kohus selgitas muu hulgas järgmist: „2. I.K. esitas 24.03.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 03.04, 07.04 ja 11.04.2014.a), milles vaidlustab kriminaalasja nr 1-12-9573 juurde võetud kiirabikaarti 20.04.2012.a ja sündmuskoha vaatlusprotokolli 20.04.2012.a. Kaebaja leiab, et kiirabikaart ja sündmuskoha vaatlusprotokoll on õigusvastased, kuna on vastuolus Pärnu Maakohtu 14.02.2013.a istungil tunnistusi andnud kriminalistide O. V. ja A. K. ütlustega. Kiirabikaardi kohaselt keerati surnukeha küljele

kriminalistide osavõtul kl 13:08. Kohtuistungil kinnitasid kriminalistid, et surnukeha keerati küljele sündmuskoha vaatluse käigus peale 13:20 ja enne 16:45 ning sellest ei võtnud osa kiirabibrigaad. Lisaks märgib kaebaja, et 20.04.2012.a sündmuskohta ei pitseeritud ning 14.05.2012.a toimunud sündmuskoha vaatlus tõendab, et 20.04.2012.a sisulist vaatlust ei toimunud. Tuvastamiskaebuse eesmärgiks on kaebaja soov esitada tulevikus Riigikohtule teistmisavaldus. 3. Koos kaebusega esitas I.K. riigi õigusabi taotluse esindaja saamiseks käesolevas haldusasjas. /.../ 5. Menetluskorra kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks sätestab kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mistõttu selliste avalik- õiguslike vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759), mille dokumentaalseid tõendeid - 20.04.2012.a kiirabikaart ja 20.04.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokoll - antud juhul vaidlustatakse, lõppenud Riigikohtu 27.11.2013.a määrusega, milles keelduti tema kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmisest. Seega on kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-9573 jõustunud. Kaebajal puudub õigus vaidlustada jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid. Erandiks on teistmismenetlus, mille alused on sätestatud KrMS §-s 366. Teistmisavaldus tuleb esitada aga Riigikohtule, mitte halduskohtule. Eeltoodud põhjusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale. 6. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, jätab kohus läbivaatamata ka I. Ki taotluse riigi õigusabi korras esindaja saamiseks käesolevas haldusasjas. Kohus selgitab, et riigi õigusabi seaduse § 10 lg 51 sätestab, et kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus. Riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta”.

7. HKMS § 43 lg 1 järgi halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: 1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus; 2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või 3) varasem kaebus on kohtu menetluses. Kuigi HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine (antud juhul haldusasjades 3-14-50085 ja 3-14-50510) ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, siis kohus on seisukohal, et antud juhul on põhimõtteliselt tegemist korduva kaebusega, sest kaebaja on pöördunud kohtusse täpselt sama kaebuse tekstiga, milline oli esitatud kohtule juba ka 24.03.2014. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on sisuliselt pöördunud kohtusse sama nõudega, samal alusel. Kaebuse esitamise asjaolud ei ole muutunud, st kaebuse alus ja nõuded on samad. Haldusasjades nr 3-14-50085 ja 3-14-50510 on kaebuse tagastamise määrused jõustunud ning kohtu seisukoht kaebuse halduskohtu pädevusse kuulumise küsimuses ei ole muutunud, kuivõrd kaebaja vaidlustab jätkuvalt kriminaalasjas (kohtuotsus on jõustunud) nr 1-12-9573 kogutud tõendeid. Kohus selgitab veelkord, et menetluskorra kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks sätestab KrMS, mistõttu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt ka 28.04.2014 määruse p 5 haldusasjas nr 3-14-50510). Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on menetlus kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalasjas nr 1-12- 9573 (12250100759), mille dokumentaalseid tõendeid - 20.04.2012. a kiirabikaart ja 20.04.2012. a sündmuskoha vaatlusprotokoll - antud juhul vaidlustatakse, lõppenud Riigikohtu 27.11.2013.a määrusega, millega keelduti tema kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmisest. Seega on kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-9573 jõustunud. Kaebajal puudub õigus vaidlustada jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid, liiatigi veel halduskohtus. Erandiks on teistmismenetlus, mille alused on sätestatud KrMS §-s 366. Teistmisavaldus tuleb esitada aga Riigikohtule, mitte halduskohtule. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tulenevalt HKMS § 43 lg-st 1 ei saa kaebajal

ilmselgelt olla ka kaebeõigust, mis on täiendavalt HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi kaebuse tagastamise alus. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel selle esitajale. Et kohus tagastab kaebuse I. K.’ile läbivaatamatult, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

8. Kaebaja taotluse osas, milles on tõstatatud küsimus kaebuse halduskohtu pädevusse kuulumisest, on kohus oma põhjendatud seisukoha eelpool esitanud (vt p 7). Mis puutub kaebaja väitesse, et halduskohus rikub kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi (PS § 15 ja 14) ning piirab tema EIÕK artiklitest 6 ja 13 tulenevaid õigusi, st õigust õiglasele kohtupidamisele, kohus veelkord selgitab järgmist. Kaebaja subjektiivsed õigused on seadustega kaitstud - menetluskorra kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks sätestab KrMS, ka õigusi õiglasele kohtupidamisele teistmismenetluses on eelpool selgitatud. Kohus rõhutab, et kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse aluseks olevaid asjaolusid (nende õiguspärasust) ei ole võimalik tuvastada, sh hinnata kogutud tõendite õiguspärasust/õigusvastasust, halduskohtule esitatava tuvastamiskaebusega, sest halduskohtul puudub selleks pädevus, kuna seadus (KrMS) näeb selleks ette teistsuguse korra. Seega on seaduse tasandil kehtestatud kord kriminaalasja menetluses läbiviidud toimingute vaidlustamiseks ning jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas teistmise algatamise kord ja neid kehtestatud kordasid ei saa halduskohus muuta. Neil asjaoludel on väär kaebaja seisukoht, et halduskohus rikub tema põhiseadusest (§-d 14 ja 15) tulenevaid õigusi ning piirab EIÕK artiklist 6 (õigus õiglasele kohtulikule arutamisel) ja artiklist 13 (õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks) tulenevaid õigusi. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel küll õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei ole isiku piiramatu õigus, vaid kohtusse pöördumise korrad (sh tähtajad) on kehtestatud menetlusseadustikes, mis tähendab, et isik ei saa ise valida millal ja millisesse kohtusse pöörduda. Kohus veelkord juhib tähelepanu, et teistmismenetluse algatamiseks on kord ette nähtud KrMS-s ja teistmisavaldus, samuti taotlus riigi õigusabi saamiseks teistmismenetluses esitatakse Riigikohtule (RÕS § 10 lg 51). II

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

10. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi andmise üheks tingimuseks taotleja majanduslik olukord, mis ei võimalda taotlejal endale asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta taotleja majanduslikku seisundit arvestamata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; RÕS § 7 lg 1 p 12 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. HKMS § 111 määratleb menetlusabi andmise tingimused: Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (lõige 1). Isikule ei anta

menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (lõige 3). 11. Kohus on seisukohal, et taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole põhjendatud, kuna antud juhul kohus ei hinda kaebaja kavandatavat osalemist menetluses edukas, sest kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel. Seega asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5), mistõttu jääb taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks teistmismenetluse algatamine. Kohus on kaebajale selgitanud, et RÕS § 10 lg 51 kohaselt, kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus. Riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta. 12. Kohus märgib täiendavalt, et kui kohus ei oleks jätnud I. K.’i riigi õigusabi taotlust rahuldamata (p 11), siis ei saaks kaebaja ikkagi riigi õigusabi. Nimelt esineks ka alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks: HKMS § 55 lg 3 kohaselt kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. Haldusasjades nr 3-14-50085 ja haldusasi nr 3-14-50510 on kohus juba võtnud seisukoha samasuguse taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik