3-14-50381/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Ruth Plaks ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50381 Haldusasi R Pa kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 03.02.2014 korralduse nr 15-1.4/5 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – R P Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus R Pa määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R Pa määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50381 muutmata.

2. Jätta läbi vaatamata R Pa taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks ja rahuldamata taotlus piirangu kohaldamiseks kohtulahendi avaldamisel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ettevõtlusamet alustas 09.08.2013 korralduse nr 15-1.5/10 alusel Selver AS 18.07.2013 esitatud 2010. a II, III ja IV kvartali ja 2011. a I, II, III ja IV kvartali müügimaksu tagastusnõude tõendatuse ja õigsuse kontrollimise menetlust.

2. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 03.02.2014 korraldusega nr 15-1.4/2 maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ja § 61 lg-te 1 ja 3 alusel R Pa kui kolmandat isikut ilmuma Tallinna Ettevõtlusameti ruumidesse ja andma maksuhaldurile suulist teavet Selver AS müügimaksu arvestamise ja tasumise õigsust puudutavates küsimustes. Korralduse kohaselt on maksumenetluse käigus ilmnenud andmete vastuolulisus ning maksuhalduri kohustus on välja selgitada maksustamisel tähendust omavad asjaolud ja kontrollida esitatud andmete õigsust. Seetõttu tegi ettevõtlusamet Selver AS juhatuse liikmele Andres Heinverile korralduse suulise teabe andmiseks. Selver AS juhatuse liikme selgituse kohaselt puudub tal teave kontrollitava perioodi Selver AS raamatupidamise kohta. Tema ütluste kohaselt vastustab Selver AS raa-

3-14-50381 2(7) matupidamise eest R. P. Maksuhalduril on tekkinud vajadus saada teavet maksukohustuslase majandustegevuse raamatupidamise korraldamise kohta, sealhulgas raamatupidamisarvestuse, aruandluse ja andmete säilimise kohta eesmärgiga kõrvaldada vastuolud ja saada teavet.

3. R. P esitas 07.02.2014 Tallinna Ettevõtlusametile vaide, milles taotles 03.02.2014 korralduse kehtetuks tunnistamist.

4. Tallinna Ettevõtlusamet jättis 20.02.2014 vaideotsusega nr 15-3/2 (tl 37-39 pöördel) vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei saa maksuhaldur maksusaladuse kaitse kohustuse tõttu vaide esitajale avaldada kogu Selver AS suhtes läbiviidava maksumenetluse üksikasju. Korraldusest selguvad asjaolud, mille kohta kolmandalt isikult teavet soovitakse ning maksukohustuslaselt saadud info kohaselt võib vaide esitajal olla teada maksustamise seisukohast tähendust omavaid asjaolusid.

5. R. P esitas 27.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub 03.02.2014 korralduse tühistada ning kuulutada kohtumenetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 6 alusel kinniseks. Käesolev vaidlus võib sisaldada maksukohustuslase ärija maksusaladusega hõlmatud andmeid, mille avalikustamine kahjustab maksukohustuslase huve. Maksuhalduri tegevus on vastuolus MKS § 10 lg-ga 3 ja §-ga 11. Kuna korraldus on vajalikul määral põhjendamata, on see vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 toodud vorminõudega. Lisaks ei ole korraldus kooskõlas MKS § 46 lg-s 4 sätestatud maksuhalduri haldusaktidele esitatava nõudega, kuna korralduses puudub viide MKS § 146 lg-le 2, mistõttu on korraldus formaalselt õigusvastane. Korralduse andmisel on maksuhaldur rikkunud HMS §-s

6 toodud uurimispõhimõtet ning jätnud maksumenetluses välja selgitamata maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise, toimingute liigi ja ulatuse vajaduse. Korraldus on sisuliselt õigusvastane, kuna maksuhaldur ei ole korralduse andmisel järginud volitusnormi piire ja eesmärki ning on vääralt tõlgendanud ja rakendanud MKS § 61 lg-d 1 ja

2. Asjaolu, et maksukohustuslase juhatuse liige ei osanud suuliste selgituste andmise ajal kõigile maksuhalduri spetsiifilistele küsimustele ammendavaid vastuseid anda, ei tähenda, et maksuhalduril tekib õigus pöörduda teabe saamiseks kolmandate isikute poole. Maksukohustuslane palus suuliste selgituste andmiseks määratud tähtaega edasi lükata, kuid maksuhaldur neid taotlusi ei rahuldanud. Samuti ei teinud maksuhaldur maksukohustuslase juhatuse liikmele eelnevalt teatavaks küsimusi, millele maksuhaldur vastuseid ootab. Meelevaldne on eeldada, et juhatuse liige peab igal ajal suutma anda detailseid vastuseid enam kui kolme aasta taguste sündmuste kohta, eelkõige kui tegemist on küsimustega, mis puudutavad detailselt teemasid, millega juhatuse liige igapäevaselt ei tegele (raamatupidamisja maksuarvestus). Kaebajat ei saa lugeda menetlusväliseks isikuks MKS § 43 p 3 mõttes, kuna ta on maksukohustuslase töötaja ning valdab maksumenetluses tähendust omavat informatsiooni just töösutest lähtuvalt. Kaebajal on küll volitused tööandja nimel tegutsemiseks finantsja raamatupidamisküsimustes, kuid kaebajal ei ole volitusi äriühingu nimel seisukohtade avaldamiseks ning maksukohustuslase esindamiseks. Seadusandja nimetab äriühingu esindusõiguslike isikutena juhatust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1) või volitatud esindajaid (TsÜS § 117 lg 1) ning informatsioonivahetus maksukohustuslasega toimub nende isikute kaudu äriühingu töötajate kaasabil (kelleks muu hulgas on ka kaebaja). Kuna maksuhaldur ei kasutanud talle pakutud võimalusi saada informatsiooni maksukohustuslaselt endalt, siis on maksuhalduri tegevus vastuolus maksumenetluse üldpõhimõtetega ning viitab selgelt, et maksuhaldur ei ole kasutanud HMS §-s 4 sätestatud diskretsiooni õiguspäraselt. Esimesel võimalusel kolmanda isiku poole pöördumine on vastuolus volitusnormi (MKS § 61 lg 1 ja lg 2) eesmärgiga. Korraldus ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-st 11 tu-

3-14-50381 3(7) lenva proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuhaldur peab korralduses esitama asjaolud, mis õigustavad korralduse nõuet MKS § 10 lg 3 kontekstis (3-3-1-98-10). MKS § 61 lg-s 2 toodud piirangu eesmärk on kaitsta eelkõige menetlusvälist isikut, sest menetlusvälisele isikule pandud kohustus teabe esitamiseks on temale koormav. Korraldusega nõutakse kaebajalt teavet, mida maksukohustuslase juhatuse liige ei osanud maksuhalduri hinnangul suuliste selgituste andmise ajal anda. Kuna korralduse kohaselt ei osanud maksukohustuslase juhatuse liige raamatupidamise kohta teavet anda, siis ei ole ka võimalik nõuda kaebajalt teavet esitatud andmete õigsuse kontrollimise eesmärgil. Kaebaja kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on kaebaja suhtes ülemääraselt ja põhjendamatult koormav ning maksuhaldur on seetõttu oma diskretsiooniõigust kuritarvitanud. Maksumenetluse seisukohast samale tulemusele oleks maksuhaldur jõudnud ka siis, kui haldusorgan oleks informatsiooni kirjalikult küsinud. Samuti oleks selline informatsiooni küsimise viis olnud kaebajale vähem koormav. Seega ei ole nõue proportsionaalne ega kooskõlas isiku põhiõigustega.

6. Tallinna Halduskohus piiras 21.04.2014 määrusega kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga osaliselt, so vastustaja poolt 14.04.2014 kohtule CD-plaadil edastatud dokumentide osas; kuulutas selles osas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1), tagastas R. Pa kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3). Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist.

Kaebaja on kaebuses tuginenud suures osas maksukohustuslase suhtes maksumenetluse läbiviimisele ning toonud esile selle võimalikke vastuolusid ning leidnud, et korraldus on õigusvastane. Kooskõlas HKMS § 44 lg-ga 1 ei ole kaebajal maksumenetluses tehtud maksuhalduri toimingute vaidlustamise õigust, v.a temale suunatud korralduse vaidlustamise õigus. Kohus nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole. Menetlusosalistel (MKS § 43) ega ka menetlusvälistel isikutel (nt MKS § 61) ei ole õigust öelda maksuhaldurile ette, milliseid tõendeid ja kuidas ta peab koguma ning kuidas menetlust üldiselt läbi viima. MKS-st ei tulene, et maksuhalduril oleks kohustus saata ette üksikasjalikud küsimused, millele menetlusosalised ja/või menetlusvälised kolmandad isikud peavad vastama.

Samuti ei tulene MKS-st, et maksuhalduril on kohustus esmajärjekorras koguda tõendeid kirjalikult. MKS §-s 61 sätestatud kolmas isik ja MKS § 43 p-s 3 sätestatud kolmas isik ei ole samatähenduslikud ning MKS §-s 61 sätestatud kolmanda isiku kaasamisel menetlusse ei kohaldu TsÜS esindusõiguse sätted, kuivõrd ta ei esinda maksukohustuslast maksumenetluses, vaid annab üksnes temale teadaolevat infot, mis on maksumenetluse läbiviimiseks vajalik. Korraldusest ja vaideotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks käsitanud kaebajat MKS § 43 p-s 3 nimetatud kolmanda isikuna, kes oma olemuselt on menetlusosaline ning kellel on menetlusosalise õigused ja kohustused.

Kaebaja on kolmandaks isikuks MKS § 61 tähenduses, s.t isikuks, kellel võib olla maksumenetluses olulist infot. Menetlusväliselt kolmandalt isikult saadud teabe tulemusel välja antud haldusakt (maksuotsus) ei puuduta MKS §-s 61 sätestatud kolmanda isiku, s.t kaebaja õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-98-10, p 12). Kohtu hinnangul on oluline, et maksukohustuslase juhatuse liige märkis ise, et tal puudub teave maksumenetluses kontrollitava perioodi raamatupidamise kohta ning et kaebaja on vas-

3-14-50381 4(7) tutav maksukohustuslase raamatupidamise eest. Seega on maksukohustuslane ise maksuhaldurile teada andnud, kes võib olla see MKS §-s 61 sätestatud kolmas isik, kellel võib olla maksumenetluse läbiviimiseks olulist infot, mis puudutab maksukohustuslase raamatupidamist. Korraldusest on arusaadav, et maksukohustuslase juhatuse liikmel puudus teave raamatupidamise kohta. Seega maksuhaldur püüdis saada esmalt teavet just maksukohustuslaselt ning kuna temal teave puudus, siis otsustas maksuhaldur pöörduda otse selle isiku poole, kellel vastav teave olemas on.

See ei ole vastuolus MKS § 61 lg-ga 2. Kuivõrd MKS §-st 26 tulenevalt on maksuhalduril maksusaladuse hoidmise kohustus, siis ei saa maksuhaldur anda kaebajale teada, millist informatsiooni maksuhalduril on ja/või millist informatsiooni maksuhaldurile maksukohustuslane või tema esindaja on andnud. Maksukohustuslase raamatupidamise korralduse üksikasjad on sellised, mille kohta saab vastata raamatupidaja ning millise teabe omamist maksukohustuslase juhatuse liikmelt ei saa üldjuhul eeldada. Maksukohustuslase juhatuse liige ongi praegusel juhul selgitanud, et raamatupidamisega seotud teave on kaebajal.

Seega on igati mõistetav ja maksumenetluse läbiviimise seisukohalt eesmärgipärane, kui raamatupidamisalane teave saadakse maksukohustuslase raamatupidajalt, st kaebajalt. See on ka proportsionaalne maksumenetluse eesmärgi ja põhimõtete suhtes. Isegi juhul, kui maksukohustuslase juhatuse liige viib ennast kurssi raamatupidaja igapäevatööga, ei oska ta siiski spetsiifilistele küsimustele vastata, mistõttu on jätkuvalt vajalik MKS §-s 61 sätestatud viisil raamatupidaja kaasamine maksumenetlusse. Kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga.

Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, miks on korralduse täitmine tema jaoks ebamõistlikult koormav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11, Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-11-1341). Maksuhaldur ei pea esitama motiive, miks ta soovib kirjaliku vastuse asemel suulist. Tegemist on menetlustaktikalise otsustusega, mis ei saa alluda kohtulikule arutlusele. Kuna praegusel juhul ilmnes juhatuse liikme vastusest, et asjassepuutuv teave on ainult raamatupidajal, on maksuhalduril õigus võtta ütlused nende usaldusväärsuse ja kontrollitavuse tagamiseks suuliselt.

Kui tegemist on keskse tõendiallikaga, puudub isikul subjektiivne õigus nõuda, et ta peab saama ütlused anda kirjalikult. MKS § 146 lg-le 2 viitamata jätmisega rikkus maksuhaldur küll haldusorgani selgitamiskohustust (HMS § 36), kuid selgitamiskohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ei too kaasa korralduse õigusvastasust, kuna selgitamiskohustuse eesmärgiks on abistada isikut, kes menetluses osaleb. Kaebaja on esile toonud, et korraldus rikub tema põhiõigusi, kuid põhiõiguste riivet kaebaja selgitanud ei ole.

MKS § 61 alusel tehtud korraldus ei riku kaebaja põhiõigusi. MKS § 61 alusel teabe andmise kohustus teenib maksumenetluse eesmärki ning selle kohaldamise alused on reguleeritud MKS-s (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Korraldus on põhjendatud ulatuses, mis tagab maksusaladuse hoidmise ning sellest nähtub, miks maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördub. Korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lg-d 1 ja 3) ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Vaidlusaluses korralduses on maksuhaldur piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab, ning kolmas isik ei ole kohtule tõendanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks.

Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses täitnud maksuhalduri haldusaktile esitatavad nõuded, sh põhjendamise üldnõuded, mistõttu on kaebus õiguslikult perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. R. P palub määruskaebuses halduskohtu 21.04.2014 määrus tühistada, saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Samuti palub kaebaja kuulutada kogu menetlus kinniseks ilma ajalise piiranguta või

3-14-50381 5(7) alternatiivselt kuulutada kinniseks menetluse osa – Selver AS ärija maksusaladust sisaldavad dokumendid – ilma ajalise piiranguta ning avaldada kohtuotsus ilma ärija maksusaladusega hõlmatud Selver AS andmeteta. Kaebaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Kohus on kaalutlusõiguse teostamisel läinud vastuollu kohaldatava materiaalõiguse eesmärgi ja mõttega ning asja õigeks lahendamiseks tulnuks kaebus menetlusse võtta. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-20-10 p 11, 3-3-1-35-12 p 12 ja 3-3-1-29-13 p 19).

Käesoleva vaidluse aluseks on ebaõige materiaalõiguse kohaldamine haldusorgani ja halduskohtu poolt. Seadusandja on ette näinud menetluslikult piirava tingimuse MKS § 61 lg-s 2, mille kohaselt tuleb maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemise esimeses järjekorras pöörduda maksukohustuslase enda poole. Alles siis, kui isik keeldub teavet andmast või ta pole maksuasjas selgituste saamiseks kättesaadav või tema puhul on küllaldane alus kahtlustada, et ta takistab maksuhalduri tegevust, võib maksuhaldur teavet koguda kolmandatelt isikutel.

Kui maksukohustuslane on määranud maksuhalduriga suhtlemiseks esindaja, siis tuleb suhelda esindajaga. Halduskohus ei ole hinnangut andnud sellele, kas ja mil viisil on maksukohustuslane ja tema esindajad kaasaaitamiskohustust täitnud. Kohus ei ole sisuliselt kontrollinud, kas vastustaja on käitunud vastavuses seadusandja mõtte ja eesmärgiga MKS § 61 kohaldamisel. Selver AS ei ole takistanud menetlust ning on mitmeid kordi pakkunud täiendavaid võimalusi teabe andmiseks, ükski sisuline küsimus ei ole jäänud vastuseta. Maksukohustuslane on suuliste selgituste ajal, nagu ka hilisemas suhtluses vastustajaga pakkunud võimaluse esitada maksukohustuslasele endale täiendavaid asjassepuutuvaid küsimusi.

Veelgi enam – maksukohustuslane on oma volitatud esindaja kaudu ka omal algatusel täiendavat maksumenetluses tähendust omavat informatsiooni edastanud. Samamoodi on maksukohustuslane olnud pidevalt vastustajale kättesaadav ning vastanud kõikidele esitatud küsimustele. Seda kinnitab ka vastustaja 20.02.2014 vaideotsuse nr 15-3/2 p-s 21. Seega on üheselt selge, et vaidlusaluses asjas on täitmata MKS § 61 lg-s 2 nimetatud tingimused, mille esinemisel saaks maksuhaldur pöörduda maksumenetluses tähendust omava info saamiseks menetlusvälise isiku poole.

Meelevaldne on nii vastustaja kui ka halduskohtu väide, et maksukohustuslasel endal ei saagi olla äriühingu raamatupidamisega seotud informatsiooni. Äriühingu volitatud või seaduslikul esindajal on alati võimalus koguda vajalik teave kokku äriühingu siseselt ja esitada see maksuhaldurile maksukohustuslase nimel. Igasugune teabenõue menetlusvälistelt isikutelt on oma olemuselt juba koormav, ei vasta maksumenetluses teabe kogumise üldpõhimõtetele ning ei ole kooskõlas seadusandja tahtega kolmanda isiku kaitsmisel. Arvestades võimaliku küsimusteringi suurust, oleks ebamõistlik lasta kaebajal menetlusvälise isikuna näidata, millist infot on maksukohustuslane maksuhaldurile andnud ja millist mitte.

Kaebaja saab üksnes tõendada – mida ta on ka vaides ja kaebuses teinud –, et maksukohustuslane on kõikidele maksuhalduri päringutele vastanud ning seda, et maksukohustuslane ei tee takistusi täiendava maksumenetluses tähendust omava teabe küsimiseks maksukohustuslaselt endalt. Väär on kohtu seisukoht, et kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Olukorras, kus kaebaja muutub esmaseks tõendiallikaks, on ilmselgelt selline menetlusvälisele isikule pandud korraldus ülemäära koormav.

8. Tallinna Ettevõtlusamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

3-14-50381 6(7) Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega, et kaebaja on kolmandaks isikuks MKS § 61 tähenduses, s.t isikuks, kellel võib olla maksumenetluses olulist infot. Olukorras, kus maksuhaldur on pöördunud eelnevalt teabe saamiseks maksukohustuslase poole ja temalt vastavat teavet pole saanud, siis on õiguspärane küsida maksustamise seisukohast oluliste asjaolude kindlakstegemiseks teavet kolmandalt isikult. Antud juhul on kaebajale korralduses selgitatud, miks tema poole pöörduti, missuguse kontrolli raames seda tehti ning, mis teavet temalt soovitakse. Kuivõrd kirjeldatud tingimustel on maksuhalduril õigus kolmandalt isikult teavet nõuda, siis ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebus tulebki tagastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on vaidlustanud maksuhalduri korralduse, millega teda kohustatakse ilmuma maksuhalduri juurde andma oma tööandja suhtes läbiviidavas maksumenetluses suulist teavet. Korralduse vaidlustamise põhjustena on kaebaja esile toonud, et korraldus on motiveerimata, korralduses puudub viide MKS § 146 lg-le 2, maksumaksja on ise esitanud kogu vajamineva teabe ning maksuhalduril puudus õiguslik alus kaebajalt teabe nõudmiseks, kaebaja on maksukohustuslase töötaja ega saa olla teabe andmiseks kohustatud kolmandaks isikuks, samuti, et suulise teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine on kaebajale ülemäära koormav ning ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga.

10. Kohus on leidnud, et kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki, sest kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu – korraldus on piisavalt motiveeritud, maksuhalduril on suur kaalutlusruum toimingute liigi valikul ning kirjaliku küsitlemise kohustust ei ole, maksukohustuslase seaduslik esindaja ise viitas kaebajale kui teabe allikale, kaebaja on kolmandaks isikuks maksumenetluses ning pole tõendanud, et korraldus teda ülemääraselt koormaks.

11. Halduskohus on kaebust tagastades järginud Riigikohtu määruse nr 3-3-1-29-13 seisukohti HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamisel. Haldusasjas nr 3-3-1-29-13 märkis Riigikohus, et kaebuse rahuldamine oleks teatud tingimustel võimalik, kuid kuna kaebaja pole järelevalvemenetluses esitanud kaalukaid argumente teistsuguse õigusliku hinnangu andmiseks ning haldusorgan pole kaalutlusreegleid rikkunud, on kaebus perspektiivitu. Seega võttis ka Riigikohus enne kaebuse sisulise menetlemise juurde asumist seisukoha kaebaja väidete õigsuse suhtes nii nagu halduskohus käesolevas asjaski. Seega tunnustab kohtupraktika HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamist juhul, mil kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel on selge, et kaebuses esitatud väited ei tingi kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud toiming või akt riivab kaebaja õigusi ning ka nõue on õigesti valitud. Kohtupraktikas on siiski rõhutatud, et keeruka õigusliku vaidluse korral on õigem kaebus menetlusse võtta. Erinevalt kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas – küsimus on üksnes MKS § 61 õiges rakendamises. Maksuhalduri õigust kolmandalt isikult teabe nõudmiseks on kohtupraktikas korduvalt käsitletud ning kõik kaebaja poolt esile tõstetud küsimused on erinevates kohtulahendites juba lahenduse leidnud. Määruskaebuses esile toodud MKS § 61 lg 2 rakendamise õigsuse osas on halduskohus viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-24-11, kus on leitud, et maksuhalduril on pärast seda, kui ta on küsinud teavet maksukohustuslaselt, õigus küsida kolmandalt isikult igasugust teavet, millel on seos läbiviidava maksumenetlusega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur oli enne kaebaja poole pöördumist maksukohustuslase poole pöördunud ning kaebajalt küsitud teave on seotud läbiviidava maksumenetlusega. Kaebaja leiab üksnes, et maksuhaldur sai maksukohustuslaselt juba piisavalt teavet ning tema poole pöördumine on seetõttu ülearune. Ringkonnakohus leiab, et see väide ei põhine seadusel, sest MKS § 61 lg 2 ei sätesta kolmanda isiku poole pöördumisel piirava tingimusena seda, et maksuhalduril on juba piisavalt teavet. Samamoodi ei takista seaduse kohaselt kolmanda isiku poole pöördumist see, et maksukohustuslane on jätkuvalt kättesaadav ja koostöö-

3-14-50381 7(7) aldis. Tõendite piisavuse üle otsustab maksuhaldur, kes menetluse läbi viib. Siin pole puutumust ka maksukohustuslase ärakuulamisõiguse tagamisega, millele kaebaja määruskaebuses viitas, sest ärakuulamisõigus tagatakse maksukohustuslasele nagunii menetluse lõpus. Pealegi ei seondu see väide kuidagi kaebaja õiguste kaitsega.

12. Kaebaja pole määruskaebuses selgitanud, miks teabe küsimine on talle ülemäära koormav. Kaebaja rõhutab, et on koostanud maksukohustuslase töötajana mitmeid teabekandjaid, kuid ei taha saada esmaseks tõendiallikaks maksumenetluses. See, et kaebaja arvates saab tema seletusel olema selline kaal, kinnitab veelkord maksuhalduri seisukohta, et kaebaja seletus on maksumenetluses oluline. Seega on kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus kooskõlas maksumenetluse eesmärgiga.

13. Eeltoodust tulenevalt ei tingi määruskaebuse väited halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja ei saavutaks ka asja sisulise menetluse järel oma eesmärki ega vabaneks teabe andmise korraldusest, sest esile toodud argumendid ei sea kahtluse alla maksuhalduri poolt MKS §-le 61 antud tõlgenduse ja selle rakendamise õigsust ja kooskõla senise kohtupraktikaga.

14. Kaebaja on taotlenud menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist ilma ajalise piiranguta ja kohtuotsuse avaldamist ilma ärisaladuseta. Kuna halduskohus on juba kuulutanud menetluse kinniseks, sest toimiku juurde on võetud dokumendid, mis sisaldavad maksukohustuslase maksusaladust ning kaebaja on esitanud korduva taotluse, jääb kaebaja sellekohane taotlus HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Viidatud dokumentidega ei saa selles asjas tutvuda keegi peale kohtu ja maksuhalduri, sest HKMS § 89 lg 2 viimase lause kohaselt on menetlusvälisel isikul keelatud tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Kuna määruses ei ole käsitletud maksumenetluse dokumente ning kohtulahend maksusaladust ei sisalda, ei ole HKMS § 175 lg-st 5 tulenevalt alust rahuldada kaebaja taotlust kohtulahendi avalikustamise piiramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe