3-14-390/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-390 Haldusasi Rexest Grupp kaebus Maksuja Tolliameti 20.03.2014 otsuse tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks vaadata Rexest Grupp OÜ esitatud taandamistaotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – Rexest Grupp OÜ, esindaja adv Meelis Krautmann Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Rexest Grupp OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Rexest Grupp OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. aprilli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-390 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rexest Grupp OÜ esitas 14.03.2014 Maksuja Tolliametile (MTA) taotluse taandada revident Sirje Roojärv ning määrata MTA 17.12.2013 korraldusega nr 12.2-3/20263-1 alustatud üksikjuhtumi kontrolli läbi viima teine maksuhalduri ametnik. MTA jättis 20.03.2014 otsusega kaebaja taotluse revident S. Roojärve taandamiseks rahuldamata. 2. Rexest Grupp OÜ esitas 21.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2014 otsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taandamistaotlus uuesti läbi. Kaebaja selgitas, et revident S. Roojärve suhtes esineb kahtlus, et ta võis avaldada SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus kaebaja maksusaladust sisaldavat teavet. See asjaolu on piisav revidendi erapooletuses kahtluse tekkimiseks ja annab aluse revidendi taandamiseks. Revidendi taandamine aitab kaasa MTA-ga usaldusliku sideme taasloomisele.

3-14-390 2(3) 3. Tallinna Halduskohus tagastas 23.04.2014 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub kaebeõigus. Riigikohtu 21.10.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-56-10 nähtub, et menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav (p-d 12-14). Menetlustoimingut saab vaidlustada halduskohtus vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav vaid juhul, kui selline võimalus on otsesõnu seaduses sätestatud või kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Antud juhul ei näe maksukorralduse seaduse (MKS) § 49 ette võimalust esitada taandamistaotluse rahuldamata jätmise peale halduskohtule kaebus. Kaebaja maksusaladuse võimalik rikkumine revidendi poolt ei anna veel alust kahelda revidendi erapooletuses. Samuti ei ole praeguses asjas revidendi taandamata jätmine sedavõrd oluline ja ilmne menetluslik rikkumine, mis võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja maksusaladuse võimalik rikkumine ei tähenda automaatselt, et revidendi eesmärk on koguda kontrollimenetluses vaid kaebaja maksukohustust suurendavaid tõendeid, jätta kaebaja maksukohustust vähendavad asjaolud tähelepanuta ja teha kaebaja suhtes ilmselgelt õigusvastane haldusakt. Kuna MKS § 46 lg 5 kohaselt ei kirjuta maksuhalduri haldusaktile alla revident, kes tegelikult kontrollimenetluse läbi viib, siis on tagatud ka Maksuja Tolliameti siseselt, et maksukohustuslase suhtes ei väljastataks ilmselgelt õigusvastaseid ja põhjendamatuid haldusakte. Kaebajal on õigus vaidlustada menetluse lõpptulemusena antav haldusakt mh põhjusel, et kontrollimenetluse läbi viinud revident tulnuks taandada. Kui MTA leiab vaidemenetluse käigus või kohus kohtumenetluse käigus, et revidendi taandamata jätmine oli põhjendamatu, annab see aluse menetluse lõpptulemusena väljastatud haldusakt tühistada. Seega tuleb kaebajal oodata ära kontrollimenetluse tulemusena antav haldusakt ja vaidlustada revidendi taandamata jätmine koos selle haldusaktiga. Kohus viitas täiendava argumendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 30, millest nähtub, et ka kohtuniku taandamise taotluse kohta tehtud otsuse peale ei saa esitada iseseisvat määruskaebust, vaid taandamata jätmise õigusvastasusele saab tugineda alles edasikaebuses koos põhiasja kohta tehtud otsuse vaidlustamisega. Seega tuleb taandamise küsimused lahendada koos põhiasjaga. Kaebajal puudub revidendi taandamise küsimuses õigus nii tühistamis-, kohustamiskui ka tuvastamiskaebuse esitamiseks. 4. Rexest Grupp OÜ esitas 08.05.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 23.05.2014 määrusega rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Rexest Grupp OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.04.2014 määruse tühistada. Esitatud kaebusega on saavutatav vaidlustatud otsuse tühistamine ja taandamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamine. Ekslik on halduskohtu väide, et taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei ole võimalik kohtule kaebust esitada. Kaebeõiguse annab HKMS § 44 ning kaebusega võib esitada HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõuded. MKS §-st 49 ei tulene kaebeõiguse piirangut.

3-14-390 3(3) Menetlustoiming on vaidlustatav, kui see rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Halduskohus on ebaõigesti hakanud määruses lahendama küsimust, kas kaebaja maksusaladuse võimalik rikkumine revidendi poolt annab aluse kahelda revidendi erapooletuses. Kohus ei või kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hakata hindama kaebaja väidete sisulist põhjendatust. Maksuhalduri poolt läbiviidav menetlus peab olema usaldusväärne ja erapooletu. Kaebajal on põhiõigus ausale ja erapooletule haldusmenetlusele ning taandamise instituut on loodud selle põhiõiguse kaitseks. Kui seda põhiõigust rikutakse, on ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust, kuna see ei taga kaebaja tõhusat ja efektiivset õiguskaitset. 6. Maksuja Tolliamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Lähtudes Riigikohtu praktikast, ei ole menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav, kui just vaidlustamise võimalus ei ole otsesõnu seaduses sätestatud. Erandina on see lubatav, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Revidendi taandamata jätmise iseseisvalt kohtus vaidlustamist seadusega ette nähtud ei ole. Kaebusest ja määruskaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks, et revidendi taandamisest keeldumine rikkus kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebuses ei ole toodud välja ühtegi argumenti, mis näitaks, et revidendi taandamata jätmisega oleks toime pandud sedavõrd oluline ja ilmne menetlusviga, mis juba menetluse käigus võimaldaks jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega, pidamata vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. 8. Vaidlus puudub selles, et revidendi taandamiseks esitatud taotluse lahendamine on menetlustoiming. MKS § 49 ei näe ette võimalust taandamistaotluse rahuldamata jätmise peale kaebuse esitamiseks. Samuti ei saa revidendi taandamata jätmist pidada niivõrd oluliseks ja ilmseks menetlusveaks, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Revidendi taandamisest keeldumine ei kujuta endast praegusel juhul menetlustoimingut, mis isegi selle õigusvastasuse korral mõjutaks vääramatult menetluse lõpptulemust. Võimalikust maksusaladuse rikkumisest ei saa teha automaatset järeldust tulevikus tehtava haldusakti õigusvastasuse kohta. Halduskohus on õigesti märkinud, et MKS § 46 lg-st 5 tulenevalt on ka Maksuja Tolliameti siseselt tagatud see, et maksukohustuslase suhtes ei väljastataks ilmselgelt põhjendamatuid ja õigusvastaseid haldusakte. Antud juhul saab kaebaja revidendi taandamata jätmist vaidlustada koos menetluse lõpptulemusena antava haldusakti tühistamisnõudega ning menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi