3-14-50760/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 3. juuli 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-50760 Kohtuasi Novus OIL OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 08.05.2014 otsuse ja korralduse nr 12-1-9/2608 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Novus OIL OÜ Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Janek Lips Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada kaebajal muuta 08.05.2014 otsuse ja korralduse nr 12-1-9/2608 tühistamise nõue tuvastamisnõudeks.

2. Jätta Novus OIL OÜ muudetud kaebus täies ulatuses rahuldamata.

3. Jätta taotlus kaebuse muutmiseks muus osas rahuldamata, vastav täiendus läbi vaatamata ning tagastada kohtuotsuse jõustumisel koos lisadega kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.08.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.05.2014 teostasid Maksuja Tolliameti ametnikud OK Kuller OÜ-le kuuluva veoauto Volvo registreerimismärgiga 015BGB läbivaatuse, mille kohta vormistati akt nr 14-12.1-5/00/1898 (tl 39 pöördel) ja proovivõtu protokoll nr 14/EE4400/Valga LR/PK05 (tl 40). Samal kuupäeval vormistas

Tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrollitalituse peainspektor OK Kuller OÜ-le ja Novus OIL OÜ-le vedela põlevaine kinnipidamise kohta otsuse ja korralduse nr 12.1-9/2608 (tl 4). Sellega tehti korralduse saajale kohustuseks toimetada kaup selle kinnipidamise eesmärgil aadressile Peterburi tee 47 Tallinnas ning selgitati, et kaupa peetakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud süsteemis käitlemise ja mitte-eesmärgipärase kasutamise kahtluse tõttu kinni kuni sellest võetud proovide analüüsitulemuste selgumiseni. 09.05.2014 esitas Maksuja Tolliamet tellimuse prooviks võetud vedeliku kaubakoodi, keemilisfüüsikaliste omaduste ja mootorikütusena kasutamise võimalikkuse määramiseks. 13.05.2014 koostas OÜ Keskkonnauuringute Keskus selle kohta vastuse nr 1-9/245 (tl 44), millesse märkis, et soovituslik kaubakood on 2710 19 99, aine omadused on sarnased mootorikütusele ning seda on tõenäoliselt võimalik kasutada mootorikütusena puhtal kujul või diislikütusele segatuna. 15.05.2014 vormistas Maksuja Tolliamet vedelalt põlevainelt tagatise määramise kohta otsuse nr 12.1-9/2723 (tl 45-47). Veel on toimikusse esitatud 5% veesisaldusega emulsioonõli spetsifikatsioon (tl 5), energiatoote aktsiisideklaratsioon ja maksekorraldus kokku 257,57 euro suuruse aktsiisi tasumise kohta (tl 6-7), CMR ja veose dokumendid (tl 38-39), sõiduki läbivaatuse aktile lisatud foto (43), vedelkütuse koguse mõõtmise raport ja analüüsiakt (tl 48-49), Novus OIL OÜ 10.05.2013 taotlus (tl 52- 59) ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 05.12.2013 otsus (tl 50-51).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 09.05.2014 vormistas Novus OIL OÜ kaebuse (tl 2-3), milles palus Maksuja Tolliameti 08.05.2014 otsus ja korraldus nr 12.1-9/2608 tühistada. Kaebaja leidis, et maksuhaldur pole selles selgitanud, millise normi alusel kuulub emulsioonõli käitlemisele riiklikule järelevalvesüsteemile allutatud käitlemissüsteemi kaudu. Ta selgitas, et on sõlminud kokkuleppe kauba kütteainena müümiseks ja seega liigitub see vedelaks põlevaineks, mida võib toota väljaspool aktsiisiladu. Veel leidis kaebaja, et maksuhaldur pole kauba kasutamise eesmärki uurinud ega saa tugineda asjaolule, et selle mitte-eesmärgipärane kasutamine võib kaasa tuua aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise ning lisas, et on enda poolt käideldava kauba eest aktsiisi deklareerinud ja tasunud. 16.06.2014 koostatud täienduses (tl 77-87) teatas kaebaja, et on tagatise ära tasunud, muudab seetõttu oma nõuet ning soovib vaidlustatud haldusakti ja sellega seotud 15.05.2014 otsuse nr 12.1- 9/2723 õigusvastaseks tunnistamist, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Ühtlasi leidis ta, et alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 19 lg 1 kolmas lause, § 24 lg 5’, § 31 lg 16 ja vedelkütuse seaduse § 24 lg 1 p 5 on vastuolus põhiseadusega ning osundas viimati nimetatu osas § 12, § 31 ja § 113 tulenevate põhimõtete ja nõuete rikkumisele.

3. Maksuja Tolliameti vastuses (tl 35-37) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti kaebaja väiteid vastuoluliseks ja teineteist välistavateks ning märgiti, et kuigi ta on esitanud aktsiisideklaratsiooni ja tasunud aktsiisimaksu odavaima määra järgi, ei muuda see vaidlustatud haldusakti põhjendamatuks ega õigusvastaseks. Seejuures selgitati, et kaebaja on eelnevalt esitanud vaidlusaluse kauba tegeliku kasutamise ja omaduste osas vastuolulist informatsiooni, haldusakti eesmärk oligi kontrollida tema väidete õigsust ja selgitada välja tegelikult tekkiv maksukohustus. Veel märgiti, et seadus ei kohustanud oma kahtlusi ja kauba kinnipidamise põhjuseid tehtust veelgi sisulisemalt selgitama ning lisati, et need on hiljem põhjendatuks osutunud ja kaebajale on määratud tekkida võiva aktsiisimaksukohustuse täitmiseks tagatis, mis on suurem kui tema poolt deklareeritu. 25.06.2014 täiendavas vastuses (tl 113-117) leidis vastustaja, et kaebuse täiendus kujutab endast sisuliselt uut kaebust ning palus seda mitte läbi vaadata.

4. Kolmanda isikuna kaasatud OK Kuller OÜ oma seisukohta kohtule ei avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, millistel tingimustel omab maksuhaldur õigust vedelaks põlevaineks oleva kauba kinnipidamiseks ja sellega seonduvate asjaolude selgitamiseks. Kuna kaebaja on muutnud oma tühistamisnõude tuvastamisnõudeks ja täiendanud kaebust vaidlustades lisaks veel ka maksuhalduri poolt tagatise määramise kohta antud haldusakti, vajab esmalt lahendamist kaebuse muutmise küsimus (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt (II).

I

6. Kaebuse muutmisega seonduv on reguleeritud halduskohtumenetluse seadustiku §-s 49. Selle esimeses lõikes sätestatu kohaselt on kaebuse nõude või aluse muutmine kirjaliku menetluse puhul lubatud kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebaja soovib oma esialgse tühistamisnõude asendada tuvastamisnõudega ning põhjendab seda tulevase kahju hüvitamise sooviga. Käesolevaks ajaks on vaidlustatud otsuseja korraldusega selle adressaatidele pandud kohustused ära täidetud, analüüsitulemused saabunud ning kaebaja on enda väidetel tasunud ka kauba vabastamise tingimuseks oleva tagatise ja viinud kauba Eestist välja. Seega on vaidlustatud haldusakt oma toime kaotanud, mistõttu on kaebuse nõude muutmine 08.05.2014 otsus-korralduse nr 12.1-9/2608 osas kaebaja poolt soovitud viisil otstarbekas. See on ka lubatav, sest võib aidata tal ette valmistada võimalikku tulevast hüvitamisnõuet.

7. Lisaks esialgselt vaidlustatud 08.05.2014 otsuse ja korralduse nr 12.1-9/2608 tühistamise nõude tuvastamisnõudeks muutmisele sisaldab kaebuse täiendus veel ka vedelalt põlevainelt tagatise määramise kohta 15.05.2014 tehtud otsuse nr 12.1-9/2723 õigusvastaseks tunnistamise nõuet. Seadustiku § 51 lg 3 võimaldab uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust esitada üksnes nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada kirjaliku menetluse puhul vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Sama paragrahvi neljas lõige lubab kohtul peale määratud tähtaja möödumist esitatud avaldust erandkorras menetleda vaid juhul, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 02.06.2014 kohtumäärusega määrati käesolev kohtuasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 16.06.2014. Kaebaja avaldus kaebuse täiendamiseks on esitatud menetlusdokumentide tähtaja viimasel päeval ning selles ei ole esitatud mingeid hilinemist õigustada saavaid põhjendusi. 15.05.2014 otsuse nr 12.1-9/2723 õigusvastaseks tuvastamise nõue on sisuliselt uus puudustega kaebus, sest selle eest pole tasutud riigilõivuseaduse § 57’ lg 4 tuleneva suurusega riigilõivu. Seega tähendaks selle nõude menetlemine varem esitatud nõude menetluse olulist viibimist. Seetõttu puudub kohtul võimalus seda menetleda ning kaebuse täiendamist selle haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudega ei saa pidada lubatavaks. Selle esitamine pole kaebaja õiguste seisukohalt ka tingimata vajalik, sest tema eesmärgina nimetatud soov esitada hiljem hüvitamiskaebus, ei nõua eelnevat tuvastamiskaebuse esitamist.

II

8. Vedelkütuse käitlemise aluseid ja korda ning järelevalve teostamise korraldust reguleeriva vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt loetakse vedelkütuseks vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes. Sama paragrahvi kolmas lõige peab kütuse käitlemiseks muuhulgas selle müüki, müügiks pakkumist ja vedu. Kaebuses on selle esitaja ise tunnistanud, et vaidlusaluse haldusakti põhjustanud kaup on vedel põlevaine, mille kütteainena müümiseks oli tal sõlmitud kokkulepe.

9. Maksuja Trolliameti õigus teostada vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet on kehtestatud sama seaduse § 20 p 2, § 22, § 24 lg 1 ja § 27 lg 1 ning sisaldab muuhulgas kütuse nõuetele vastavuse kontrollimist, kütuseproovide võtmist ja kütuse asjaolude selgitamise eesmärgil kinni pidamist. Viimasena nimetatud õigus tuleneb seaduse § 24 lg 1 p-st 5 ning näeb ette järelevalvet teostava ametiisiku õiguse pidada asjaolude selgitamiseni või nimetatud tagatise esitamiseni kinni kütust, milleks loetakse muuhulgas ka vedelat põlevainet, mille puhul on alust arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kütuse kohta esitatud dokumentidele või mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemist väljaspool või mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Seega on tegemist riiklikku järelevalvet teostava haldusasutuse tavapärase tegevusega, mitte aga jälitustoimingutega, mis vajaksid teiste ametkondade või kohtu eriluba. Vaidlusaluses otsuse ja korralduse nime all vormistatud dokumendis kirjeldatu kohaselt tingis selle koostamise maksuhalduri kahtlus, et veetava kauba puhul on tegemist vedela põlevainega, mida käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Lisaks märgiti ära veel ka asjaolu, et kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise.

10. Seaduseandja pole pannud vedelkütuse seaduse kohasele järelevalve teostajale kohustust üksikasjalikult põhjendada oma kahtluse aluseid ega ole kehtestanud ka seda, millisel viisil täpselt kütuse kinnipidamine vormistatakse. Seega tuli lähtuda maksuhalduri üldisi kohustusi reguleerivast maksukorralduse seaduse § 46 lg-st 1, 2 ja 3 ning vormistada kirjalik haldusakt, mis sisaldaks muuhulgas ka selle andmise faktilise ja õigusliku aluse. Vaidlusalune otsus ja korraldus vastab sellele nõudele, sest sisaldab nii asjaolude kirjeldust kui viiteid asjakohastele õigusaktidele. Asjaolu, et seejuures on eksitud vedelkütuse seaduse § 24 täpses sättes ja märgiti lõike üks punkti viis asemel selles paragrahvis üldse puuduv lõige viis, on küll vormiviga, kuid ei ole veel piisav alus kaebuse rahuldamiseks. Haldusmenetluse seaduse §-s 58 kehtestatu nimelt ei võimalda nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist niisuguste menetlusvõi vorminõuete rikkumise tõttu, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses. Antud juhul on vaidlusaluse haldusakti kirjeldava osa alusel võimalik selgelt aru saada, millistel põhjustel ja tingimustel ning missuguseid vahendeid maksuhaldur selle adressaatide suhtes rakendab. Seetõttu ei saanud ebatäpne viide mõjutada otsustuse sisu ega sellest arusaamist ning ei takista ka kohtuliku kontrolli teostamist.

11. Kaebuse kohta antud vastuses on maksuhaldur oma kahtluse aluseid täiendavalt selgitanud ning lisanud ka vastavad dokumentaalsed tõendid. Seda, et kahtluste tekkimiseks oli ka tegelikkuses põhjust, tõendab selgelt maksuhalduri poolt võetud proovide analüüsi tulemus, milles leiti, et analüüsitud aine omadused on sarnased mootorikütusele ja seda on tõenäoliselt võimalik kasutada puhtal kujul või segatuna diislikütusele. Tähelepanu väärib kaebaja enda vastuoluline käitumine. Kaebuse punktis 2.1 nimelt väidab ta esmalt, et tegemist oli emulsioonõliga. Seejärel leiab alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 21 lg 4 tuginedes, et omab õigust toota, vedada ja käidelda emulsioonõli või vedelat põlevainet väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi ja heidab maksuhaldurile ette, et ta pole selgitanud kauba kasutamise eesmärki. Lõpuks on ta märkinud, et tema eesmärk oli müüa kaup kütteainena ning lisanud viite sama seaduse § 24 lg 5 ja dokumendid, mis kinnitavad nii aktsiisi deklareerimist kui vastava maksu tasumist madalaimast määrast lähtuvalt. Esimesena viidatud säte näeb küll ette õiguse toota vedelat põlevainet väljaspool aktsiisiladu, kuid ei anna õigust seda vedada ja müüa väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Kuna vedela põlevaine kinnipidamine on ette nähtud üksnes sellega seotud asjaolude selgitamise tarbeks ega määratle veel täpset maksukohustust, pole asjakohane ka teine säte, millisega reguleeritakse maksukohustuse tekkimise hetke.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 4 kehtestatu paneb kohtule kohustuse jätta asja lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §

9 lg 1 kohaselt saab esimese astme kohus kohaldamata jätta ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada vaid asjassepuutuva sätte. Kaebuse täienduses nimetatud alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 19 lg 1 kolmas lause, § 24 lg 5’ ja § 31 lg 16 reguleerivad maksuhalduri õigusi seonduvalt vedela põlevaine käitlejale tagatise ja maksukohustuse määramisega ega ole seetõttu käesoleva kaebuse lahendamisel asjassepuutuvad. Põhiseaduse §-st 31 tulenev õigus ettevõtlusvabadusele ei ole absoluutne ning seda võib seadusega vastavate tingimuste ja korra kehtestamise läbi ka piirata. Vedelkütuseseaduse § 24 lg 1 p-ga 5 järelevalvet teostavale ametiisikule antud õigus pidada kuni tagatise esitamiseni kinni kahtlusi äratanud vedel põlevaine on üks seadusega sellist liiki kauba käitlejale ettenähtud piirangutest. Sellega ei kehtestata riiklikke makse, koormisi, lõive ega muud sarnast ning ei rikuta ka õigust võrdsele kohtlemisele, sest vastav järelevalve laieneb võrdselt kõigile samas olukorras olevatele ettevõtjatele. See ei koorma ühtegi ettevõtjat ka ülemääraselt, sest kahtlusi on võimalik vastavate dokumentaalsete tõendite abil reeglina alati kas ennetada või siis tagantjärele kõrvaldada.

13. Eeltoodud järeldustest tulenevalt lubab Tartu Halduskohus muuta 08.05.2014 otsuse ja korralduse nr 12.1-9/2608 tühistamisnõude tuvastamisnõudeks, kuid jätab selle täies ulatuses rahuldamata. Muus osas jääb kaebuse täiendamise nõue rahuldamata ja kaebaja poolt selle juurde esitatu tähelepanuta. Ükski menetlusosalistest pole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Jõustus Riigikohtu 16.12.2015 lahendiga 16.12.2015