1-14-3850/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-3850

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. mai 2014 kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.R, apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 23. mai 2014 otsus O.R-ilt välja mõistetud menetluskulude osas muutmata.

2. Süüdimõistetu O.R-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega tunnistati O.R süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 9 kuud. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 213 lg 1 alusel ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

05.03.2012-07.03.2012 ja 19.08.2013-21.08.2013, s.o kokku 6 päeva. Lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 8 kuud ja 24 päeva vangistust algusega 05.12.2013. 2. Maakohus mõistis O.R-ilt välja tsiviilhagid ja menetluskulud, s.o sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 288 eurot ja 1 euro toimiku koopia tasu. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O.R, kes taotleb menetluskulude täielikku või osalist riigi kanda jätmist. O.R märgib, et tal puuduvad võimalused menetluskulude

tasumiseks. Menetluskulude tasumise korral satuks ta veel suurematesse võlgadesse. Arvestades valitsevat töötust ja seda, et O.R on abikaasa ning alaealine laps, on võlgade tasumine raske. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus O.R-i poolt esitatud

kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud

kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud ka kohtuotsuse apelleerimisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Ühelegi KrMS

§ 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis seejuures ei viidata, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. 5. Samas osundab ringkonnakohus KrMS § 189 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada

kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t

määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt

KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist

kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4

sätestatud kaebepiirang O.R-i poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Viru Maakohtu 23.05.2014 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul O.R-i taotlus menetluskulude täielikus või osalises jätmises riigi kanda lahendada lähtudes KrMS 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.

6. Käesolevas kaebuses on O.R taotlenud maakohtu otsusega temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist, kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad

rahalised vahendid nende tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et O.R-i taotlus menetluskulude osas ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.

6.1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust

tuleneb, et kohtul puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Reeglina

kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui

täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 6.2 Kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas tehti kokkuleppemenetluses. Kuigi seaduse kohaselt

ei pea süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kaasnevate menetluskulude väljamõistmine kajastuma sõlmitavas kokkuleppes, ei takista miski samas ka sellekohase märke tegemist sõlmitavasse kokkuleppesse; ning selliselt on käesoleval juhul ka toimitud. Nii on O.R

kaitsja ning prokuröri kohalolekul sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tuleb tal seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kanda ka menetluskulud kaitsja tasu, toimiku koopia

tegemise ning sundraha näol (kd VII, tlk 37). Sellist kohustust sisaldava kokkuleppe on süüdistatav kaitsja juuresolekul allkirjastanud. Kohtuistungil on O.R kinnitanud, et soovib 2 2

kokkuleppe kinnitamist (kd VII, lk 58). O.R ei ole maakohtu istungil esitanud ühtki täiendavat taotlust menetluskulude osas. 6.3 Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – O.R-i maksejõuetus, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Töötasu puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu

vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Käesolevalt ei ole O.R

esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav.

6.4 Lisaks peab menetluskulude riigi kanda jätmisel isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK

3-1-1-38-11, p 27). O.R-i süüdistus seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega, isikute grupis ning süstemaatiliselt. Süüdistuse sisu hõlmab seitset episoodi KarS § 199 lg 2 pde 5,7,8,9 järgi. Lisaks tunnistati O.R süüdi varalise kasu saamises andmete ebaseadusliku sisestamise teel. Apellatsioonikohus leiab, et arvestades O.R-i poolt toime pandud uute

kuritegude süstemaatilisust ja kaitstavaid õigushüvesid, ei ole põhjendatud ka kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine. 7.

Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb O.R-i apellatsioon jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 3 3