3-13-2423/9 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2423 Haldusasi Aleksandr Sidorovi (Sidorov) kaebus Ida Prefektuuri 06.12.2010. a vastuse nr 9.1-06/38805 tühistamiseks, toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.12.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Sidorovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Sidorov Vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus osas, milles vaidlustatakse kaebuse tagastamise määruses riigilõivu tagastamise otsustamata jätmist. 2. Teha määruskaebust rahuldavas osas uus määrus, millega tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot Aleksandr Sidorovi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 3. Jätta muus osas määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.12.2013. a määrus muutmata. 4. Saata määrus selle jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni p-i 2 osas täitmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 22.11.2010 esitas määruskaebuse esitaja Ida Prefektuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks. 06.12.2010. a vastusega nr 9.1-06/38805 (tl 3) teatas Ida Prefektuuri

2 politseileitnant Narva politseijaoskonna juht määruskaebuse esitajale, et avalduses toodud asjaolude lahendamine ei kuulu politsei pädevusse ning soovitas määruskaebuse esitajal pöörduda maakohtusse.

2. 2013. a märtsis pöördus määruskaebuse esitaja Ida Prefektuuri poole uue avaldusega, kuid seekord suuliselt. Ida Prefektuur keeldus kriminaalasja alustamast ja määruskaebuse esitaja poolt toodud asjaolusid kontrollimast.

3. 02.12.2013 laekus Viru Maakohtu Narva kohtumajja määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2), milles ta palub tühistada Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna juhi politseileitnandi poolt 06.12.2010 antud vastuse nr 9.1-06/38805, tuvastada politseiametnike tegevuse õigusvastasus kriminaalasja mittealgatamisel ning kohustada Ida Prefektuuri alustama kriminaalmenetlust. 05.12.2013 edastas Viru Maakohus kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.

4. Tartu Halduskohus tagastas 13.12.2013. a määrusega kaebuse määruskaebuse esitajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul vaidluse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle ja kohustada uurimisasutust kuriteoteadet uuesti läbi vaatama või alustama kriminaalmenetlust, kuna seadus näeb asja lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Määruskaebuse esitaja saab Ida Prefektuuri tegevust seoses kahel korral kriminaalmenetluse alustamata jätmisega vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. Tulenevalt KrMS § 207 lg-st 1 võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt KrMS § 207 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Tulenevalt KrMS § 208 lg-st 1, kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Juhul, kui määruskaebuse esitaja ei ole kannatanu, saab ta vaidlustada Ida Prefektuuri ehk uurimisasutuse tegevust vastavalt KrMS §-le 228 (määruses ekslikult märgitud § 288), mille kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 228 lg 2 kohaselt on KrMS § 228 lõikes 1 nimetatud isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Tulenevalt KrMS § 230 lg-st 1, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 20.01.2014 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 9−12, tõlge tl 13−16) Tartu Halduskohtu 13.12.2013. a määrusele, milles ta palub halduskohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks.

3 Määruskaebuse esitaja hinnangul vastas tema kaebus seaduses ette nähtud nõuetele. Halduskohus on kohustatud menetlema riigiameti poolse kodaniku õigusi piirava õigusvastase tegevuse või tegevusetuse peale esitatavaid kaebusi. Ainult halduskohtule on seadusega antud õigus riigivõimu esindavate isikute ja organite tegevuse kontrollimiseks. Kaebus on esitatud tähtaegselt ning selles on selgitatud selle esitamise põhjuseid. Määruskaebuse esitaja märgib, et isikuvastase kriminaalmenetluse korral võib isik pöörduda halduskohtusse uuriva organi ja kõrgemalseisva kontrolliva organi peale selleks, et tunnistada nende tegevused seadusevastaseks. Antud juhul on Narva linna politseiametnik oma seadusevastase tegevusega rikkunud määruskaebuse esitaja õigusi. Kuigi halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt on halduskohus kohustatud iga isiku poolt riigiametnike tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaatama, sunnib kohus antud juhul määruskaebuse esitajat kasutama oma õiguste kaitsmiseks teisi meetodeid, so esitama kaebuse prokuratuurile, kes määruskaebuse esitaja pöördumisi läbi ei vaata. Samuti ei ole kontrollitud ega välja toodud kriminaalasja materjalides olevaid vastuolusid. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et halduskohus on jätnud läbi vaatamata tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kui mittekasutatud vahendi tagastamise küsimuse.

6. Politseija Piirivalveamet palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 23−24p) määruskaebus rahuldamata jätta. Halduskohus ei ole määruses ületanud kaebuses esitatud nõude piire ega kujundanud seisukohta, mida ei ole kaebuses esitatud. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et halduskohtul puudub pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle, aga samuti kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus on riigivõimu spetsiifiline teostamine, mis on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest – haldustegevusest – eraldi. Kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtud. Halduskohtu pädevuses ei ole kuriteoteate menetlemise peale esitatud kaebuse lahendamise õiguspärasuse kontroll, kuivõrd KrMS §-d 207, 208 ja 228 näevad kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja lõpetamise määruste ning uurimisasutuse menetlustoimingute vaidlustamiseks ette erikorra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles vaidlustatakse halduskohtu poolt riigilõivu tagastamise otsustamata jätmist. Selles osas teeb ringkonnakohus ise uue määruse. Muus osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.12.2013. a määrus muutmata.

8. Halduskohus ei ole kaebuse tagastamise määruses otsustanud määruskaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (tl 4) tagastamist. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Antud juhul on kaebus tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mistõttu puuduvad alused määruskaebuse esitajale riigilõivu mitte tagastamiseks. Riigikohus on halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioonis sisaldunud sarnase sätte rakendamise kohta selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et riigilõivu tagastamiseks tuleks alati esitada eraldi taotlus (RKHKm 23.09.2010, nr 3-3-1-41-10, p 9). HKMS § 104 lg 8 kolmandast lausest tulenevalt on isiku taotlust vaja üksnes enam makstud riigilõivu tasumiseks. Muudel juhtudel, sh kaebuse tagastamisel ja läbi vaatamata jätmisel, ei ole kaebajal tarvis taotlust esitada (vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 389). Et

4 eelnevast tulenevalt pidi halduskohus kaebuse tagastamisel määruskaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivu enda algatusel talle tagastama, on halduskohus rikkunud menetlusnorme ning määruskaebus tuleb selles osas rahuldada. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega tagastab määruskaebuse esitajale käesolevas asjas kaebuse esitamisel 02.12.2013 tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Haldusasja toimikusse liidetud maksekorraldustest nähtuvalt (tl 4, 17) on määruskaebuse esitaja tasunud käesolevas asjas riigilõivu talle kuuluvalt arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Ringkonnakohus leiab, et riigilõiv tuleb tagastada samale arveldusarvele.

9. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles määruskaebuse esitaja vaidlustab halduskohtu poolt tema kaebuse tagastamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kuigi iseenesest on õiged määruskaebuse esitaja väited halduskohtumenetluse eesmärkide kohta isikute õiguste kaitsmisel õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel, on määruskaebuse esitaja jätnud tähelepanuta HKMS § 4 lg-s 1 sisalduva regulatsiooni. Nimelt välistab HKMS § 4 lg 1 lõpuosa halduskohtu pädevuse nende avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamisel, millele seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vastustaja on määruskaebusele esitatud vastuses õigesti osutanud, et kriminaalmenetlus kui riigivõimu spetsiifiline teostamine on muust avaliku võimu teostamisest eraldi reguleeritud. Halduskohus on õigesti vaidlustatud määruses selgitanud, et määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud vaidluse lahendamiseks on kohaldatav KrMS §-des 207, 208, 228 (määruses ekslikult märgitud § 288) ja 230 ette nähtud kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning uurimisasutuse menetlustoimingute vaidlustamise kord. Kuigi määruskaebuse esitaja sõnul ei vasta prokuratuur tema pöördumistele, ei ole määruskaebuse esitaja ka väitnud, et ta oleks kaebust KrMS § 207 (juhul, kui määruskaebuse esitaja on kannatanu) või § 228 (juhul, kui määruskaebuse esitaja on menetlusosaline või menetlusväline isik) alusel prokuratuurile esitanud ning et prokuratuur oleks need kaebused läbi vaatamata jätnud. Juhul, kui määruskaebuse esitaja ei nõustu ei prokuratuuri otsuse ega selle kohta tehtud Riigiprokuratuuri otsusega, on määruskaebuse esitajal seejärel õigus kontrollida nende õiguspärasust kohtus, esitades kaebuse KrMS § 208 lg 1 alusel ringkonnakohtule või KrMS § 230 lg 1 alusel maakohtu eeluurimiskohtunikule. Seega on määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud vaidluse lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud teistsugune menetluskord, mistõttu ei kuulu selle lahendamine tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 halduskohtu pädevusse ning halduskohus on õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastanud.

11. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt, so halduskohtu poolt määruskaebuse esitajale riigilõivu tagastamata jätmise osas, ning jätta muus osas, so määruskaebuse esitajale kaebuse tagastamise osas, rahuldamata. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro asemel 55 eurot. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 1 ja § 104 lg 8 kolmandast lausest tagastatakse enam tasutud riigilõiv isiku nõudel. Seega on määruskaebuse esitajal õigus esitada kohtule taotlus enam makstud riigilõivu summas 40 eurot (55-15) tagastamiseks.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/