3-13-1511/59 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-13-1511/59 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1511 Haldusasi KA kaebus justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – KA Vastustaja – justiitsminister, volitatud esindaja Gunnar Vaikmaa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus KA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta KA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13-1511 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. KA esitas 13.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d „Tallinna notar KA suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine“. 2. Tallinna Halduskohus võttis 02.09.2013 määrusega K. A kaebuse justiitsministri käskkirja nr 11-d tühistamiseks menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja väitel edastati vaidlustatud 29.03.2012 käskkiri talle elektrooniliselt 28.06.2013. Vaidlustatud käskkiri on samas antud juba 29.03.2012, mistõttu suure tõenäosusega kaebaja oli või pidi olema käskkirjast teadlik oluliselt varem. Kuna kaebusest ei ilmne otseselt, kas kaebaja oli vaidlustatud käskkirjast teadlik varem kui 28.06.2013, siis võtab kohus kaebuse tühistamisnõude osas esmalt menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks. 3. Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2013 määrusega K. A kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata
3-13-1511 2(5) HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seetõttu langeb ära vajadus kaebuse tähtaegsuse sisuliseks kontrollimiseks. 4. KA esitas 19.12.2013 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 29.11.2013 määruse vaidlustamiseks. 5. Tallinna Halduskohus võttis 20.12.2013 määrusega K. A määruskaebuse menetlusse, edastas selle justiitsministrile, kellel tuli esitada seisukoht määruskaebuse tähtaegsuse ja põhjendatuse osas. Muu hulgas märkis kohus määruses, et määruskaebus on digitaalselt allkirjastatud küll 18.12.2013 kell 23:59:57 (II kd tl 113), aga kohtule esimest korda elektrooniliselt edastatud 19.12.2013 kell 0:01 ilma lisadeta (II kd, tl 112) ja teist korda 19.12.2013 kell 0:29 koos lisadega (II kd, tl 114), kusjuures määruskaebus on uuesti allkirjastatud 19.12.2013 kell 0:21:32 (II kd, tl 115). Määruskaebus on esitatud tähtaja rikkumise tunnustega. 6. KA esitas 17.01.2014 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja allkirjastas määruskaebuse tähtaegselt ning esitas selle kohtule, kuid nõustub asjaoluga, et kohtupoolne e-kirja teel saadetud kättesaamiskinnitus määruskaebuse kohta saabus kaebajale 19.12.2013 kell 00:01. Kaebaja kinnitab, et dokumendi esitamise viibimine ei ole olnud seotud kaebaja tegevuse ega tahtlusega, vaid on olnud tõenäoliselt tingitud ootamatult ilmnenud internetiühenduse probleemidest, ilmselt katkendlikkusest. Seda näitab ka asjaolu, et 18.12.2013 ja 19.12.2013 digiallkirjastatud määruskaebuse tekstid on identsed. Kaebaja on 19.12.2013 konteineriga täiendavalt kohtule edastanud üksnes 12.07.2013 kaebuse materjalid, 29.11.2013 kohtumääruse teksti ja 18.12.2013 tasutud riigilõivu maksekorralduse. Algse kaebuse ja algse kohtumääruse tekstid olid kohtul olemas juba varasemalt, kaebaja esitas need eesmärgiga, et vaidlusaluseid materjale oleks hõlpsam leida. Riigilõivu tasumist kontrollib kohus sõltumatult esitatud maksekorraldusest. Seega ei ole kaebaja loonud endale mingeid hüvesid seoses konteineri täiendava allkirjastamisega 19.12.2013. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu, et 18.12.2013 digitaalallkirja kinnituslehelt nähtub digiallkirjastamise ajana 18.12.2013 kell 23:59:57 +2:00, samas kui allkirja kehtivuse lahter näitab digiallkirjastamise ajana 18.12.2013 kell 23:59:43 +2:00. Kaebaja ei tunne nn digimaailma tavapärasest kõrgemal tasemel, siis võib-olla need 14 sekundit +2:00 minutit on loonud erinevuse dokumentide edastamise aja ja kättesaamiskinnituse saatmise aja vahele. Sarnane erinevus ilmneb ka 19.12.2013 digiallkirja kinnituslehelt, millelt digiallkirjastamise ajana nähtub 19.12.2013 kell 0:21.32 +2:00, samas kui allkirja kehtivuse lahter näitab digiallkirjastamise ajana 19.12.2013 kell 0:21.13 +2:00. Ebaõigesti viitab kohus, et määruskaebus esitati teist korda 19.12.2013 kell 0:29 koos lisadega (II kd, tl 114). Kaebaja andmetel pidi määruskaebus koos lisadega kohtuni jõudma hiljemalt 19.12.2013 kell 0:22. Samasid fakte kajastab ebaõigesti ka 20.12.2013 kohtumäärus. Kaebaja viibib lapsehoolduspuhkusel, on igapäevaselt hõivatud kolme lapse kasvatamisega ega asu pidevalt internetilevialas. 7. Justiitsminister palus oma vastuses K. A taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata jätta. Kaebaja taotluses esitatud asjaolud ja põhjendused ei anna alust määruskaebuse esitamiseks antud tähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleks määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda ning see tagastada. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal esines määruskaebuse esitamise hetkel internetiühenduses tõrkeid. Kaebaja väited on paljasõnalised. Kaebaja jättis määruskaebuse esitamise teadlikult viimasele hetkele. Kaebaja ei ole esitanud tõendit, et ta esitas määruskaebuse kohtule hiljemalt 24:00. Kaebaja viited, et ta ei asunud pidevalt internetilevialas ning ta oli hõivatud enda lastega seotud tegevustega, ei ole antud juhul paraku asjakohased õigustama tähtaja ületamist. Kaebaja, kes osaleb kohtumenetluses, on kohustatud enda tegevused planeerima selliselt, et kohtu antud tähtajad saaks järgitud. Kohtumenetlus on saanud alguse kaebaja
3-13-1511 3(5) kaebusest, so kaebaja tahtest, mistõttu pidi kaebaja arvestama, et menetluses osalemisele kulub aega ning tahes tahtmata peab ta seda leidma muude tegevuste kõrvalt. Samuti on kaebajal võimalik leida endale menetluses lepinguline esindaja või selle suutmatuse korral taotleda riigilt õigusabi. Vastustajale ei nähtu taotlusest põhjendusi, mille esinemise tõttu võinuks olla määruskaebuse tähtaegne esitamine objektiivsetel asjaoludel takistatud. 8. Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2014 määrusega KA määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas määruskaebuse läbivaatamatult. Määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 18.12.2013, aga kaebaja esitas määruskaebuse 19.12.2013. Määruskaebuse esitamise tähtaeg ei sõltu sellest, millal kaebus allkirjastati või millal kohus saatis isikule kinnituse dokumendi kättesaamisest. Kaebaja pole tõendanud, et tal esines internetiühenduses tõrkeid. Subjektiivne arvamus interneti katkendlikkusest on oletuslik ja tundub otsitud põhjusena. Jättes määruskaebuse allkirjastamise alles tähtaja viimastele sekunditele, võtab isik endale tähtaja järgimise osas suure riski. Määruskaebuse kohtule edastamine ei olnud pelgalt ühe dokumendi edastamine, vaid eeldas ka mitme lisa edastamist. Kaebaja on olnud määruskaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu, jättes dokumentide edastamise tähtaja viimastele sekunditele. Taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud kõrvalise professionaalse või muu abi poole, kui ilmnes, et kodune olukord ei võimalda õigeaegselt protsessitoiminguid teha ja menetlustähtajad võivad selle tõttu ohtu sattuda. Tõendeid internetiühenduse võimaliku katkendlikkuse kohta dokumentide edastamise ajal ei ole esitatud. Ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mis takistasid kohtule tähtaegselt määruskaebus esitada. Kaebaja edastas määruskaebuse kuupäeval 19.12.2013 tarbetult mitu korda, sh veel hommikul nii Tallinna Halduskohtule kui Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebaja isiku puhul ei ole tegemist protsessitoimingutes kogenematu inimesega. Kaebaja on õigusteadmistega isik, kohtusse pöördumise kord ja tähtajad on talle teada. 9. KA esitas 19.02.2014 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2014 pealdisena koostatud määrusega rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. KA palub oma määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2014 määrus ja mitte jätta kaebaja 19.12.2013 määruskaebust läbi vaatamata. Haldusasjas on rikutud üht funktsionaalset põhiseadusega tagatud menetlusõigust – menetlus ei pea mitte ainult olema aus ja erapooletu, vaid peab ka näima aus. Halduskohus ei kohtle pooli võrdselt, tuues määruskaebuse esitamise tähtaja mitteennistamise põhjenduseks väidetava 1-sekundilise hilinemise, samas ei ole kohus kaebajale edastanud andmeid, millal täitis vastustaja kohtunõude, mille tähtajaks oli määratud 20.09.2013. Kaebaja arvab, et kohtunõue täideti hilinemisega. Kohus on pikendanud vastustaja palvel kohtunõuete täitmise tähtaegu. Käsitlemata on jäänud ebakõlad kohtumäärustes ning kaebaja poolt viidatud määruskaebuse allkirjastamise ning edastamise kellaegades, mh ei ole kohus näidanud, millist kahju kaebaja oma tegevusega menetlusele tekitas. Menetlus ei ole kaebaja tõttu viibinud. Vastustaja 20.09.2013 vastus kohtule on digiallkirjastatud samuti südaööl, mistõttu ei pea kaebaja usutavaks selle jõudmist kohtusse varem, kui jõudis kohtusse kaebaja 18.12.2013 dokument. 11. Justiitsminister palub 05.03.2014 vastuses KA määruskaebus rahuldamata jätta. Kaebaja taotleb infot vastustaja 20.09.2013 menetlusdokumendi kohtule edastamise aja kohta. Kaebaja püüe näidata kohtu tegevust kallutatuna on ainetu. Kohtul on endal uurimiskohustus, mis tuleneb HKMS § 2 lõikest 4. Asjaolu, kas vastustaja vastab kohtule tähtaegselt või mitte, ei takista kohtul asja läbi vaatamast ning kujundamast kaebuses esitatud asjaolude kohta õi-
3-13-1511 4(5) guslikku arvamust. Asjaolu, kas vastustaja on esitanud kohtule menetlusdokumendi tähtaegselt, ei oma määruskaebuse seisukohalt tähtsust. Samas lisame, et e-toimikust nähtuvalt on vastustaja menetlusdokument esitatud tähtaegselt kell 0:00.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Määruskaebuse esitaja väide, et kohus ei kohtle pooli võrdselt, ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust, sest ei muuda olematuks asjaolu, et määruskaebus esitati tähtaja rikkumisega ning mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks ei esinenud. Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed on erinevad sõltuvalt sellest, kas menetlustoimingu tegemise tähtaeg on sätestatud seaduses või määratud kohtu poolt. HKMS § 70 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada (HKMS § 69 lg 1). Küll aga juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, otsustab kohus tähtaja ennistamise menetlusosalise taotluse alusel ning ennistab tähtaja üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Seega hindab kohus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel, kas esineb mõjuvaid põhjuseid, miks oli määruskaebuse tähtaegne esitamine takistatud. 14. Käesoleval juhul jäi menetlustoiming seaduses sätestatud tähtaja jooksul tegemata ning mõjuva põhjusena tõi määruskaebuse esitaja välja internetikatkestuse. Mõiste mõjuv põhjus on sisustatud HKMS § 150 lg-s 1, mille kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud menetlusosaline kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Analoogia korras on viidatud säte kohaldatav ka määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel. Puudub vaidlus, et määruskaebuse esitaja ei ole ülalloetletud objektiivseid takistusi mõjuva põhjusena märkinud. Samas ei ole tegemist ammendava loeteluga, vaid mõjuvaks põhjuseks võib olla ka muu objektiivne takistus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. Sellise muu mõjuva põhjusena on määruskaebuse esitaja välja toonud internetikatkestuse. 15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja ei ole oma sellekohast väidet tõendanud. Määruskaebuse esitaja on küll lisanud 19.02.2014 määruskaebusele Tele2 klienditeeninduse 10.02.2014 ja 07.02.2014 e-kirjad ning 06.02.2014 e-kirja Tele2 klienditeenindusele, siiski ka nimetatud e-kirjad ei tõenda 18.12.2013 internetikatkestust ajahetkel ja kohas, kus ja millal määruskaebuse esitaja oli kohtule määruskaebust esitamas. Esmalt ei ole 19.02.2014 määruskaebusele lisatud 06.02.2014 e-kirjast tuvastatav, kes on selle e-kirja Tele2 klienditeenindusele esitanud ning millises piirkonnas internetikasutamise kohta päring esitati. Seetõttu ei ole see ka seostatav määruskaebuse esitajaga. Seejuures ei ole määruskaebuse esitaja esitanud kohtule tõendeid osas, millal leidis väidetav internetikatkestus kellaajaliselt aset. Aga isegi juhul, kui eeldada, et 06.02.2014 e-kirja esitas määruskaebuse esitaja, siis lähtudes määruskaebusele märgitud aadressist XXXXXXXX X, XXXXX Tallinn ning asjaolust, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtule edastanud infot, et 19.12.2013 määruskaebus esitati mujal kui määruskaebusele märgitud aadressil, siis ei oma tähtsust Tele2 klienditeeninduse 10.02.2014 e-kirjas märgitu, et 19.12.2013 oli registreeritud levi katkestused Karitsa külas,
3-13-1511 5(5) Kaju vallas, Raplamaal ja 18.12.2013 puudus 3G levi Rakveres ja Kilingi-Nõmme piirkonnas. Nimetatud piirkonnad jäid väljapoole määruskaebusele märgitud aadressi ega saanud seetõttu mõjutada 19.12.2013 määruskaebuse esitamist. 16. Määruskaebuse esitaja märgib, et kohus on jätnud kohtumääruses käsitlemata ebakõlad kohtumääruses, kaebaja poolt viidatud allkirjastamise ning edastamise kellaaegades ning ei ole näidanud, millist kahju tekitas menetlusele kaebaja oma tegevusega või millist kasu kaebaja sellest sai. Määruskaebuses ei ole täpsustanud, milles ebakõlad kohtumääruses seisnevad, kuid nähtuvalt 17.01.2014 määruskaebuse täiendusest võib aru saada, et määruskaebuse esitaja peab silmas 09.01.2014 korraldava määruse punktis 4 märgitut. Viidatud määrus ei ole edasikaevatav ega käesoleva määruskaebusmenetluse ese, mistõttu on tegemist asjassepuutumatu väitega. Ka ei ole määruskaebuse tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel määrav, millist kahju tekitas menetlusele kaebaja oma tegevusega või millist kasu kaebaja sellest sai, mistõttu jätab kohus nimetatud väited tähelepanuta. 17. Seonduvalt allkirjastamise ning edastamise kellaaegadega on halduskohus õigesti selgitanud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei sõltu sellest, millal kaebus allkirjastati. HKMS § 51 lg 5 p 3 kohaselt loetakse avaldus kohtule esitatuks hetkest, kui elektrooniline avaldus on saadetud nõuetekohaselt ettenähtud elektronposti aadressil ning see on selleks ettenähtud seadmes salvestatud. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-40-11 analoogses olukorras selgitanud järgmist: „/…/ e-kiri peab menetlustähtaja kestel jõudma kohtuni, oluline ei ole saatmise aeg. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta TsMS § 336 lg 2 teise lause järgi elektrooniline kinnitus, kuid kinnituse saatmise ajal ei ole iseenesest kaebuse kohtuni jõudmise aja määramisel tähendust.“ Asja materjalist nähtub, et kohtu infosüsteemi on dokument saabunud 19.12.2013 kell 0:01 (II kd, tl 112). Seda kinnitab ka kaebajale samal ajahetkel edastatud automaatvastus (III kd, tl 14 pöördel). Seega on määruskaebus esitatud halduskohtule tähtaja rikkumisega ning tähtsust ei oma, millal määruskaebus allkirjastati või milline kellaaeg nähtub allkirja kehtivuse lahtrist. 18. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastanud määruskaebuse selle esitajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi