3-14-50836/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50836 Haldusasi V P kaebus Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsuse nr 29 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – V P, esindaja Suido Västra Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht Kolmas isik – AS C.H.P., esindaja Urmas Uustal Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.05.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V P määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 23.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50836 muutmata ja V P määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 17.04.2014 otsusega nr 29 Ranna pst 7 kinnistu detailplaneeringu (tl 12-16). Detailplaneeringu ala asub ranna puhke piirkonnas, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis ja looduskaitsealuses Pärnu Rannapargi osas. Planeeringuala hõlmab Ranna pst 7, Kuuse tn 8 ning ranna pst 7a kinnistuid. Ranna pst 7 kinnistu on 100% ärimaa otstarbega ja hoonestatud. Kinnistul asuvad raviplaaži hoone, kliimapaviljoni hoone ja vaatetorn. Detailplaneeringu kohaselt säilitatakse vaatetorn ning kinnistule on kavandatud täiendava majutushoone (hotell) rajamine. 2. V P esitas 16.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu 17.04.2014 otsuse nr 39 tühistamiseks. 20.05.1999 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt pidi kinnistu jääma haljasalaks ning selle poolt on ka menetluse käigus esitatud seisukohad, s.h riigi seisukoht, et kinnistu on ja jääb Pärnu Rannapargi osaks. Vastustaja ei pidanud vajalikuks otsuses kinnistu kohta juba kehtivat detailplaneeringut nimetada ega seda hiljemalt koos uue planeeringu kehtestamisega kehtetuks tunnistada (PlanS § 27 lg 1). Detailplaneeringu kehtestamise seisuga ei ole selgust (praktikas asjaõiguslepingule lisatud selgitav joonis), millise ala on kinnistu omanik kohustatud piiratud asjaõigusega Pärnu linna kasuks koormama. Vaidlustatud

3-14-50836 2(4) detailplaneeringu kehtestamisega kaob piirkonna ajalooline miljöö ja haljasala ning hävitatakse Pärnu Rannapark. Koos kaebusega taotles V. P esialgse õiguskaitse korras vaidlustatava haldusakti kehtivuse peatamist. Ranna pst 7 kinnistult olemasoleva amortiseerunud hoone lammutamine on kooskõlas 20.05.1999 detailplaneeringu ja avalike huvidega ning kolmas isik peaks olema lammutamiskohustuse täitmisest huvitatud. Kolmanda isiku soov leida hoone lahendus arhitektuurikonkursi kaudu oleks realiseeritav ka juhul, kui otsuse kehtivus on peatatud. Oluline on, et kui arhitektuurikonkurss toimub, tekib ka PlanS § 9 lg 6 nõuetele vastav ruumiline ettekujutus kavandatavast hoonest, mida võib kasutada planeeringumenetluse jätkamiseks, kui kohus tühistamiskaebuse rahuldab. Arvestades planeeringumenetluse senist kestust, ei too otsuse kehtivuse peatamine vastustajale ega kolmandale isikule kaasa kahjulikke tagajärgi. Arvestades Keskkonnaministeeriumi 13.06.2013 vastust Pärnu maavanemale, võib otsuse kehtivuse peatamine olla vaidluse õige lahendamise huvides. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebuse kiirema lahendamise huvides, sest kaebaja saab kohtult kiire hinnangu kaebuse perspektiivi kohta. 3. Pärnu linn palus 21.05.2014 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja taotlus on põhistamata ja kaebus on perspektiivitu. Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebuse kiirema lahendamise huvides, sest kaebaja saab kohtult kiire hinnangu kaebuse perspektiivi kohta. 4. AS C.H.P. palus 22.05.2014 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on põhjendamata ja perspektiivitu ning vaidlustatud otsus on seaduslik. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. 5. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2014 määrusega V. P esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tegemist on populaarkaebusega, sest kaebuse eesmärk on säilitada kinnistul avalikes huvides 100% ulatuses haljasala ja ajalooline miljöö. Kaebuses on välja toodud vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused ning piisavalt põhjendatud, kuidas kaebaja arvates detailplaneeringu kehtestamise otsus rikub avalikke huve. Seega ei saa asuda seisukohale, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Samas ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kinnistu sihtotstarbelisel kasutamisel hävitatakse väärtuslik Pärnu Rannapark. Detailplaneeringus on välja toodud, et detailplaneeringu alal säilitatakse elujõuline ja väärtuslik kõrghaljastus, lisaks tehakse lõplik haljastuslahendus ehitusprojekti käigus. Samuti tagatakse avalikkusele juurdepääs kinnisasjale. Selleks on sõlmitud kinnistu omaniku ja Pärnu linna vahel 11.12.2013 notariaalne isikliku kasutusõiguse seadmise eelleping. Taotluses puuduvad põhistused selle kohta, mil moel võib õiguskaitse kohaldamata jätmisel osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks Pärnu linna parkide kinnitamise määruse menetlemine ja/või menetlemise tulemus. Põhjendused ei selgu ka Keskkonnaministeeriumi 13.06.2013 vastusest maavanema päringule. Tulenevalt eeltoodust ei saa Pärnu linna parkide kinnitamise määruse menetlemine/menetlemise tulemus olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks käesolevas asjas. Lisaks tuleb arvestada kinnistu omaniku ehk kolmanda isiku huvidega, kes on ärimaa sihtotstarbega kinnistu omandanud äritegevusliku eesmärgiga. PlanS § 9 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi määratakse detailplaneeringuga krundi ehitusõigus. Krundi ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. Seega

3-14-50836 3(4) juhul, kui kohaldada esialgset õiguskaitset, ei saa kolmas isik läbi viia ka arhitektuurikonkurssi, kuna puudub kehtiv otsus krundi ehitusõiguse määratlemise kohta. 6. V P esitas 04.06.2014 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, mille halduskohus jättis 27.06.2014 rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. V P palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.05.2014 määrus tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Ranna pst 7 kinnistu jäämine Pärnu Rannapargi osaks sõltub väga suurel määral praeguse menetluse lõpplahendusest ja sellest, kas haldusasja menetluse lõpuks on kinnistu käsitletav ajaloolise pargi alana või mitte. Kinnistul on äärmiselt õhuke huumusekiht, selle all aga vesiliivad, kuna tegemist on endise merepõhjaga. Puud, mille vanus on ca 70 aastat ja enam, on oma juurestiku laiali ajanud ja selle võrgustiku läbilõikamine tähendab põlispuude hukkumist. Seda tõendab 1930-ndatel aastatel istutatud pargiala hävitamine seitse aastat tagasi naaberkinnistul Ranna pst 9. Esmase õiguskaitse rakendamata jätmine võib tähendada, et järgmist suurt osa väärtuslikust looduspargist tabab sama saatus. Asjatu oleks vaidlus selle üle, kas üldse ja millises mahus kolmas isik mingeid töid, mis võivad pöördumatult mõjutada kinnistu seisukorda, haldusasja menetluse ajal Ranna pst 7 kinnistul teeb või mitte, kõige efektiivsem viis pargiala säilitamiseks ja õigusselguse huvides oleks planeeringu kehtimine peatada. Kaebaja kordab oma kaebuse põhjendust, et vaidlustatud planeeringule ei ole lisatud planeeringulahenduse illustratsiooni, mis annaks ruumilise ettekujutuse kavandatavast hoonestusest ja keskkonnast ning määratama on servituudid, mis on otseselt seadusest tulenev nõue ja hädavajalik abinõu kinnistule juurdepääsu tagamiseks, mis on piisav alus planeeringu tühistamiseks ja seega ka piisav alus lugeda kaebus perspektiivikaks. Illustreerival joonisel on rajatav 4-korruseline majutusasutus kujutatud oluliselt madalama ja väiksemana, kui seda lubab detailplaneering. Alusetu on halduskohtu seisukoht, et detailplaneeringu kehtimise peatamine takistab arhitektuurikonkursi läbiviimist. Detailplaneeringut ja arhitektuurikonkursi tulemust ei saa realiseerida, kui kohus detailplaneeringu tühistab ja see võib toimuda ka juhul, kui kohtud on esialgse õiguskaitse rakendamisest keeldunud. Pärnu linn ei ole aastate jooksul püüdnud Ranna pst 7 kinnistu haljasalaks jätmiseks mingeid samme astuda. Vastustaja oleks pidanud otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu kohtute seisukohtadega selle kohta, et jõupingutustel Ranna pst 7 kinnistu haljasalaks jätmiseks võib olla perspektiivi. Vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine ei too vastustajale ega kolmandale isikule kaasa kahjulikke tagajärgi. Arvestades Keskkonnaministeeriumi 13.06.2013 kirja, võib otsuse kehtivuse peatamine olla vaidluse õige lahendamise huvides. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ka kaebuse kiirema lahendamise huvides, sest kaebaja saab kohtult kiire hinnangu kaebuse perspektiivi kohta. 8. Pärnu linn palub 16.06.2014 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus on õigesti kohaldanud menetlusnorme ja õigesti hinnanud esialgse õiguskaitse vajadust ning kõigi osapoolte huvisid kaaludes jätnud otsuse kehtivuse peatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ning see tuleb jätta rahuldamata.

3-14-50836 4(4) 10. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et planeeringu kehtivuse peatamine ei saa väidetavalt vastustaja ja kolmanda isiku kahjustada, sest kõigepealt on oluline kindlaks teha kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. HKMS § 249 lg 1 ls 2 näeb ette, et kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest kaebaja pole näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võiksid järgneda sellised tagajärjed, mille kõrvaldamine pärast positiivse kohtulahendi tegemist poleks enam võimalik. Kaebaja väitel üritab ta vältida Pärnu Rannapargi hävimist, kuna kolmas isik võib asuda Ranna pst 7 kinnistul ehitama ja haljastust rikkuma. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et detailplaneering näeb ette olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suures mahus säilitamise ja hoonete ümber avaliku linnaruumi, mis tähendab põhimõtteliselt ka pargiala säilimist, tuleb detailplaneeringu kohaselt kõigepealt korraldada arhitektuurikonkurss, mis tähendab, et pargialal pole lähiajal ehitusvõi haljastustöid kavandatud. Ilmselt jõuab kohtuvaidlus enne lõpule, kui ehitustegevus algab. Planeeringu kohaselt koostatakse ehitusprojekt detailplaneeringu ja arhitektuurikonkursi tulemustest lähtudes ning alles ehitusprojekti koostamise järel väljastatakse ehitusluba ning asutakse planeeringut ellu viima. Detailplaneeringus on küll võimaldatud olemasoleva hoone lammutamiseks lammutusprojekt koostada eraldi tööna, kuid kuna kaebaja hoone lammutamise vastu ei vaidle, ei saa see asjaolu kaasa tuua esialgse õiguskaitse vajadust. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei pea ringkonnakohus hindama kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmanda isiku õigustele. 11. Kaebaja toetub oma taotluses ka keskkonnaministeeriumi 13.06.2013 kirjale (tl 38). Nimetatud kirjas on Keskkonnaministeerium kinnitanud, et Ranna pst 7 kuulub praegu kaitstava Rannapargi koosseisu ja on kavandatud jääma sinna ka edaspidi. Vaidlustatud detailplaneering ei välista, et kinnistu koos sellele ehitatava majutushoonega jääb pargi koosseisu edasi, seepärast ei saa sellest kirjast tuletada täiendavat alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe