1-09-21699/83 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-09-21699

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.juul

il 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-21699 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Inga Kaljus Asja läbivaatamise kuupäev 02.07.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.V isikukood XXX viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. T.V

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast ko

htumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.V Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2011 otsusega nr 1-09-21699 tunnistati süüdi KarS § 11 p 1 ja § 121 § 25 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 aastat -

vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu ja 22 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 27.07.2009 ja l 19.12.2014 õpp

Kinnipidamisasutuses T.V kohta koostatud iseloomustuses on 12 t nähtub, et tal distsiplinaarkaristust, millest kehtivaid on viis. Kinnipeetav elas enne vangistust korteris aadressil xxx. Korter kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnipeetava isale, kes on surnud.

Hetkel on volitatud isik seoses korteriga korterinaaber, kelle sõnul on T.V-le garanteeritud kindel elukoht. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid müürsepp

- krohvijana, mille katkestas. Vangistuses läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel, samas riigikeeles ennast väljendada ei suuda. Alates 03.09.2012 õppis elektriku eriala, kuid 18.09.2013 katkestas õpingud motivatsiooni puudumise tõttu. Jätkas õpinguid elektriku erialal 06.11.2013, kuid s Viru Vanglasse. 10.10.2012-

eejärel paigutati 17.02.2014 ümber 05.12.2012 läbis sotsiaalprogrammi "viha juhtimine". T.V osales kõikidel kohtumistel, oli grupitöös aktiivne, avaldas nii oma arva 08.08.2013-

must, kui püstitas ka küsimusi. 03.10.2013 läbis sotsiaalprogrammi "eluviisitreening". Esines programmist puudumisi, kuid oli aktiivne ja motiveeritud. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Väidetavalt oli enne vangistust Töötukassas töötuna arvel.

Hakkamasaamist

vabaduses võib mõjutada pikaajalise töökogemuse ja kindlate tööoskuste puudumine. Väidetavalt oli majanduslik olukord vabaduses rahuldav, samas varasemalt varavastaste süütegude toime panemine näitab, et isikul on majandusliku toimetuleku oskusega probleeme ning raskusi tulude ja kulude planeerimisega. Viru Vangla andmetel seisuga 28.05.2014 on vabanemisfondis 1065,00 eurot ja tasumata rahalised kohustused puuduvad. Varasemalt on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Tunnistab, et on alkoholi kuritarvitamisega probleeme ning et

on alkoholijoobes käitunud läbimõtlematult. Kuriteod sooritatud alkoholi joobes avalikes kohtades või nende läheduses, kus müüakse ja pruugitakse alkoholi. Läbinud vastavasisulise sotsiaalprogrammi ning usub, et suudab vabanedes alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Varasemalt tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Kontrollitavad andmed narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. T.V on kriminaalkorras karistatud kahel korral, teine reaalne vangistus. Varasemalt karistatud röövimise, tulirelva, selle käitlemise, avaliku olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku

korra raske rikkumise ja kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemise katse eest. Käesolevat vangistust k , kui sellega on põhjustatud oht annab tervisekahjustuse tekitamise eest

elule ja kehali e eest. se väärkohtlemis süüteokatse Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 22%, uue korduva

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 4 %. Viru Vangla ei toeta T.V tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on ühetoalise korteriga. Käesoleval ajal on korter välja üüritud ning kinnistusraamatu andmetel korter kuulub kinnipeetava isale V. U.. Hetkel on volitatud isik seoses korteriga korterinaaber M.S.kes kinnipeetava kohta informatsiooni ei osanud anda, kuid kinnipeetava ema S. U. peab sidet telefoni teel. M. S. kinnitas, et kinnipeetavale on garanteeritud kindel elukoht ja ema poolt majanduslik kindlustamine. T.V, olles kriminaalhooldusel, pani katseaja algul toime uue kuriteo. Vabanemisel on tal kindel elukoht ning emapoolne toetus. Sotsiaalne võrgustik on nõrk.

Prokuröri abi Henrik Esse

kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. T.V nõustub kui kohus ta ennetähtaegse lt vabastab.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et T.V

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. T.V-l on 12 distsiplinaarkaristust, millest kehtivaid on 5.

T.V on kriminaalkorras karistatud 2 korda ( ulirelva, selle olulise osa ja röövimise, t laskemoona ebaseaduslik käitlemise, avaliku korra raske rikkumise ja kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemise katse eest). Käesolevat vangistust kannab tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht le ja kehalise väärkohtlemise süüteokatse eest. Kurit elu egude vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik tunnistab, et tal on alkoholi kuritarvitamisega probleeme ning et

on alkoholijoobes käitunud läbimõtlematult. Kuriteod sooritatud alkoholi joobes avalikes kohtades või nende läheduses, kus müüakse ja pruugitakse alkoholi. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning T.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem T.V-le ei olnud tulemuslik määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks T.V uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning ) ei k lähedaste toetus aalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetä Seda enam, et süüdimõistetu vabaneb htaega vabastamine isikule garanteeritud. vangistusest 19.12.2014, s.o vähem kui 6 kuu pärast.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu T.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma