3-14-50432/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-50432

Kohtuasi

i kaebus valimistel osalemise keelu

õigusvastaseks tunnistamiseks ning 3000 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) on koostanud 02.04.2014 kaebuse, milles

ta kurtis selle üle, et esitas 10.09.2013 kolmele institutsioonile taotluse kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel valijana osalemiseks, kuid sai eitavad vastused. Kaebaja leidis, et sellega rikuti

inimõigusi ja palus tunnistada tema suhtes kehtestatud valimistel osalemise keeld ebaseaduslikuks

ning mõista välja 3000 euro suurune hüvitis. Ühtlasi palus ta ka, et kohus tuvastaks vastuolu

kohaliku omavalitsuse valimise seaduse § 5 lg 4 ja § 27 lg 3 ning põhiseaduse § 58 ja Euroopa

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli artikli 3 vahel.

2. Tartu Halduskohtu esimehe 13.06.2014 käskkirja nr 11-1/14/29 alusel anti kaebus menetlemiseks

kohtunik Raili Randlasele.

27.06.2014 teatas Tallinna Linnakantselei vastuseks kohtu päringule, et kaebaja ei ole esitanud

taotlust, et ta kantaks 20.10.2013 toimuva kohaliku omavalitsuse volikogu valijate nimekirja.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse

saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 ja 2

kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või pole

kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg-s 2 kehtestatu võimaldab tuvastamiskaebuse esitamist

üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamise

korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid

see ei muuda haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka

tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Halduskohtupraktikas juurdunud seisukohtade kohaselt on niisuguse

nõude rahuldamiseks vajalik, et tuvastus annaks kaebajale selge õigusliku kasu kas koheselt või

seeläbi, et soodustab tema õiguste kaitset tulevikus. Kaebaja on esitanud oma tuvastamisnõude koos

hüvitamisnõudega. Eraldiseisvana pole ta seda põhjendanud ega selgitanud, kuidas täpselt aitab

vaidlustatu õigusvastaseks tunnistamine tal oma õigusi kaitsta. Temaga seotud asjaoludest lähtuvalt

pole see ka kuidagi võimalik, sest kaebuse esitamise põhjustanud kohaliku omavalitsuse volikogu

valimised on juba toimunud ja neil ei saa enam osaleda. Justiitsministeeriumi andmebaasidest

saadud põhiandmetest nähtuvalt on kaebaja kõige hilisema karistuse tähtajaks 29.04.2016. Seega ei

saa tuvastamisnõude rahuldamine soodustada ka tema tulevasi õigusi, sest järgmise kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise ajaks on ta juba vabanenud ning kinnipeetavate suhtes kehtestatud

valimistel osalemise keeld teda enam ei mõjuta.

5. Kaebaja väited ja taotlused ning kaebusega seotud muud asjaolud lubavad järeldada, et tema

tegelikuks eesmärgiks on rahalise hüvitise saamine.

Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad

riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist

nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja

kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu

lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise

alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg 1. Selle kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Soov saada oma inimõiguste rikkumise eest rahalist hüvitist ei mahu ühegi eelnimetatud

mittevaralise kahju hüvitamise juhu alla. Valimistel valijana osalemise õigusest ilmajäämine võib

küll vastavale isikule ebameeldiv olla ja seeläbi ka nördimust, alandust ja muud liiki vaimseid

kannatusi põhjustada, kuid kindlasti ei ole need niisugused, mis oleksid käsitletavad väärikuse

alandamisena ja saaksid seetõttu õigustada rahalise hüvitise määramist.

6. Kaebaja on oma nõudes tuginenud muuhulgas Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-7-11. Selle punktis

11 avaldas põhiseaduslikkuse järelevalve komisjon kahtlust, et riigikogu valimise seadus võib olla

vastuolus põhiseaduse §-ga 58 ja Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

protokolli artikliga 3. Sedasama pole aga tõdetud käesoleva vaidluse põhjuseks oleva kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse suhtes ning Riigikohus ei ole ka ühtegi kinnipeetavate

valimisõigust reguleerivat seadusesätet põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud.

7. Lisaks eelnevale omavad käesoleva kaebuse puhul tähendust Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-26-12

ja nr 3-4-1-27-14. Neis leiti, et hääletamisõiguse tõhusaks tagamiseks sobiv õiguskaitsevahend on

valijate nimekirja kandmata jätmise vaidlustamine ning selleks tuleb esitada valla- või

linnasekretärile avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks. Kuigi seaduse järgi ei kanta

valijate nimekirja isikut, kes kannab valimispäevani vanglakaristust, saab linnasekretäri poolt

avalduse rahuldamata jätmise peale esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule koos

taotlusega jätta vastavad seadusesätted põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata.

Tartu Vangla selgitas oma 20.09.2013 vastuses kaebajale vastavate õigusaktide sätetele tuginedes, et

tal tuleb valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks pöörduda oma rahvastikuregistrijärgse elukoha

valla- või linnasekretäri poole ning vastavat otsust halduskohtus vaidlustades saab taotleda ka

õigusnormide põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Tema jättis selle

soovituse tähelepanuta ega esitanud avaldust valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks oma

rahvastikuregistrijärgse elukoha Tallinna linna linnasekretärile. Soovituse järgimise asemel piirdus

ta Tartu linna valimiskomisjonile juba esitatud avaldusega, milles kurtis valimisel osalemise keelu

üle ja palus üksnes üldsõnaliselt vastava õiguse tagamist. Seetõttu on ta oma õiguste teostamisel ise

hooletu olnud ega saa neid nüüd enam tuvastamis- ja hüvitamisnõuete abil tõhusalt kaitsta.

8. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebaja kummalgi nõudel eduväljavaateid. mistõttu ei pea kohus

tema kaebust menetlusse võtma ja võib selle eelnevalt juba nimetatud halduskohtumenetluse

seadustiku § 121 lg lg 2 p-st 2 lähtuvalt läbivaatamatult tagastada.

Ühtlasi selgitab kohus, et halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad

tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane