3-13-70109/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70109 Haldusasi GB kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 30.10.2013 vastusele nr 9-17.8/2258 Menetlusosalised Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70109 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS 155 lg 5 ning 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. GB pöördus 30.09.2013 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole sooviga korraldada regulaarselt kokkusaamisi tema tütre AB. Linnaosa Valitsus jättis 30.10.2013 vastusega nr 9-17.8/2258 taotluse rahuldamata.

2. GB esitas 26.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 30.10.2013 vastuse nr 9-17.8/2258 tühistamiseks, samuti kaebusele lisatud otsuste tühistamiseks ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kohustamiseks võimaldada kaebuse esitajale pikaajalisi kokkusaamisi tema tütre AB (sünd XX.XX.XXXX, viibimiskoht XXXXXXXX XXXXXXXXX) Tallinna Vanglas vähemalt üks kord kuus. Kaebaja arvates on Linnaosa Valitsus teda eksitanud. Kaebaja ei mõista, miks ei lubata kaebajal tema lapsega korduvalt kokku saada, kui üks kokkusaamine on 08.05.2012 juba toimunud. Kaebaja arvates ei mõju vanglas kokkusaamisel käimine lapsele halvasti. Kokkusaamisteks on ehitatud spetsiaalsed toad. Linnaosa Valitsuse tegevus kokkusaamiste korraldamisest keeldumise näol ei arvesta lapse huvidega.

3-13-70109 2(2)

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu.

4. 13.03.2014 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu. Tallinna linn on 23.05.2012 pöördunud Harju Maakohtu poole avaldusega SA ja GB hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise AB suhtes ja eeskoste seadmiseks (kohtuasi nr 2-12-20151). 18.03.2013 rahuldas kohus Tallinna linna avalduse ning võttis mõlemalt vanemalt lapse suhtes ära isikuja varahooldusõiguse. Eestkostjaks määrati Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. TsMS § 550 lg 1 p 2 sätestab, et vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamise lahendamine toimub maakohtus hagita menetluses. Kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks avaldusega Harju Maakohtusse lapse AB suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. G. B esitas Tallinna Halduskohtu 13.03.2014 määrusele määruskaebuse, leides, et halduskohtul on pädevus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse õigusvastase otsuse menetlemiseks. Kaebaja palub tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 30.10.2013 otsus nr 9-17.8/2258 ning kohustada Linnaosa Valitsust võimaldama kokkusaamisi kaebaja tütrega vähemalt üks kord kuus Tallinna Vanglas.

6. Lasnamäe Linnaosa Valitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus jättis õigesti kaebuse läbi vaatamata, sest lapse ja vanema vahelist suhtlemist puudutavates küsimustes saab pöörduda maakohtu, mitte halduskohtu poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on kaebuse õigesti läbi vaatamata jätnud. Ringkonnakohus selgitas juba 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50610 kaebajale, et linnaosa valitsuse vastus, mis puudutab kaebaja ja E. B suhtlemise korraldamist, ei ole halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks. Vastus ei ole antud avalik-õiguslikus, vaid tsiviilõiguslikus suhtes. Kaebajal on oma õigusi võimalik kaitsta tsiviilkorras ning 08.04.2014 ongi ta pöördunud Harju Maakohtu poole avaldusega lapsega suhtlemise korra täpsemaks kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-14-50912).

8. Isegi siis, kui halduskohtu pädevust antud juhul jaatada, ei oleks kaebajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada (HKMS § 121 lg 2 p 2). Nimelt on A. B käesolevaks ajaks lapsendatud. Järelikult ei oma linnaosa valitsus enam mingit otsustusõigust kaebaja ja lapse kokkusaamiste suhtes.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi