3-14-51/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51 Määruse kuupäev

2. juuli 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi

Menetlusosalised Juri Nesterenko kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

21. jaanuari 2013. a otsuse nr 4.2-1/1452-1 tühistamiseks Kaebaja Juri Nesterenko, esindaja Mihhail Tuštšenko; Vastustaja Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne Niido RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51 menetlus kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu.

2. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 203, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Nesterenko esitas 15. jaanuaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 21. jaanuari 2013. a otsuse nr 4.2- 1/1452-1, millega tunnistati kehtetuks J. Nesterenko relvaluba nr RL0714131.

2. Tartu Halduskohus jättis 11. aprilli 2014. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus palus kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks, ning tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.

3. Kaebaja selgitas 24. aprilli 2014. a avalduses kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, et tuvastamiskaebus on suunatud kaebaja õiguste kaitsele relva valdamise osas vastavalt relvaseadusele, sest vaidlustatud haldusakti andmine takistab kaebajal vallata relva relvaseaduses ettenähtud alustel. Kaebaja esitas 24. aprillil 2014 ka taotluse kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2014. a määrusega kaebuse uuesti käiguta. Kaebaja selgitusest nähtuvalt on tema eesmärgiks saada õigus vallata relva. Selleks on vaja kehtivat relvaluba (relvaseaduse § 11 lg 2, § 34 lg 2). Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise korral kehtib otsus õigusvastasusest hoolimata edasi ega taastu otsusega kehtetuks tunnistatud relvaloa kehtivus. Seega ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega aita tal saavutada

3-14-51

kaebuse eesmärki. Järelikult kuuluks tuvastamiskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastamisele. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu tühistamiskaebuse esitamise võimalikkusele. Kohus selgitas, et tühistamiskaebuse esitamisel tuleb kaebajal esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus ning selgitada, kas tal oli tähtaja oluliseks rikkumiseks mõjuv põhjus.

5. J. Nesterenko esitas 13. mail 2014 tühistamiskaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 21. jaanuari 2013. a otsuse nr 4.2-1/1452-1 peale ning kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus luges kaebuse esitatuks muudetud kujul ja esialgse kaebuse esitamise ajal.

6. Tartu Halduskohus võttis 3. juuni 2014. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas

J. Nesterenko riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja küsis vastustaja seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas.

7. Vastustaja esitas 25. juunil 2014 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et J. Nesterenko taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja haldusasja nr 3-14-

51 menetlus lõpetada. Vastustaja põhjendas oma seisukohta asjaoluga, et käesoleval juhul objektiivseid asjaolusid kaebetähtaja ennistamiseks ei esine, enamgi veel, taotluse juures puuduvad igasugused põhjendused viivitamise asjaolude kohta. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse õigeaegset esitamist. Tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid käesolevas vaidluses on kaebaja vaidemenetluses osalenud esindaja kaudu, mistõttu ei ole ka põhjust arvata, et viivituse aluseks võinuks olla kaebaja vähesed õigusteadmised. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul esinenud ühtegi takistust, mis võinuks mõjutada kaebuse õigeaegset esitamist või mis oleks põhjustanud kaebetähtaja ületamise. Puudutatud isik on realiseerinud oma edasikaebeõiguse vaidemenetluses ega ole enda suhtes tehtud negatiivset vaideotsust vaidlustanud. KOHTU SEISUKOHT

8. Vaidlust pole selles, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatud otsuse peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse kätte 13. märtsil 2013, kaebus esitati aga 15. jaanuaril 2014, st ligikaudu kolmveerand aastat hiljem.

9. Kaebaja on 14. mail 2014 esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Samas ei ole kaebaja esitanud selgitusi kaebuse esitamisega viivitamise põhjuste kohta. Kohus on eelnevalt

29. aprilli 2014. a määruses kaebajale selgitanud, et kuna tühistamiskaebus ei oleks tähtaegne, tuleks kaebajal esitada ka tähtaja ennistamise taotlus ja selgitada, kas tal oli tähtaja oluliseks rikkumiseks mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg-d 1 ja 3). Seejuures tuleb kaebajal arvestada Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (16. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Kui kaebajal tähtaja järgimata jätmiseks mõjuvat põhjust ei olnud, oleks kohtu hinnangul kaebaja jaoks õiguslikult otstarbekam esitada Politseija Piirivalveametile uus taotlus relvaloa saamiseks ning keelduva vastuse saamise korral vaidlustada see 30-päevast tähtaega järgides vaidemenetluses või kohtumenetluses.

10. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline ning kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-59-00, p 2). Riigikohtu halduskolleegium on 1. oktoobri 2002. a määruses asjas nr 3-3-1-57-02 p-s 19 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja

3-14-51

ennistamiseks võib teatud tingimustel olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi, taotledes vajadusel riigi õigusabi.

11. Kuigi kohus on eelnevalt kaebajale selgitanud, et tähtaja ennistamise taotluses tuleb esitada põhjendused, ja mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus, ei ole kaebaja esitanud ühtegi selgitust, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. Kaebajat on kohtumenetluses esindanud õigusteadmistega isik, seega ei saa käesolevas asjas pidada oluliseks ja kestvaks takistuseks kaebeõiguse tähtaegselt realiseerimiseks ka õigusteadmiste puudumist. Vaidlusalusest haldusaktist teadasaamisest oli tühistamisnõude esitamise ajaks möödunud ligikaudu kolmveerand aastat. Sellist viivitust kaebaja poolt olukorras, kus tal on kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, ei saa pidada mõistlikuks. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.

12. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt sama seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

13. Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-14-51 menetluse.

14. HKMS § 124 lg 3 alusel võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

15. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seega ei saa kaebaja HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik