Legislator Case Law & Legislation
3-14-50976/9 AI generated

3-14-50976/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-50976/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-14-50976/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
refusal under eea agreement provision of tfeu standing of petitioner substantiation of need inadmissibility of legal aid request standing of debtor
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50976 Määruse kuupäev 30. juuni 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Resolutsioon 1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus. 2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebaja läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vangla 08.05.2014. a vastuse nr 1-13/750-1. Kaebuses esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi arvel kaitsja määramiseks.

2. Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

3. A. Maksimov esitas 16.06.2014 ja 17.06.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et ei nõustu kohtuniku arvamusega, kuna ei antud kaitsjat, ning kohus lubas abistada kõigis küsimustes, aga nüüd nõuab asjaolude nimetamist ja tõendamist.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis 05.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul sama määruse kättesaamisest arvates. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse koos tõlkega kätte 13.06.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 14.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 25.06.2014.

Kaebaja ei ole 16.06.2014. a ega 17.06.2014. a pöördumises täpsustanud, milline vangla tegevus on põhjustanud väidetava kahju ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla

2 väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu üheselt vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 6-9 toodud nõuetele.

Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

Asjakohatu on kaebaja etteheide, et kohus teda ei abista. Kohus suunab kaebajat, esitades küsimusi, millele vastamisel on võimalik asja sisuliselt menetleda. Varasemates kaebustes on kaebaja kohtu suunamist mõistnud. Kohtu selgitamiskohustus ja uurimisprintsiip ei ulatu sedavõrd kaugele, et kohus saaks kaebajale ütelda, mis põhjustel ta kahju hüvitamist nõuab.

6. HKMS § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohutu hinnangul ei ole Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruses toodud küsimustele vastamiseks vaja juriidilisi teadmisi. Kaebaja on järjekindlalt taotlenud riigi õigusabi enam kui sajas Tartu Halduskohtus menetletavas haldusasjas ning kohus on vastavad taotlused rahuldamata jätnud põhjendusel, et kaebaja suudab kohtu suunamisel ise enda õiguste eest seista. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivust vabastamist ja kaitsja määramist riigi kulul. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik