3-13-70239/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70239 Haldusasi R.H.’i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks äravõetud värviliste pastapliiatsite tagastamiseks ning Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.H. Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 31.07.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.H. esitas Tallinna Vanglale 11.11.2013 taotluse temalt 08.11.2013 läbiotsimise käigus äravõetud värviliste pastapliiatsite tagastamiseks. Tallinna Vangla jättis 21.11.2013 otsusega nr 5- 8/13/36513-2 taotluse rahuldamata.

R.H. esitas Tallinna Vanglale 25.11.2013 vaide vangla 21.11.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks esemete tagastamiseks. Lisaks taotles R.H. äravõetud pastapliiatsite vaatlemist eesmärgiga välja selgitada, kas pastapliiatsites sisalduvat värvilist pigmenti on võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks.

Tallinna Vangla jättis 20.12.2013 vaideotsusega nr 5-15/13/37830-2 vaide rahuldamata vangla 21.11.2013 otsuse kehtetuks tunnistamise ja esemete tagastamiseks kohustamise taotluste osas ning tagastas vaide pastapliiatsite vaatlemiseks kohustamise osas.

2. 25.11.2013 esitas kaebaja vaide Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. 13.01.2014 vaideotsusega nr 11-7/13-10835-3 jättis Justiitsministeerium vaide kõnealuse kodukorra punkti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 30.12.2013 R.H.i kaebus Tallinna Vangla 21.11.2013 otsuse nr 5-8/13/36513-2 ja 20.12.2013 vaideotsuse nr 5-15/13/37830-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks äravõetud värviliste pastapliiatsite tagastamiseks (haldusasi nr 3-13-70239). 03.02.2014 saabus kohtule R.H.i kaebus Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.18 tühistamiseks osas, milles see keelab kinnipeetavatel omada ja kasutada värvilisi pastapliiatseid (haldusasi nr 3- 14-50136).

4. 13.03.2014 määrusega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla 21.11.2013 otsuse nr 5-8/13/36513-2 ja 20.12.2013 vaideotsuse nr 5-15/13/37830-2 tühistamise nõude osas läbivaatamatult; vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis kaebused menetlusse nõuetes kohustada Tallinna Vanglat äravõetud värviliste pastapliiatsite tagastamiseks ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.18 osaliseks tühistamiseks. Kohus liitis haldusasjad nr 3-13-70239 ja 3-14-50136 ühte menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-13-70239) ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tühistada Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p 7.1.18 osas, milles see keelab kinnipeetaval omada värvilisi pastapliiatseid ning kohustada Tallinna Vanglat tagastada temalt läbiotsimise käigus äravõetud värvilised pastapliiatsid. Kaebaja põhjendab kaebus järgmiselt.

5.1 Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 sätestab, millised asjad on kinnipeetavale vanglas keelatud. Kaebajalt äravõetud tavalised värvilised pastapliiatsid ei vasta mitte ühelegi nimetatud sättes nimetatud tunnustele. Ei ole selge, kuidas sellised pastapliiatsid ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.

Kaebajalt äravõetud pastapliiatsitest ei ole võimalik saada ainet, mis sobiks tätoveeringute tegemiseks. Sellist ainet peaks vangla loogikat kasutades sisaldama ka sinised pastapliiatsid, mis on arusaamatutel põhjustel jäetud keelamata.

5.2 Värvilised pastapliiatsid on kaebajale väga olulised vaba aja veetmise vahendid, kuna nendega kaebaja joonistab ja värvilisi pastapliiatseid ei ole võimalik näiteks tavaliste joonistuspliiatsitega asendada.

5.3 VangS § 15 lg 4 alusel saab vanglateenistus täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele, kuid nimetatud volitusnorm sisaldab endas ka selget piirangut. Nimelt keelata ei saa aineid ja esemeid, mis ei vasta lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vangla direktor on meelevaldselt ja õigusvastaselt kasutanud VangS § 15 lg-st 4 tulenevat volitusnormi ainete ja esemete keelamiseks oma käskkirjaga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-12 rõhutanud, et VangS § 15 lg-st 4 tulenev esemete ja ainete ulatuslik keelamine vangla direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika, vaid seda tuleks kasutada erandjuhtudel isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides. Tuginedes eeltoodule leiab kaebaja, et VangS § 15 lg 4 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 3 ja 11, milles see annab vangla direktorile võimaluse keelata ulatuslikult ainete ja esemete omamist vanglas, sh värvilisi pastapliiatseid, mis tegelikult ei vasta keelatud esemete tunnustele.

5.4 Oma 26.05.2014 täiendavas seisukohas märgib kaebaja, et kodukorras ning vangla vastuses puudub info, kuidas on jõutud järeldusele, et tavaliste värviliste pastapliiatsite pigmenti on võimalik kasutada tätoveerimiseks. Kuna kaebajale keelduti pastapliiatsite tagastamisest üksnes seetõttu, et neid on võimalik kasutada tätoveerimiseks, siis on ebaselge, miks puutuvad asjasse kodukorra seletuskirjas p 7.1.18 kohta toodud kaalutlused. Kui vangla ei suuda tõendada, et kaebaja kasutab värvilisi pastapliiatseid tätoveerimiseks; neid on raske või võimatu läbi otsida ning kaebaja on kasutanud musta pastapliiatsit dokumentide võltsimiseks ja värvilisi pastapliiatseid kasutanud seintele ja ruumielementidele kraabete ja joonistuste tegemiseks, siis on kodukorra seletuskirjas toodud kaalutlused paljasõnalised. Tegelikkuses ei ole tavalist pastapliiatsit keeruline läbi otsida. Samuti pole selge, kuidas on võimalik plastmassist korpusega pastapliiatsiga võimalik seinale või ruumielementidele kraapeid teha. Vangla ei saa keelata esemeid seetõttu, et puudub inimressurss (esemete läbiotsimiseks). On vangla probleem endale teenistujaid leida. Ebaloogiline on, et vangla julgeolek on kodukorrast tulenevalt tagatud viie sinise pastapliiatsi lubamisel.

6. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

6.1 Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal kehtivatest õigusnormidest tulenevalt laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele lubatud või keelatud asjade üle vanglas.

6.2 Kodukorras sätestatud täiendavalt keelatud esemete nimekirja koostamisel on lähtutud VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustest. VangS § 15 lg 2 sätestab üldised tingimused, mille esinemisel võib kinnipeetavale aineid ja esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjade loetelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada täiendavaid keelde. Seega ei tulene VangS § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/või juhtumiks üksikakti andmist. Eseme või aine keelamiseks kinnipeetavale piisab, kui ese või aine vastab vähemalt ühele VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tingimusele.

6.3 Kodukorra punkti 7.1.18 põhjendused ja kaalutlused on toodud kodukorra seletuskirjas, millele on kodukorra kinnitamise käskkirjas ka selgesõnaliselt viidatud.

6.4 Vaidlustatud käskkirjas on veenvalt põhjendatud värviliste pastapliiatsite keelamise vajalikkust. Samuti on kehtestatud piirang sobiv, vajalik ja mõõdukas meede taotletud eesmärgi – vanglas julgeoleku tagamine – saavutamiseks. Vastustaja nõustub, et tätoveerimiseks on võimalik kasutada ka sinist pastapliiatsit, kuid nimetatud kirjutusvahendite lubamine on tingitud eelkõige asjaolust, et kinnipeetavatel oleks vanglas jätkuvalt võimalik kirjutada ja seeläbi oma õigusi realiseerida. Vanglal on teatud juhtudel kohustus käituda ennetavalt, mitte jääda ootama reaalset õigushüve rikkumist. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Seega hindab vangla ka kinnipeetavatele asjade lubamist esmajärjekorras vangla julgeoleku seisukohast lähtuvalt. Ka Riigikohus on leidnud, et senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p 13; 24.04.2012 otsus haldusasjas nr

3-3-1-1-12 p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Kuigi oht isikute ja vangla julgeolekule ning varale ei saa alati ja igasuguste piirangute õigustamisel olla vaieldamatult ülekaalukas argument, sõltub julgeolekuohu tähendus kaalumisel olevate hüvede olulisusest. Vangla hinnangul ei ole värviliste pastapliiatsite kasutamine nii oluline, et see kaaluks üles võimaluse seada ohtu vangla julgeolek. Kinnipeetavatele on jätkuvalt tagatud võimalus kirjutamiseks ja ka joonistamiseks.

6.5 Isegi juhul, kui kaebajalt ära võetud värvilistest pastapliiatsitest ei oleks võimalik saada tätoveerimiseks vajalikku ainet, ei tähenda see, et need poleks enam vangla julgeolekule ohtlikud. Esemete ohtlikkus võib tuleneda just põhjusest, et nende kontrollimine ja ohutuses veendumine on kas võimatu või põhjendamatult keeruline. Tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas on oluline, et vangla saaks paindlikult ja kiirelt reageerida muutustest tulenevatele ohtudele. Vastavale õigustusele regulatsiooni paindlikkuse osas on viidanud ka Riigikohus otsuse nr 3-3-1-28-12 punktis 10. Arvestada tuleb ka asjaolu, et üleliigsete kirjatarvete keelamise ainsaks põhjuseks ei ole oht, et neid kasutatakse tätoveerimiseks, vaid oht julgeolekule tuleneb ka muudest teguritest (nt on nendega lihtne kahjustada vara jms). Ühtlasi puuduvad vanglal ka ressursid ja vahendid igakordseks kontrollimiseks, kas pastapliiatsis sisalduvat tinti on võimalik kasutada tätoveerimisel. Värviliste pastapliiatsite keelamine ei jäta kinnipeetavat ilma eluks hädavajalikust.

6.6 Vanglal on õigus kehtestada kinnipeetava suhtes piiranguid, kui need piirangud on kooskõlas volitusnormidega ja ei riiva kinnipeetava õigusi ebaproportsionaalselt. Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud piirangute seadmine on olnud õiguspärane. Kuna vangla toiming värviliste pastapliiatsite äravõtmisel oli õiguspärane, siis on vangla õigesti ka keeldunud kaebajale värviliste pastapliiatsite tagastamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et R.H.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta täielikult rahuldamata.

8. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-st 7.1.18 tulenev piirang (värviliste pastapliiatsite keelamine) on õiguspärane (sh proportsionaalne) ning kas vanglal oli sellest tulenevalt õigus kaebajalt leitud värviliste pastapliiatsite äravõtmiseks.

9. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Viidatud norm sätestab kriteeriumid keelatud esemete ja ainete määratlemiseks. Vanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu on VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 641. Nimetatud norm näeb ette konkreetse keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, s.t ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 4 eesmärk on anda vanglateenistusele võimalus kehtestada iga vangla reaalsetest julgeolekuvajadustest ning julgeoleku tagamise muude vahendite kasutatavusest lähtudes täiendav loetelu ainetest ja esemetest, mida kinni peetav isik vanglas omada ei tohi.

9.1 VSkE § 11 lg 1 kohaselt on otsus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, vangla direktori pädevuses. VangS § 105 lõigete 21 ja 3 kohaselt sätestatakse reguleerimist vajavad asjaolud vangla kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Seega on vangla direktor pädev hindama, milliseid esemeid lisaks VSkE §-s 641 toodule tuleb kinnipeetavale isikule vanglas keelata.

9.2 VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

Kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile, mis eeldab ka teatud piiranguid esemete lubamisel. Kaebaja subjektiivne arusaam nagu võiks tema õigusi ja vabadusi kinnipidamisasutuses piirata nii vähe kui võimalik ja vaid kaebaja poolt aktsepteeritaval viisil, arvestamata sellega kaasnevaid riigi kulutusi, on ekslik.

10. Käesoleval juhul kaebajalt äravõetud värvilised pastapliiatsid kuuluvad Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-s 7.1.18 toodud loetelusse. Kõnealuses kodukorra punktis keelatakse kinnipeetavatele kunstija kontoritarbed, kirjutusja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud esemed, koolist väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud värvipliiats (kuni 12 tk), vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja. Viidatud kodukorra punkt oli kaebajalt värviliste pastapliiatsite äravõtmise kui toimingu õiguslikuks aluseks.

11. Vangla kodukorra seletuskirjas on iga selles sätestatud punkti osas toodud põhjalikult välja vastava piirangu kehtestamise põhjendused. Põhjendused vaidlustatud p 7.1.18 osas on kohtu hinnangul piisavad ja asjakohased ning kooskõlas VangS § 15 lg-tega 2 ja 4. Kodukorra seletuskirja kohaselt on viidatud punktis sätestatud piirang (sh värviliste pastapliiatsite keelamine) vajalik, sest: „vangla ei suuda tagada nimetatud esemete sihipärast kasutamist ning reeglina on neid väga keeruline ka läbi otsida. Nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel. Esiteks võib välja tuua, et geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevate värvide kasutamise võimalused nimelt ahvatlevad kinnipeetavaid rohkem tätoveerima (eriti noori), sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad. Teiseks sobivad need esemed eriti hästi vara kahjustamiseks, sest nendega on võimalik seintele ja ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete eemaldamine elementi rikkumata on reeglina keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainus võimalus taastada algupärane olukord. Must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandada või täiendada märkamatult dokumendile trükitud kirja. Samuti ei ole musta pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi või koopiaga. Võltsimise tulemusena satub ohtu vangla julgeolek. Kuna kinnipeetavatel on siiski vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki kirjutusvahendeid keelata. Seega jäävad lubatuks sinised pastapliiatsid, mida võib olla igal kinnipeetaval kuni viis. Kinnipeetavatel puudub vajadus rohkemate pastapliiatsite järele ning ebavajalike esemete rohkus kambris takistab läbiotsimiste teostamist ning soodustab esemete mittesihipärast kasutamist. Nimelt on kirjutusvahendite ükshaaval läbiotsimine aeganõudev ja raskendatud, kuna neid võib mõnel kinnipeetaval koguneda vanglas viibimise ajal kümneid, kui mitte sadu. Kinnipeetava õiguseid ei rikuta, kui talle jääb kambrisse maksimaalselt viis sinist pastapliiatsit, millega kirjutada. Kõnealuse keeluga ei võeta kinnipeetavatelt ka joonistamisvõimalust, sest lisaks sinistele pastapliiatsitele on lubatud ka 12 värvipliiatsit.“

Kohus leiab, et kodukorra seletuskirjas välja toodud põhjendusi ei saa pidada meelevaldseteks. Kohtu hinnangul on usutav, et pastapliiatsitesse võib peita keelatud aineid või esemeid, mis võivad kontrollimisel jääda avastamata. Pastapliiatsite läbiotsimine on raskendatud (teatud juhtudel teostamatu) ning aeganõudev. Keelatud ainete ja esemete sattumine vangla territooriumile ja nende kasutamine ja kinnipeetavate vahel edasiandmine seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Samuti peab kohus usutavaks, et vangistuse tingimustes võivad kinnipeetavad värvilisi pastapliiatseid kasutada tätoveerimiseks paremate vahendite puudumisel, mistõttu ei oma tähtsust, kas teenuse pakkujad vabaduses pastapliiatsi tinti selleks kasutavad või peavad seda sobivaks. Mõne värvilise pastapliiatsi tindi (nt kaebaja toodud hõbedane geel) sobimatus ei anna alust järelduseks, et ükski värviline tint ei sobi tätoveerimiseks. Kinnipeetavate poolt tätoveeringute tegemine kujutab samuti ohtu vangla sisekorrale ja julgeolekule (sellisele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2011 otsuses asjas nr 3-10-2871). Tegemist on keelu täiendava põhjendamisega. Kohtu hinnangul on arvestatav ka see, et pastapliiatsitega (sh plastmassist korpusega) on võimalik kahjustada vangla vara (vt seletuskirjas toodud näited).

Isegi juhul, kui kaebaja kasutab värvilisi pastapliiatseid üksnes joonistamiseks ja mitte muul otstarbel, ei tähenda see, et tegemist ei oleks vangla julgeolekut ohustada võivate esemetega. Vangla kodukorra vastavas punktis on keelatud värvilised pastapliiatsid üldiselt, s.t sõltumata nende välimusest või omadustest (sh pigmendist) ning kõikide kinnipeetavate suhtes. Mõeldamatu oleks reguleerida esemete lubamist iga kinnipeetava suhtes eraldi antava üksikaktiga. Mõistlikuks ei saa pidada ka seda, et vanglateenistus peaks iga värvilise pastapliiatsi puhul hakkama läbi viima nn „tätoveerimistesti“.

Kinnipeetavatele ei ole keelatud värvilised pastapliiatsid üksnes nende tätoveerimiseks kasutamise vältimise eesmärgil. Kodukorra seletuskirjas ja vaideotsuses on põhjendatud, miks sinist pastapliiatsit lubatakse. Kinnipeetavatele ei saa keelata kõiki kirjutusvahendeid. Igale kinnipeetavale kuni 5 sinise pastapliiatsi lubamisega on piisavalt tagatud kinnipeetava võimalus kirjutamiseks, mis on vajalik mitme põhiõiguse realiseerimiseks. On ilmne, et oht vangla julgeolekule kuni 5 sinise pastapliiatsi lubamisel on väiksem kui oleks piirangu puudumisel või leevendamisel. Esemete rohkus kambris raskendab ilmselgelt läbiotsimise teostamist ning soodustab esemete mittesihipärast kasutamist.

12. Isiku õiguste piiramine ei tähenda rikkumist. Piirangud on lubatud, kui õiguste piiramiseks esineb legitiimne eesmärk ja piiramine on proportsionaalne. Proportsionaalsuse nõude täitmiseks peab rakendatav abinõu olema eesmärgi saavutamiseks kohane, vajalik ja mõõdukas. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks vaidlustatud kodukorra p-i 7.1.18 pidada ebaproportsionaalseks. Piirang on kohane, kuna värvilised pastapliiatsid kujutavad eelkõige ohtu vangla julgeolekule (lisaks muud seletuskirjas toodud põhjendused); keelamine on sobiv meede vangla julgeoleku ja muude seletuskirjas toodud eesmärkide tagamiseks. Piirang on vajalik, kuna eesmärki ei ole võimalik sama efektiivselt saavutada kinnipeetavatele vähem koormaval viisil (alternatiiv oleks pidev läbiotsimine). Värviliste pastapliiatsite sihipärase kasutamise tagamine iga kinnipeetava puhul on väga keeruline kui mitte võimatu. Nende esemete kontroll ei kõrvalda täielikult neisse peidetud keelatud ainete ja esemete kinnipeetava valdusesse jõudmise ohtu ning on ilmselgelt väga ajaja töömahukaks, takistades muude vangla ülesannete täitmist. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et VangS § 15 lg 2 p 3 ja lg 4 kohaldamisel võib arvestada ka kaalutlust säästa vanglateenistuse ressursse julgeoleku tagamise lihtsustamise abil (19.12.2013 otsus asjas nr 3-10-2871). Kohus leiab, et piirang on mõõdukas, kuna kinnipeetavatel säilib võimalus omada vajalikus koguses siniseid pastapliiatseid ja värvilisi pliiatseid. Värvilised pastapliiatsid ei ole kinnipeetavale oma õiguste realiseerimisel hädavajalikud. Keeld kasutada värvilisi pastapliiatseid ei välista joonistamisega tegelemist, kuna selleks saab kasutada värvipliiatseid. Kaebuse esitaja subjektiivne eelistus kasutada värvilisi pastapliiatseid, mitte värvipliiatseid siinkohal tähtsust ei oma.

13. Kaebaja viitab Riigikohtu 25.10.2012 lahendis nr 3-3-1-28-12 toodud seisukohale: „VangS § 15 lg-st 4 tulenev esemete ja ainete ulatuslik keelamine vangla direktori käskkirjaga ei tohiks olla valdav praktika, vaid seda tuleks kasutada erandjuhtudel isikute ja vangla julgeoleku ning vara säilimise huvides“. Kaebaja leiab, et vangla direktoril ei olnud tulenevalt VangS § 15 lg-st 4 õigust keelata värviliste pastapliiatsite omamist. Eelpool toodud kohtu põhjendustest tuleneb, et vangla direktor on kinnipeetavatele värvilised pastapliiatsid keelanud just märgitud huvidest lähtuvalt. Kaebaja on tähelepanuta jätnud, et Riigikohus on viidatud lahendis ka välja toonud, et: „Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel. Kolleegiumi senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel /…/. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel“ (p 14). Riigikohus on selles lahendis muuhulgas hinnanud ka vangla kodukorra punkti, millega keelati kinnipeetavatele markerid, värvid, viltpliiatsid, geelpliiatsid. Selles osas Riigikohus märkis, et keeld kasutada eelnimetatud esemeid ei välista joonistamisega tegelemist, kuna selleks saab kasutada teistsuguseid, vanglas lubatud vahendeid (värvipliiatsid, pastapliiatsid).

Kaebaja väide, et temalt äravõetud värvilised pastapliiatsid ei vasta ühelegi VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tunnusele on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Sellest tulenevalt on alusetu ka kaebaja seisukoht, et vangladirektor on meelevaldselt ja õigusvastaselt kasutanud VangS § 15 lgst 4 tulenevat volitust. Vangla direktor on realiseerinud temale eelviidatud normidest tulenevat õigust ning keelanud kõnealused esemed eelkõige julgeolekuriskide maandamise ja julgeolekuohu ennetamise eesmärgil. Esemete keelamise üle otsustamisel arvestatakse muuhulgas vanglas kinnipeetavate seas levinud praktikat nende esemete kasutamisel ning avastatud ohuolukordi. Vangla julgeoleku tagamiseks toimub pidev riskide hindamine ning piirangud kehtestatakse julgeoleku riskide ennetamiseks ja maandamiseks. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kahelda, et piirangute kehtestamine ei oleks antud juhul põhjendatud ega tugineks tegelikule vajadusele.

VangS § 15 lg 4 ei ole vastuolus põhiseaduse §-dega 3 ja 11.

14. Kohus märgib täiendavalt, et Tallinna Ringkonnakohus oma 30.05.2014 määruses asjas nr 3- 13-70226 pidanud ilmselgelt perspektiivituks kaebust, milles kinnipeetav isik vaidlustas samuti Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.18 värviliste pastapliiatsite kasutamise keelu.

15. Eeltoodud kohtu põhjendustest lähtuvalt jääb R.H.i kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 tühistamiseks rahuldamata. Seetõttu ei ole alust ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.

16. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest ning see kulu jääb riigi kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik