3-13-70067/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70067 Haldusasi J.P.E. ja Osaühing Northinger kaebus Saku Vallavolikogu 17.10.2013 otsuse nr 76 tühistamiseks ja kohustamise nõue Menetlusosalised Kaebaja I – J.P.E. Kaebaja II – Osaühing Northinger

Kaebajate volitatud esindaja – v. adv Janno Kuusk Vastustaja – Saku vald, seaduslik esindaja – Kuno Rooba Asja läbivaatamine Kohtuistungil 09.06.2014 RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 31.07.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. 10.06.2013 esitas vandeadvokaat Janno Kuusk Saku vallavalitsusele J.P.E.`i ning Osaühingu Northinger nimel avalduse detailplaneeringu algatamiseks neile kuuluvatel kinnistutel Kasemetsa külas: Uus-Kopli (katastritunnus 71801:006:0722), Liina (katastritunnus 71801:006:0121) ja Liana (katastritunnus 71801:006:0152). Detailplaneeringu eesmärgina nimetati eeltoodud kinnistute maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistutele ehitusõiguse määramine paariselamute, ridaelamute ning kolmekordsete korterelamute ehitamiseks.

2 2. 17.10.2013 otsusega nr 76 keeldus Saku Vallavolikogu J. P. E.`i ning Osaühingu Northinger taotletud detailplaneeringu algatamisest. Saku Vallavolikogu märkis, et detailplaneeringu eesmärk ei ole kooskõlas Saku valla üldplaneeringu ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu lahendusega: Uus- Kopli, Liina ja Liana kinnistute juhtotstarve on üldplaneeringus poollooduslik haljasmaa. Saku alevikku on kavandatud täiendav korterelamumaa Saku aleviku lõunaossa ja osaliselt Kasemetsa külla ning pereja ridaelamumaad Saku aleviku põhjaossa, millest tulenevalt puudub Saku vallas vajadus uute tiheasustusalade moodustamiseks pereja ridaelamute ning korterelamute kavandamise eesmärgil. Käesoleval juhul puudub avalik huvi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseks. Üldplaneeringu lahenduses väljenduv avalik huvi kaalub üles huvitatud isikute erahuvi. Taotluses nimetatud kinnistutele on võimalik ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu ja abihooned. Kinnistute omandamisel pidid huvitatud isikud pöörama tähelepanu kinnistute sihtotstarbele (maatulundusmaa) ning nad ei saanud eeldada, et vald nende soovile muuta kinnistute sihtotstarvet vastu tuleb. Vald lähtus üldplaneeringut koostades kompaktlinna mudelist, mille kohaselt laiendatakse eelkõige olemasolevaid tiheasumeid ning välditakse hajaasustuses uute väikeste tiheasumite teket, ega pea mõistlikuks sellest taganeda. Uute väikeste tiheasumite teke toob kaasa planeerimata kulusid trasside ehitamiseks, et varustada asumit ühisveevärgija kanalisatsiooni ning kaugküttega. Mõistlik ei oleks algatada detailplaneeringut, mis on vastuolus üldplaneeringuga ning mis ei jõuaks kehtestamiseni, ja lasta huvitatud isikul teha asjatud kulutusi. 3. 19.11.2013 esitasid J.P.E. ja Osaühing Northinger Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavolikogu 17.10.2013 otsuse nr 76 tühistamiseks ja Saku Vallavalitsuse kohustamiseks kaebajate detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti otsustama.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

4. Kaebajate arvates on vaidlustatud otsus oluliste kaalutlusvigadega. Paneerimisseaduse (PlanS) § 10 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et planeeringu koostamine tuleb üldjuhul algatada, kui ei esine mõjuvat põhjust planeeringu algatamisest keeldumiseks. Planeeringu algatamisest keeldumisel rakendab haldusorgan kaalutlusõigust, sh peab kõiki olulisi asjaolusid ja huve kaaluma ratsionaalselt. Isikul on õigus nõuda oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-62-02 ja 3-3-1-79-09). Käesolevas asjas ei nähtu vastustaja otsusest, et kaalutud oleks kaebuse esitajate huve ning kaebuse esitajate poolt detailplaneeringu kasuks esitatud argumente. Piirdutud on üldplaneeringule viidates vaid konstateeringuga, et kaebuse esitajate erahuvi on vastuolus avaliku huviga, jättes omavahel erahuvi ja avaliku huvi sisuliselt kaalumata. Vastustaja üksnes märgib, et avalik huvi, mis on väljendatud üldplaneeringus, kaalub üle ühe isiku erahuvi. Vastustaja ei nimeta seejuures, mis on see konkreetne avalik huvi, mida kaitstakse ning mis kaebuse esitajate erahuvi üle kaalub. Haldusakti olulises osas põhjenduste puudumine on oluline kaalutlusviga. Vastustaja pole põhjendatud, miks tuleb haritava maa või haljasala sihtotstarbel maa kasutamist avalikes huvides eelistada kaebuse esitajate erahuvile maa elamuehituseks kasutusele võtta ja maa detailplaneeringu kaudu väärtustada. Nimetatud kaalutlusi haldusaktist ei nähtu, mistõttu on haldusakt jäänud vastavas osas täielikult põhjendamata. Asjaolu, et Saku alevikus on mitmeid realiseerimata planeeringuid, ei tähenda, et avaldaja planeeringulahendus põhimõtteliselt samas piirkonnas on realiseerimiseks sobimatu või vastuolus avalike huvidega. Planeeringu koostamise otsustamise etapis tuleb hinnata just planeeringu piirkonda sobivusega seotud asjaolusid lähtuvalt üldplaneeringuga määratud arengusuundadest, mitte seda, et paljud planeeringud on jäänud piirkonnas realiseerimata. Nimetatud asjaolud oleksid planeeringu piirkonda sobivuse hindamise juures kõrvalise tähtsusega.

3 Saku aleviku ja selle lähiümbruse areng ei saa pidurduda põhjusel, et mõnda tänaseks kehtestatud planeeringut ei ole realiseerima asutud ja välistada seetõttu kõikide teiste arendajate jaoks arendustegevus oma kinnisasjade planeerimisel. Arendaja ei saa planeerida omaniku loata kinnisasju, mis talle ei kuulu, mistõttu on ainetu vastustaja viide sellele, justkui oleks piirkonnas teisi kinnisasju, mida saab elamuehitustegevuseks planeerida. Vastustaja esitatud motiividest tulenevalt on selge, et detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjuseks on vastustaja poolt nimetatud mitmete teiste planeeringute realiseerimata jätmine Saku alevis ja lähialal, mitte see, et kaebuse esitajate planeeringuga kavandatavad elamud oleks üldplaneeringu järgi kavandatud kohas, kus elamuarendus avalikust huvist (üldplaneeringu eesmärgid) lähtuvalt võimalik ei ole. Kaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, millisest planeerimisdokumendist tuleneb huvi lähtuda kompaktlinna mudelist. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2 kohaselt Saku aleviku lõunaosas (sh Kasemetsa külas) säilib ja areneb põhiliselt elamupiirkond. Seega poleks kaebuse esitajate soovitud planeeringulahendus vastuolus üldplaneeringu kavandatud eesmärkidega. Veeja kanalisatsioonitrasside ja kaugküttetorustike rajamise vajaduse ning sellega seotud täiendavate kulude kandmise küsimuse saab lahendada planeerimismenetluse käigus. Planeerimismenetluses detailplaneeringu koostajaga sõlmitud kokkuleppe kaudu on võimalik nimetatud kohustused ja kulud jätta detailplaneeringu elluviija kanda. Seega ei ole asjakohane viidata sellele, et kavandatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneksid vastustaja jaoks täiendavad kulud. Arvestades, et käesoleval juhul näeb kehtiv üldplaneering ette detailplaneeringuga kavandatud piirkonna edaspidi elamuarenduse piirkonnaks, ei ole tegu sobimatu planeeringuga üldplaneeringu eesmärgi mõttes, rääkimata sellest, et sobimatus planeeringumenetluse selles staadiumis oleks olnud selge. 5. Detailplaneeringu koostamiseks esineb avalik huvi. Avaliku huvi määratlemisel tuleb lähtuda ennekõike vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Saku valla kehtiva arengukava kohaselt on Kasemetsa küla rahvaarv ühes kiiremas kasvutrendis, mistõttu on piirkond elamurajoonina elanike jaoks väga atraktiivne. Eeltoodust tulenevalt on avalikes huvides ja elanike jaoks ootuspärane nimetatud piirkonna arendamine elamualana. Lisaks on avaliku huvi väljenduseks ka see, et nimetatud piirkond on üldplaneeringu järgi edaspidi kavandatud elamuarenduseks. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel eeltooduga arvestanud. Vastustaja põhjendustest jääb ebaselgeks, kuidas teenib avalikke huve paremini detailplaneeringu ala säilitamine praegusel kujul, kus tegemist on sisuliselt tühja ja söötis maatükiga, millel puudub nii visuaalne kui ka igasugune praktiline väärtus. Ainuüksi sellest, et kavandatav planeering on vastuolus seni kehtinud üldplaneeringuga, ei saa automaatselt tuletada järeldust, et kavandatu oleks ka täna vastuolus avalike huvidega. Vähemalt ei saa nimetatud otsustust teha olulisi asjaolusid põhjendatud huve kaalumata. Üldplaneeringu muutmise võimalus ongi ette nähtud selleks, et kaasajastada planeeringut muutunud vajaduste tõttu. See, kas üks või teine lahendus on avalike huvidega kooskõlas, otsustatakse planeerimismenetluse käigus. Kaebuse esitajate kinnistutest kohe üle tee jääval kinnistul on kehtestatud planeering korruselamute ehitamiseks. Tasakaalustatud ruumilise planeerimise põhimõttest tuleneb maakasutuse ja planeeringu lahenduste omavaheline kooskõla ja lahenduste sujuv üleminek. Eeltoodud eesmärgist tulenevalt on ilmselgelt sobimatu planeeringulahendus, mille järgi on kohe korruselamute kõrvale ette nähtud maaharimise otstarbega maa. Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et detailplaneeringu koostamise algatamise vastu räägib konkreetne avalik huvi. Üldplaneering näeb detailplaneeringuga külgneva ja ümbritseva ala (Saku

4 aleviku lõunaosa, Kasemetsa küla) ühemõtteliselt ette elamuarenduseks ning avaliku huviga on kooskõlas sealsel alal elamuarenduse läbiviimine. 6. Lõplik planeeringulahendus saab selguda alles planeerimismenetluse käigus. Tallinna Ringkonnakohus on 04.11.2008 haldusasjas nr 3-07-477 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et planeerimismenetluse käigus on võimalik soovitud ehitustihedust muuta ning näha ette teistsugune hoonestus kui detailplaneeringu algatamise taotluses. Samuti leidis Tallinna Ringkonnakohus, et tulenevalt PlanS 3. peatükist algab planeeringu koostamine alles planeerimise algatamisega. Lõplik planeering valmib koostöös kohaliku kogukonnaga (planeerimismenetluses korraldatud avalik arutelu ja võimalus huvilistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks). Planeerimismenetluses esitatud kogukonna arvamusest tulenevalt on võimalus planeeringut ka muuta kogukonnale sobival viisil ja valida parim planeeringu variant (nt paarismajade asemel ainult korruselamud, korruselamute asemel paarismajad jne). 7. Täiendavas seisukohas märgivad kaebajad järgmist. Kaebajatele teadaolevalt on neile kuuluvate kinnisasjade naaberkinnistul kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette sinna korterelamute ehitamise. Ka kaebuse esitajate taotletav maa kasutamise otstarve kaebajatele kuuluvatel kinnistutel on elamumaa arendus. See, kas sinna üldisest huvist lähtudes on võimalik ehitada paariselamuid või kortermaju, selguks planeerimismenetluse käigus kõiki huve arvesse võttes ja kaalumise tulemusel. Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et samas piirkonnas sisuliselt kahel kõrvuti asuval maal-alal (vaid kohalik tee on vahel) ühel juhul on maa elamuarenduseks sobiv ning teisel juhul mitte. Kaebuse esitaja maa-ala jääb kohe tiheasutuste kõrvale. Vastustaja lähtub oma positsiooni põhistamisel üksnes paljasõnalisest viitest ja konstateeringust, et planeering on üldplaneeringuga vastuolus. Kas aga üldplaneering ise sellisel kujul on tegeliku elu arengute ja vajadustega kooskõlas, seda ei ole vastustaja analüüsinud. Kaebajate kinnistutele on võimalik ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu. Hajaasustusega alal on lubatud kuni kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvast abihoonest koosnevad hoonete grupid. Sisuliselt on vastustaja nõustunud sellega, et kaebuse esitajate kinnistud sobivad põhimõtteliselt elamuarenduseks ja elamuarendus nimetatud maa-alal põhimõtteliselt avaliku huviga vastuolus ei oleks. Küsimus on vaid hoonestuse mahus, mitte selles, kas elamuarendus piirkonda üldplaneeringu järgi sobib või mitte. Eeltoodud küsimused saaks kõik lahendatud planeerimismenetluse käigus ning vallaelanikke kaasates. Vastustaja ei märgi kaevatavas haldusaktis, millist konkreetset kaitsmist väärivat avalikku huvi vastustaja silmas peab, rääkimata kaebuse esitajatele piirangute eesmärgi selgitamisest, sh kas piirangud on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Kaebaja hinnangul ei piisa põhjendamiseks vaid konstateeringust, et taotletav detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus. Kaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, kuidas rikuks kompaktlinna mudelit see, kui kaebuse esitajad planeerivad pereelamuid kohe maa-ala kõrvale, mis on üldplaneeringuga planeeritud korterelamute maaks ja kus on juba planeeringuid korterelamute rajamiseks kehtestatud. Taotletava planeeringu ala liitmiseks ühisveevärgija kanalisatsiooni ning kaugküttega ei oleks ületamatuid takistusi. Samuti ei õigusta kaebajate põhiõiguste piiramist vastustaja väide, et Saku vallas pole puudust elamumaa juhtotstarbega maa-aladest, kuhu on võimalik ehitada üksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid. Vastustajal tuleks üle vaadata (PlanS § 29) varasemad planeeringud, mida seni ellu ei ole viidud. PlanS § 9 lg 7 ei välista, et kaebuse esitajate oluline erahuvi (huvi tegeleda ettevõtlusega ja oma maad arendada) võib üldplaneeringu muutmise ettepaneku aluseks olla. Juhul, kui Kasemetsa küla elamupiirkonda seni üldplaneeringus kavandatud eesmärgil arendatud pole, ei oleks ka täidetud üldplaneeringuga kavandatud eesmärk – luua piirkonda juurde eluasemeid ja piirkonnas elamuarendust läbi viia. Seega esineb põhjendatud üldplaneeringu järgne vajadus uute eluasemete loomiseks. Üldplaneeringuga on hajaasustusega alale lubatud ehitada küll üksikelamuid, kuid see pole sobiv üldplaneeringu lahendusega nimetatud piirkonnas, mis näeb piirkonna ette

5 korterelamupiirkonnaks. Üksikud elamud kohe korterelamu naabruses ilmselgelt ei taga piirkonna tasakaalustatud arengut.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Esitatud kaebus on põhjendamata ja vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 9. Saku vallas Kasemetsa külas asuvate Uus-Kopli, Liina ja Liana kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa ning kaebajatele pidi see asjaolu olema teada, kui nad kinnistud omandasid. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu kohaselt asuvad kaebajate kinnistud väärtusliku haritava maa juhtotstarbega maal. Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60 kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete kohaselt asuvad kaebajate kinnistud poolloodusliku haljasmaa juhtotstarbega maal. Kummagi üldplaneeringu kohaselt ei ole kaebajate kinnistutele kavandatud pereja ridaelamumaa või korterelamumaa juhtotstarvet. Kaebajad pidid kinnistuid omandades teadma, millisel otstarbel on võimalik omandatavaid kinnistuid kasutada ja milliste piirangutega tuleb arvestada ka kinnistu sihtotstarbe muutmise soovi korral. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning avalike huvidega. Saku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17. kohaselt võib üldplaneeringu ellurakendamisel olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise maakasutuse otstarbe järgi. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.3.1. sätestab, et maakasutuse juhtfunktsioon määrab maa-ala peamise kasutuseesmärgi. Üldplaneeringu juhtfunktsiooni ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet) soovitakse muuta. 10. Kaevatavas otsuses on kõik volikogu kaalutlused väga selgelt ja arusaadavalt ära toodud ning vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega, et vaidlustatud otsuses esinevad kaalutlusvead. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1 kohaselt on valla ruumilise arengu üheks põhimõtteks vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (seotuna valla majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku kogukonda sulandumiseks jm). Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on vastuolus valla ruumilise arengu põhimõtetega. Vastustaja eesmärk ei ole valla elanike arvu mistahes tingimustel suurendamine; valla areng, sealhulgas elamuehitus, peab toimuma kooskõlas valla ja aleviku üldplaneeringutega ning arvestama sotsiaalse infrastruktuuri arenguga. Väär on kaebajate seisukoht, et nende kavandatav tegevus aitaks arendada elu väljaspool nn kompaktlinna ja tagaks PlanS § 1 lõikes 2 sätestatud tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtte järgimise. Elu arendamine ei ole ainult elamuehitus, sinna juurde kuuluvad lahutamatu osana ka lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendused jms. Seda kõike on valla ja aleviku üldplaneeringute koostamisel arvestatud ja vastavalt on määratud maa-alade maakasutuse juhtotstarbed. Eeltoodud kaalutlused pidid olema kaebajatele kaevatavas otsuses äratuntavad. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et aleviku üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2. kohaselt Saku aleviku lõunaosas (sh Kasemetsa küla) säilib ja areneb põhiliselt elamupiirkond. Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et aleviku üldplaneeringu punktis 2.2 on märgitud veel järgmist: „Pereja ridaelamute laiendamist kavandatakse peamiselt Kingu tänavast ja Kivisalu teest lääne suunas. Puhvertsoonina säilitatakse haljasala Saku - Tõdva maantee ääres.“ Aleviku üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2.

6 juuresoleval joonisel on näha, et Kingu tänav ja Kivisalu tee asuvad Saku – Tõdva maanteest lääne suunas tiheasustusala piirkonnas, kaebajate kinnistud aga Saku – Tõdva maanteest ida suunas ja väljaspool tiheasustusala piiri. Seega on ekslik kaebajate seisukoht, et nende soovitud planeeringulahendus ei ole vastuolus üldplaneeringu kavandatud eesmärkidega. Aleviku üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.2. viimase lause kohaselt jäävad kaebajate kinnistud, mis asuvad Saku – Tõdva maantee ääres väljaspool tiheasustusala piiri puhvertsooni, mis säilitatakse haljasalana. Valla üldplaneering ja aleviku üldplaneering ei näe kumbki ette kaebajate kinnistute maa-ala elamuarenduse piirkonnaks. 11. Kaevatavas otsuses on piisavalt käsitletud avaliku huvi teemat ja kaebajate väidetele on antud piisavad ja selged seisukohad. Kaebajatele peab olema arusaadav avaliku huvi olemus ja sellest tulenev põhjus, miks soovitud detailplaneeringut ei algatatud. Kaebajate erahuvi on vastuolus avaliku huviga, mille väljenduseks on üldplaneering. Saku valla elanike ja Saku vallas tegutsevate ettevõtjate ühine avalik huvi, mis väljendub üldplaneeringu lahenduses, kaalub üles kaebajate erahuvi. Valla tasakaalustatud areng ja sellega kaasnev ehitustegevus saab toimuda kooskõlas kehtivate üldplaneeringutega. Vastustaja ei pea õigeks algatada uusi laiaulatuslikke korterelamute alasid kavandavaid detailplaneeringuid, millega kaasneks Saku aleviku elanike arvu plahvatuslik kasv. Samas puudub elukeskkonna toimimiseks vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur, arvestamata on ka võimalikud lisanduvad keskkonnamõjud (nt autoliikluse järsk suurenemine). Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud keskenduvad kitsale aleviku territooriumi ja selle lähiala osale, ei arvesta piirkonna üldisi arengusuundumusi ega lahenda piirkonna vajadusi terviklikult ja tasakaalustatult. Üldplaneeringu koostamisel on üldise planeerimispõhimõttena lähtutud nn kompaktlinna mudelist, mille kohaselt laiendatakse eelkõige olemasolevaid tiheasumeid ning välditakse hajaasustuses uute väikeste tiheasumite teket. Selline lähenemine on keskkonna-, energiaja ajasäästlik, kuna võimaldab vähendada kulukate kommunikatsioonide rajamist, inimeste ajakulu tööja elukohtade vahel liikumiseks. Taotletava planeeringuga kavandatav läheb vastuollu üldplaneeringu koostamisel lähtutud kompaktlinna mudelist. Maaomanik või arendaja peab maakasutust kavandades arvestama üldplaneeringuga. Seda seisukohta toetab Riigikohtu halduskolleegium otsuses 3-3-1-87-08, mille punktis 22 on märgitud, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. 12. Täiendavas seisukohas märgib vastustaja järgmist. Asjaolu, et kellegi kinnistu asub tiheasustusala kõrval, ei anna talle õigustatud ootust, et tiheasustusala laieneb ka tema kinnistule. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et valla üldplaneering ei ole sellisel kujul tegeliku elu arengute ja vajadustega kooskõlas ning vastustaja tegevus välistab valla tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu võimaluse. Saku valla arengu suunamisel ja maakasutuse kavandamisel ei ole vaja teha muudatusi. Saku valla üldplaneering ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneering vastavad PlanS § 29 lg-s 1 sätestatule. Olemasolevaid üldplaneeringuid ja nendes määratletud arengueesmärke on võimalik täita. Kui üldplaneering ei näe ette tiheasustusala laienemist, siis on sisuliselt üldplaneeringuga määratud ka hoonestuse maht. Hoonestuse maht ja see, kas tegemist on hajavõi tiheasustusalaga, on omavahel seotud. Hajaasustusega alale ei saa planeerida hoonestuse mahtu, mis on ette nähtud tiheasustusalale. See on vastuolus üldplaneeringuga. Vaidlustatud haldusaktiga ei riivata kaebajate põhiõigusi. Omandades maatulundusmaa, ei saa eeldada, et sinna saab ehitada korterelamuid. Üldplaneeringu ülesanne on ka maaja veealadele üldiste kasutamisja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Kaebajate kinnistutele ei ole määratud pere-

7 ridaelamumaa või korterelamumaa juhtotstarvet (PlanS § 8 lg 3 p 3). Kui detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, on see täiesti piisav argument detailplaneeringu mittealgatamiseks. Üldplaneering on strateegiline dokument, mille täitmine on kohustuslik kõigile maaomanikele/arendajatele/valla elanikele ning selle muutmine on erandlik. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on Saku Vallavolikogul planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on Saku Vallavolikogu otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on vallavolikogu õigustatud varem tehtud otsuseid muutma. Saku valla üldplaneeringuga ei ole kavandatud eesmärki – luua piirkonda juurde eluasemeid ja piirkonnas elamuarendust läbi viia. Üldplaneeringu kohaselt on Saku valla ruumilise arengu üks põhimõtetest vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (seotuna valla majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku kogukonda sulandumiseks jm). Samuti on üldplaneeringu üheks eesmärgiks moodustada eraldiseisvatest rohealadest ja parkmetsadest terviklik rohealade süsteem, mis on ühendatud naaberomavalitsusüksustega ja toimib rekreatsioonialana. Säästva arengu põhimõtete järgimine ning rohealade sidumine ühtseks võrgustikuks tagab Saku valla kui „rohelise valla” väärtustamise.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kohtule esitatud tõendeid kogumis ja nende vastastikustes seostes leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata järgmistel põhjustel. 14. J.P.E. ja OÜ Northinger ühiselt esitatud kaebuses palutakse tühistada täielikult Saku Vallavolikogu 17.10.2013 otsus nr 76, millega keelduti algatamast nende soovitud detailplaneeringut, ja kohustada Saku Vallavolikogu otsustama uuesti detailplaneeringu algatamise taotluse üle mõistliku aja (kahe kuu) jooksul asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vaidlus on põhiliselt selle üle, kas otsuse tegemisel on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostatud, mh kas kaebajate huve on piisavalt kaalutud ning kas vastustaja põhjendused kaebajate taotluse rahuldamata jätmiseks olid asjakohased ja piisavad. 15. Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele kuuluvad kinnistud on oma sihtotstarbelt maatulundusmaad (100 %) ning kinnistud on hoonestamata. Saku valla üldplaneeringu ning Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu kohaselt ei ole nende kinnistute osas kavandatud pereja ridaelamumaa ning korterelamute juhtotstarvet. Kinnistud asuvad hajaasutusega alal. Valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist väärtusliku haritava maaga ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu kohaselt on tegemist juhtotstarbelt poolloodusliku haljasmaaga. PlanS § 8 lg 7 sätestab, et kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seega peab kehtestav detailplaneering järgima üldplaneeringut. 16. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et PlanS § 3 lg 2 p 3 kohaselt on kaebajatele kuuluvate kinnistute kruntideks jaotamiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Selleks, et kaebajate kinnistutele ehitada korteri-, ridaja pereelamuid, on vaja muuta kinnistute sihtotstarvet, ühtlasi kaasneks vastava detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine. 17. Tulenevalt PlanS § 4 lg-st 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisalase tegevuse korraldamisel tagab

8 kohalik omavalitsus muuhulgas maakasutuse ja ehitamise aluseks olevate planeeringute olemasolu. PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab detailplaneeringu ja korraldab selle koostamist kohalik omavalitsus. 18. PlanS § 10 lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda. Planeerimismenetlus ei alga juba isiku poolt algatamisettepaneku tegemisega, vaid detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega. PlanS § 10 lg 7 sätestab, et planeeringu algatamine tähendab pädeva organi otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Seega on sellise ettepaneku menetlemine kohaliku omavalitsuse kohustus, kuid samas ei kaasne ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine. Kohalikul omavalitsusel ei ole PlanS § 10 lg-test 1, 5 ja 7 tulenevalt kohustust isiku taotluse alusel igal juhul detailplaneeringu koostamine algatada. 19. PlanS § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks sama paragrahvi lg 8 p-s 1 nimetatud tegevuse ulatuses, s.o planeeringu koostamiseks või koostamise tellimiseks. Seega ei saa kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldamisel üle anda planeeringu koostamise juhtimist (PlanS § 10 lg 8 p 2) ja kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemist (PlanS § 10 lg 8 p 3). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamine on samuti kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vastuvõtmiseks antud otsust on kohtupraktikas peetud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks (vt RKHK lahend nr 3-3-1-8-02, p 10). PlanS § 18 lg 1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. 20. Riigikohus on märkinud, et „planeeringu koostamise algatamisest keeldumise aluseid ei ole ammendavalt sätestatud. Üldja detailplaneeringute kaudu kohalik omavalitsus kujundab valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid nagu on rõhutanud kolleegium oma 6. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02, on isik õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. [---] Üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel“ (RKHK 27.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13) 21. Planeeringu algatamisest keeldumine vormistatakse kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis märkida ära kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 22. Vaidlustatud otsuses on vastustaja detailplaneeringu algatamisest keeldumisel tuginenud Saku vallas kehtivatele üldplaneeringutele. Maa-ala üldiste kasutusja ehitustingimuste valik tehakse üldplaneeringuga (PlanS § 8 lg 3 p 3). Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta (PlanS § 8 lg 1). Üldplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel võimalik kogu valla või linna territooriumi silmas pidades otsustada selle üle, milline piirkond sobib elamumaaks, milline tootmismaaks, milline maatulundusmaaks jne. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Samas võib detailplaneering

9 PlanS § 9 lg 7 kohaselt põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt RKHK 15.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 22; 19.04.2007 otsus asjas nr 3-3-1- 12-07, p 10-11; 27.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 14; 03.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p 20). Riigikohus on 19.04.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus põhjalikult kaaluda ning motiveerida sellise detailplaneeringulahenduse vajalikkust, millega kaasneb üldplaneeringu muutmine. Kohus siinkohal märgib, et väljend, mille kohaselt oleks kavandatud planeering üldplaneeringuga vastuolus, on mõnevõrra kohmakas, kuna asja lahendamisel püstitatakse ennekõike küsimus, kas üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on võimalik ja kui mitte, siis mis kõneleb sellise soovi rahuldamise vastu. 23. Vastustaja on leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks puudub avalik huvi, kaebajad seevastu leiavad, et üldplaneeringu muutmiseks esineb põhjendatud vajadus ning see oleks ka avalikes huvides. 24. Saku Vallavolikogu poolt 14.05.2009 vastu võetud Saku valla ehitusmääruse § 9 lg 3 sätestab, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Määruse § 12 lgtest 1 ja 2 tuleneb, et kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või seda täpsustava teemaplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vastav ametnik eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat. Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: (1) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; (2) detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju; (3) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi; (4) muudel juhtudel seoses avalike huvidega. Eelpool märgitust ilmneb, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine õigustab eelkõige piisav avalik huvi detailplaneeringu vastu. 25. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja taotlusest avalikku huvi üldplaneeringu muutmise vastu selliselt, et kaebajate kinnistud elamumaana kasutusele võtta. Kohus on nõus vastustajaga, et üldplaneering ongi üldjuhul dokumendiks, mis kajastab avalikke huve, arvestades menetlust, mis üldplaneeringu koostamisel läbi viiakse ning avalikkuse kaasatust, samuti asjaolu, et üldplaneeringu lahenduses võetakse arvesse piirkonna arengut tervikuna. Üldplaneeringus kajastubki avalik huvi ehk nn ühiskondlik kokkulepe piirkonna ruumilise ja sotsiaalse arengu suunamiseks ja tagamiseks, mis arvestab sj pikema-ajaliste perspektiividega. Saku valla üldplaneering kehtestati Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 ning Saku aleviku ja lähiala üldplaneering kehtestati Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60. Kohus ei nõustu seisukohaga, et üldplaneeringud oleksid vananenud või et neid tuleks taas üle vaadata. Kehtivaid üldplaneeringuid ei ole alust pidada ka muutunud oludega mittearvestavaks.

10 Üldplaneeringutes seatud ruumilise arengu põhimõtted näevad muuhulgas ette vallaelanike arvu reguleerimist uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (Saku valla üldplaneeringu seletuskiri lk 18; kättesaadav: http://www.sakuvald.ee/uldplaneering) ning et nende arendamisel arvestatakse seniselt väljakujunenud olukorraga (Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu seletuskiri, lk 15; kättesaadav: http://www.sakuvald.ee/uldplaneering). Kohus ei nõustu kaebajate poolt antud hinnanguga üldplaneeringute kohta. Üldplaneeringus seatud eesmärke ei saa alahinnata ning vastustaja on õigesti nimetanud, et kergekäeliselt ei ole vallal õigust kehtivaid planeeringulahendusi muuta. Planeerimisotsuse tegemisel on igati asjakohane selliselt viidata avalikule huvile ja võrrelda seda erahuviga. Kavandatud detailplaneering on üldplaneeringu suhtes ka sobimatu, kui see ei arvesta üldplaneeringu eesmärkidega, st selliselt ka avaliku huviga. Vallaelanike õigustatud huvidest lähtumine ongi olnud käesoleval juhul vastustaja eesmärgiks ning mitte vastupidi. Vastustaja on arvestanud, missugused alad on ennekõike ette nähtud elamuarendamiseks ja missugused mitte. Kaebajatele kuuluvad kinnistud jäävad piirkonda, kuhu üldplaneering elamuehitust ette ei näe, seega puudub avalik huvi rajada elamuid kaebajate kinnistutele ja mitte vastupidi. Eelduslikult on juba üldplaneeringu koostamisel arvestatud valla kohustusega tagada planeerimismenetluses elamuehituseks sobivate alade määramine ja nende alade määramine, mis jäävad kasutusse põllumajanduslikuks otstarbeks ning et planeerimismenetluses on arvestatud kõigi õigusnormidega, mille alusel saab üldplaneeringus määrata ehitamiseks ja põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad alad. Vastavalt sätestab ka PlanS, et see reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (§ 1 lg 1) ning seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (lg 2) ning et ruumiline planeerimine seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (lg 3). Seega arvestavad juba ka planeerimisnormid teistes seadustes esitatud nõudeid. 26. Kaebajad ei ole välja toonud, kuidas on Saku vallas olukord muutunud nii, et üldplaneeringuid enam ajakohasteks pidada ei saa. Saku vallavolikogu 17.05.2014 otsusega nr 23 (tl 90) on Saku vallas kehtivad üldplaneeringud üle vaadatud ning asutud seisukohale, et kehtivad üldplaneeringud on ajakohased ning uute kehtestamiseks vajadust ei ole. Nimetatud otsuse lisa nr 1 kohaselt on kehtestatud viis üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut. Kolmega neist on varasem tootmismaa või looduslik ala muudetud elamumaaks. Samas asjaolu, et mujal Saku vallas on mõnedel kinnistutel muudetud sihtotstarve elamumaaks, ei tähenda, et seda peaks tingimata ka kaebajate kinnistutel võimaldama. Kohalik omavalitsus peab tagama omavalitsuse territooriumi läbimõeldud ja tasakaalustatud arengu, mistõttu peab kohalik omavalitsus detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmisel hindama mitte ainult kitsalt detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ja selle arendamise võimalusi, vaid etteulatuvalt kogu omavalitsuse vajadusi. Vastustaja on seda hinnanud ja selgelt esile toonud, miks ei ole vajadust arendada elamuehitust seal, kus see üldplaneeringu kohaselt ette ei ole nähtud ja miks on vajalik arendada elamusehitust ja infrastruktuuri nendel aladel, mille osas on saavutatud ühiskondlik kokkulepe alade vastavaks kasutamiseks. Kaebaja on ka ise märkinud õigesti, et üldplaneeringu seletuskiri näeb ette säilitada ja arendada elamupiirkondi vastavuses üldplaneeringuga. Kaebajad ei ole tõendanud, et nende poolt taotletud detailplaneeringu koostamise algatamiseks (ja kehtestamiseks) esineks kaalukas avalik huvi. Samuti ei nähtu, et olukord võrreldes üldplaneeringu

11 ajaga kaebajate suhtes oleks muutunud, mis võiks kuidagi selgitada, et üldplaneeringu kehtestamise aja olukord kaebaja suhtes oleks muutunud. 27. Kohalik omavalitsus on vaidlustatud otsuses leidnud, et ei näe piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks käesoleval ajal vajadust ning kinnistuomanike teistsugune soov ei saa olla seetõttu piisav detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneering on käsitletav üldsuse kokkuleppena maakasutuse osas, mistõttu ei saa selle muutmine toimuda üksikute detailplaneeringutega, lähtudes üksnes taotlejate huvist saada kinnistutest enamat tulu, kui see oleks võimalik nende senisel sihtotstarbelisel kasutamisel. Asjaolu, et kaebajad ei kasuta oma kinnistuid ja ei saa arvestatavat tulu, ei ole etteheidetav vallale. Kaebusest ei nähtu, et vald teeks takistusi kinniste kasutamiseks ettenähtud otstarbel. Saku valla üldplaneering (seletuskirja p 2.17) tagab, et olemasolevaid katastriüksusi saab kasutada nende senisel maakasutuse otstarbel. Üldplaneeringu juhtfunktsiooni ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (ka sihtotstarvet) soovitakse muuta. Elamupiirkond säilib aleviku lõunaosasseletuskirja p 2.2. Samast seletuskirja osast nähtub, et kaebajate kinnistud jäävad välja tiheasustusalast ning need jäävad puhvertsooni, mis säilitatakse haljasalana. Valla ja aleviku üldplaneeringud ei näe kaebajate kinnistute maa-alal elamusarenduse piirkonda. Üldplaneeringutest nähtub, et välditakse uute väikeste tiheasumite tekkimist. Vastustaja leiab antud juhul õigustatult, et esineb avalik huvi toetada ehitustegevust, mille näeb ette üldplaneering ja mis selliselt tagab elukeskkonna toimimiseks vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri, sest ei vii seda tasakaalust välja. Vastustajal on kohustus tagada, et ta oma tegevuses arvestab lisanduvate keskkonnamõjudega, kui üldplaneeringu lahendusi muuta. Kaebaja taotluses vaadeldakse vaid kitsast piirkonda ja ei vasta tõele, et infrastruktuuri rajamine oleks teostatav väheste kulutustega ja mõjutustega keskkonnale. Vastustaja viitamine nn kompaktlinna mudelile tähendab, et arvestada tuleb eelkõige olemasolevaid tiheasumeid, nende arendamise vajadust, mis tagab keskkonna-, energia-ja ajasäästliku elukeskkonna loomise. Juba olemasolevatel elamualadel on vaja rajada lisaks senistele koole, lasteaedu. Seega on valla prioriteet igati mõistetav ja äratuntav. Kaebajate kinnistute kasutuselevõtt elamuehituseks neid ülekaalukaid avalikke huvisid ei arvesta, lisaks tooks elamuehitus uues kohas kaasa rohealade mittekasutamise planeeritud viisil ning vajaduse rajada ka uues kohas infrastruktuurid, lahendada sotsiaalseid probleeme jms. Vastustaja ongi eeltoodu tõttu märkinud asjakohaselt, et üldplaneeringust tulenevalt ja ka eluliselt väljakujunenud situatsioonis puudub vajadus kaebajate kinnistute kasutuselevõtuks ja selle kaudu maad väärtustada senisest teistmoodi. Kaebajate väide, et maad saaks väärtustada detailplaneeringu kaudu, on selles kontekstis eksitav, kuna kaebajate maa ei ole väärtustamata, vaid tal on üldplaneeringukohane väärtus olemas, mis ei vaja avalikes huvides olukorra muutmist. Vastustaja on välja selgitanud ja esile toonud, et sellise olukorra säilimine on vajalik ja ei esine ülekaalukat erahuvi, miks avalikes huvides toimivat olukorda antud ajal muuta. Käesolevas asjas ei ole ka kohtule esitatud sellist kaebajatel esinevat ülekaalukat erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu muutmist. 28. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, nagu oleks vaidlustatud otsuses olulised kaalumisvead. HMS § 4 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (lg 1) ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (lg 2). Vastustaja ei ole jätnud olemasolevat diskretsiooni kasutamata ega ületanud selle piire. Samuti ei nähtu diskretsiooni kuritarvitamist: arvestatud on kõikide oluliste asjaoludega ning otsuses ei tugineta asjassepuutumatutele asjaoludele. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et kaebajate huvi ja avalik huvi on omavahel sisuliselt kaalumata jäetud. Vastustaja on selgelt välja toonud üldplaneeringute lahenduse põhimõtted, selgitanud, et

12 üldplaneeringutes kajastub avalik huvi ja et kaebajate huvi ei ole sellega kooskõlas. Vaidlustatud otsusest selgub arusaadaavalt, miks kaalub avalik huvi üles kaebajate erahuvid. Kaebajad ei ole haldusmenetluse ega kohtumenetluse raames esitanud selliseid kaalukaid erahuvisid, mida vastustaja otsuse tegemisel veel arvestama oleks pidanud ning mis oleksid võinud otsust mõjutada. Arvestades, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseks peab esinema piisav avalik huvi, siis on kohalikul omavalitsusel sellise üldplaneeringu kehtestamisel kohustus põhjendada, milles seisneb vastav avalik huvi. Kui aga on tuvastatud, et avalikku huvi sellise detailplaneeringu kehtestamise vastu ei esine ehk detailplaneeringu koostamine ei ole kooskõlas avalike huvidega (kehtivate üldplaneeringutega), siis detailplaneeringu koostamise algatamata jätmisel saabki see olla peamiseks põhjenduseks, seda enam olukorras, kus huvitatud isik ei ole omalt poolt välja toonud kaalukaid põhjuseid, miks detailplaneering tingimata algatada ja kehtestada tuleks. 29. Kui üldplaneeringu muutmiseks ei esine kaalukaid põhjuseid ning detailplaneering, mida algatada soovitakse, ei lähe kokku omavalitsuse poolt paika pandud arengusuundadega, ei ole alust sellist detailplaneeringut algatada. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et detailplaneeringu peaks algatama selleks, et menetluse käigus välja selgitada, milline lahendus oleks parim. Nagu eelnevalt öeldud, on kohalikul omavalitsuse planeeringu algatamise otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum ning kui omavalitsus leiab, et soovitaval või sellele lähedasel kujul detailplaneering selgelt ei jõuaks kehtestamiseni, ei ole sellist detailplaneeringut otstarbekas algatada. Vastustajal tuleb arvestada kehtivate üldplaneeringutega ja selles seatud avalike huvidega, mis omakorda annab teatud suunised valla arenguks, millega saavad teised isikud arvestada. Arvestades, et detailplaneeringu menetlemisega kaasnevad nii algatamise taotlejale kui ka omavalitsusele kulutused (nii rahalised kulud kui ka ajakulu), ei oleks HMS § 5 lg-st 2 tuleneva efektiivsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega kooskõlas algatada sellise detailplaneeringu koostamise menetlus, mis selgelt kehtestamiseni ei jõua. 30. Kaebaja on välja toonud, et menetluse tulemusel võib planeeringulahendus muutuda selliselt, et muudetakse elamute tüüpi. Vastustaja on aga selgesõnaliselt välistanud kaebajate kinnistutele nii paaris-, ridakui ka korruselamute ehitamise, mistõttu ei ole see kaebajate argument arvestatav. Kohus leiab, et keelduva otsuse tegemiseks vajalikke ja eelnevalt käsitletud asjaolusid oli võimalik välja selgitada ja hinnata detailplaneeringu menetlust algatamata. Sellist võimalust on kinnitatud ka senises kohtupraktikas. Näiteks haldusasjas nr 3-08-1296 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et „olukorras, kus kinnisasja omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks taotluses näidatud hoonete püstitamiseks, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama muu otstarbega või oluliselt teistsugust lahendust ette nägema. Detailplaneeringu algatamisel on planeeringu algatamise taotluse esitanud isiku soov kavandatava hoonestuse suhtes määrav ning vastustaja ei pea viima läbi planeerimismenetlust, mis taotluse esitaja soove eiravad. Volikogu ei pidanud planeerimismenetlust läbi viima selleks, et selgitada välja planeeringu algatamist taotleva isiku nõusolekut mõne oluliselt teistsuguse lahendusega planeeringu kehtestamiseks. Selline planeerimismenetlus ei oleks kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja kiiruse põhimõttega (HMS § 5 lg 2)“ (07.05.2009 otsuse p 17). Välistatud ei ole, et kui omavalistus algatab planeeringu, kuid hiljem keeldub selle kehtestamisest, hakkab detailplaneeringu koostamise algatamist taotlenud isik hiljem väitma ebaselgust menetluse kohta või sootuks viitama õigustatud ootusele. Ehkki kohtupraktikas on sellisel juhul kaitstava usalduse tekkimist eitatud, ei ole vastustaja pidanud mõistlikuks anda huvitatud isikule ka asjatut ootust detailplaneeringu kehtestamise osas, mis ühtlasi väldib ebaefektiivsete kulutuste tekkimist. 31. Vaidlustatud haldusaktis on asjakohaselt märgitud, et kuna kaebajad olid oma kinnistuid ostes teadlikud nende kasutusotstarbest, siis ei saanud neil olla õigustatud ootust hiljem selle muutmiseks.

13 Kaebajatel oli võimalik osaleda üldplaneeringute menetluses ja nende kaudu pidid nad ka teadvustama, et nende kinnistutel ei ole plaanis elamuala arendada. Kui aga üldplaneeringud seda ette ei näe, siis ei saanud kaebajatel kuidagi tekkida kaitstavat ootust, et nad saavad oma kinnistulele rajada korter-, paarisja ridaelamuid. 32. Vaidlustatud otsuses märgitut, et Saku alevikus on mitmeid realiseerimata planeeringuid, ei saa pidada asjassepuutumatuks. Kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamisel, eriti kui sellega kavandatakse üldplaneeringu muutmist, arvestama ka teisi lähiümbruses menetluses olevaid detailplaneeringud. Kui mitmed elamumaa planeeringuid ei ole realiseeritud, võib see viidata sellele, et vallas ei ole hetkel vajadust täiendavate elamupiirkondade välja arendamiseks. Kohalik omavalitsus ei saa kaalumisel piirduda üksnes selle hindamisega, kas konkreetne ala sobiks elamumaana välja arendamiseks või mitte. Asjaolust, et kaebajate kinnistud põhimõtteliselt sobivad elamute ehitamiseks või selles mõttes ka elamumaaks, ei saa kaebajad eeldada, et kohalik omavalitsus peakski neid igal juhul selliselt kasutada võimaldama. Põhimõtteliselt saab igale haljasmaale ehitada, kuid vastustaja ei ole siiski kordagi nimetanud, et ta näeb vajadust taotletud ulatuslikumat elamuehitust kaebajate kinnistule. Samuti ei ole määrav, et kaebajate kinnistute lähinaabruses on tiheasustusalad. Olukord vallas kinnitab, et üldplaneeringuga ehitamiseks lubatud aladel jääb detailplaneeringuid juba nüüd realiseerimata, ent see ei tähenda, et üldplaneeringuid tuleks hakata juba selle tõttu muutma ja elamuehitust tuleks hoopiski suunata muudele aladele. Nagu vastustaja on välja toonud, on palju selliseid olukordi, kus tiheasustusala kõrvale jääb hajaasustusala ja kinnistu paiknemine tiheasustusala naabruses ei anna veel alust eelduseks, et tiheasustusala kindlasti ka kõrvalkinnistule laieneb. Kaebaja loogikat järgides tuleks alati lubada tiheasutusala olemasolul naabruskinnistutele ehitamist, ent sellist järeldust planeerimise põhimõtetest ja seadusest ei tulene. Kui järgida kaebajate loogikat, siis tuleks enamasti eraisikute huvist ehitada hakata sootuks loobuda üldplaneeringuga kavandatust, sest alati on tiheala läheduses kinnistuid, kuhu ehituslikus mõttes saab elamuid ehitada. Kaebajad on ka ilmselt vääriti mõistnud, miks vastustaja on ära märkinud, et temale on oluline jälgida, et ehitamist alustataks eelkõige seal, kus see on üldplaneeringuga ette nähtud. Kaebajaid ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes nendega, kelle kinnistu võimaldati elamualaks muuta, kuna iga olukord on erinev ja vastavalt tuleb neid ka kohalikul omavalitsusel kaaluda. Kohus ei nõustu eelnevast tulenevalt kaebajate väitega, justkui oleks vastustaja detailplaneeringu algatamisest keeldumise peamine motiiv olnud asjaolu, et vallas on mitmed planeeringud realiseerimata. 33. Riigikohtu halduskolleegium on möönnud, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine võib riivata PS §-des 31 ja 32 sätestatud õigusi ja vabadusi, kuid samas on kolleegium leidnud, et selline riive tugineb õiguslikule alusele (RKHK 27.01.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 14). Kohus leiab, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine ei riku käesoleval juhul ühetaolise kohtlemise ega proportsionaalsuse põhimõtteid. Kaebajad saavad oma kinnistuid kasutada vastavalt nende sihtotstarbele, mis neile ka kinnistute ostmisel teada pidi olema. Kaebajate õiguste riivet ei saa seega pidada väga intensiivseks. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis toonud välja üldplaneeringutest tuleneval avaliku huvi ja selgitanud, et üldplaneeringute muutmine on erandlik. Kohtu hinnangul on vastustaja sellega välja toonud asjakohased ja kaalukad põhjendused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. Välistatud ei ole, et kaugemas tulevikus olukord muutub ning omavalitsus võib hiljem pidada vajalikuks muuta omavalitsuse territooriumil üldplaneeringuga määratud alade juhtotstarbeid, ent antud hetkel on tulenevalt arengukavadest ja üldplaneeringutest selgelt äratuntav, et soovitakse arendada elamuehitust seal, kus see on üldplaneeringute kohaselt

14 võimalik ning hetkel pooleli ja mis vastab ühtlasi valla arengukava eesmärkidele. Kohtule ei nähtu mingit vastuolu üldplaneeringute, arengukava või valitseva olukorra suhtes. Kohus juba märkis, et on vald on põhjendatult pidanud vajalikuks järgida üldplaneeringus kavandatud elamuehitusaladel nende eelisarendamist, nende asukoht on määratud põhjendatult kehtivas üldplaneeringus, arvestatud on arengukava eesmärkidega, kuigi vallas on tekkinud olukord, et arendajad ei riski kavandatut ellu viia. Elanikkond vallas mitte ei kasva planeeritud viisil, vaid hoopiski väheneb, see on seotud tekkinud majandusliku ebasoodsa olukorraga. Üldiselt on teada, et EV-ist (sj töövõimelise) elanikkonna väljaränne on põhjustanud probleeme, mille tagajärgede lahendamine alles seisab ees ja kuna ka Saku vallas selline probleem on tekkinud ning elanikkonna planeeritud juurdekasvu vähemalt lähiajal ei saabu, siis on igati asjakohane, kui vald sellega on arvestanud. Kaebuse esitajatel ei ole esitada kohtule andmeid, mis kinnitaksid, et elanikkond ka tegelikult vallas kasvab või et see kasvab plahvatuslikult. Tegemist on ilmselgelt liialdusega, millel ei ole mingit faktilist katet. Vastustaja on märkinud, et muutunud olukorras ei olegi lähiajal eeldatav, et juba kavandatud elamuehituse alad leiavad kiire kasutamise, mistõttu on ainetu kõnelda elamuehituse laiendamise vajadusest. Samas nähtub, et üldplaneering näeb ette kavandatu etapiviisilise elluviimise, mistõttu kaebajate seisukoht, et justkui tuleks ehitamist alustada mujal, ei arvesta valla kavandatuga ja kavandatu etapiviisilise elluviimisega. Kuna vallal on hoopis tekkinud probleeme seotult arengukavade ja üldplaneeringus kavandatud elluviimisega, kuna elanikkond ei kasva, siis sellises olukorras ei ole kuidagi põhjendatud ega toetu faktilistele asjaoludele kaebajate seisukoht avalikust huvist siiski ehitada ja veel nendele kinnistutele, kuhu seda üldplaneeringud ette ei näe. Kaebajate märgitud üldplaneeringuga kavandatud eesmärk – luua piirkonda juurde eluasemeid ja piirkonnas elamuarendust läbi viia, ei tähenda, et neid piirkondi tuleks luua sinna, kuhu üldplaneering elamuehituseks maa-alasid ei kavanda. Seega ei esine olukorda, et üldplaneeringu eesmärke ei kavatseta ellu viia. Kaebajate eesmärk on aga vastupidiselt suunatud sellele, et toimuks elamupiirkondade suurendamine või nende planeerimine teise asukohta, seega ei arvesta justnimelt kaebajate seisukoht avaliku huviga ehk üldplaneeringus seatuga. Vald ongi seetõttu asjakohaselt selgitanud, miks selleks puudub vajadus ning viitamine ka üldplaneeringutele on igati asjakohane. Kohus juba nimetas, et üldplaneering on sisuliselt ühiskondlik kokkulepe edasiseks arenguks, mida tuleb järgida ja mida kergekäeliselt ei muudeta. Mingit põhjendust ei leiduks laiendada elamuehitust sinna, kuhu seda üldplaneering ette ei näe ja kui samal ajal on selleks tegevuseks kavandatud alad määratud. Vastavalt tulebki mõista vastustaja otsuses märgitut, miks arvestatakse üldplaneeringu ja arengukavaga ning miks ei saa nendega arvestamata jätta, mis ongi avaliku huvi väljenduseks. Saku valla ruumilise arengu üks põhimõtetest on olnud ja jäänud vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu, seejuures tuleb jälgida ja arvestada valla majanduslike võimalustega nii avaliku infrastruktuuri rajamisel, sotsiaalsete tagatiste loomisel. Kaebajad on jätnud tähelepanuta eelviidatud etapiviisilise arengu põhimõttega. Kohtu poolt eelviidatu tähendab, et vallal ei ole seatud kohustust koheselt ja kõikjal alustada elamuehitusega. Põhjendatud on ka seisukoht, et pelgalt elamute rajamine ei vii tulemuseni, et kavandatu tagab kaasaja eluks vajaliku. Üldplaneeringus on seatud lisaks ka ühe eesmärgina moodustada eraldiseisvatest rohealadest ja parkmetsadest terviklik rohealade süsteem, mis on ühendatud naaberomavalitsusüksustega ja toimib rekreatsioonialana (säästva arengu põhimõtete järgimine). Vastustaja seisukoht, et üldplaneeringus maakasutuse tsoneerimine on valla otsustada, st et tegemist on otstarbekuse ja sobivuse küsimusega, mis ei ole õigusliku vaidluse objektiks ning mille osas kohalikul omavalitsusel on ulatuslik kaalutlusruum, on samuti õige. Üldplaneeringus määratu üle otsustab kohalik omavalitsus lähtudes valla eesmärkidest ja planeeringumenetluses tehtud ettepanekutest kaalutulusõiguse alusel.

15 Üldplaneering vastab seejuures arengukavas seatud eesmärkidele ning ei esine vastuolusid. Kaebuse esitajatel on õigus nõuda huvide õiglast kaalumist, mida käesoleval juhul ka tehtud on. Vastustaja on piisavalt esitanud põhjendusi, miks käesoleval ajal ei ole kohalikul omavalitsusel üldplaneeringute muutmise soovi ega vajadust, millest tulenevalt ei ole võimalik kaebajate taotlust rahuldada. Kaebuse esitajad olid ekslikult leidnud ka seda, justkui oleks vastustaja üldplaneeringu vastaselt lubanud ehitada elamupiirkondi sinna, kuhu seda üldplaneering ette ei näe. Kaebajate toodud näide Ületee kinnistu osas asukohaga Kasemetsa külas ei ole asjakohane, kuna antud juhul lubati elamute ehitamist põhjusest, et tegemist on aiandusühistu sektoriga, kus detailplaneeringu oli algatatud enne 2009.a. ja varasema üldplaneeringu muudatus oli väiksemahuline. Antud piirkonnas enam ei kavandatud ulatuslikku elamuehitust, seal juba asuvad aiandusühistuga seotult elamud. Tegelikkusele vastab ka faktiline olukord, mille kohaselt kaebuse esitajate maa-ala jääb küll kohe tiheasutuste kõrvale, ent nagu nähtus, on üldplaneering sellega ka arvestanud. Kaebajate kavandatud taotlus eeldab ulatuslikumat ehitamist; kohtuistungil ei osanud kaebate esindaja küll täpsustada, kuipalju elanikke lisanduks kaebajate hinnangul kinnistutele ehitamise korral, ent samas ei osanud kaebajate esindaja ka arvata, kuidas oleks reaalne tagada, et rajatavad korterid leiaksid kujunenud olukorras omaniku. Eeldatult ei oleks võimalik ehitada odavamalt, kui see on majanduslikult võimalik, mistõttu ei saaks ehitatavad korterid olla hinnalt sedavõrd soodsad, et sinna tuleks kusagilt mujalt paljud isikud, kes neid kortereid ostaksid. Ent ka selline arutluskäik näitab, et puuduvad igasugused andmed, et vallal oleks praegu puudu elamispinnast või et seda tuleks juurde planeerida justnimelt kaebajate kinnistuid kasutusele võttes. Vald seevastu on õigesti kalkuleerinud, et kui muu infrastruktuur on tal reaalselt võimalik välja ehitada järk-järgult/etapiviisiliselt, siis see tähendabki ehitamist vastavalt reaalsetele juba eksisteerivatele vajadustele, so prioriteetide küsimus. Sellises järjestuses on vald õigustatud suunama rahalisi vahendeid, mis tähendabki, et uute arenduste tarvis puudub üldplaneeringukohane avalik huvi. Mingit põhjust ei ole vallal soovida poolikut arendust, mis kahtlemata koormab keskkonda ja võiks rikkuda ära pikas perspektiivis tulevikule mõeldes lisaks ka seniselt vajaliku roheala. Kohtule nähtub, et vastustaja on toetunud oma otsuses ja vastustes kohtule eranditult asjakohastest planeerimispõhimõtetest ning ei ole jätnud midagi tähelepanuta. Elamute ehitamine kaebajate kinnistutele tuli lahendada konkreetse taotluse alusel ja vastavalt on otsuses kõik vastused kaebajatele antud, samas saab märkida, et küsimus ei ole üksnes hoonestuse mahus. Kaebuse esitajatele piirangute eesmärgi selgitamisest ei ole vastustaja loobunud ja kui üldplaneeringust tulenevalt juba nähtub, et kaebajatele saabunud piirangud on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga, siis viitamine üldplaneeringu eesmärkidele ühtlasi põhjendab asjakohaselt, miks kaebajate taotlust edasi ei menetletud. Kuigi kaebajad lisavad, et neile jääb arusaamatuks, kuidas rikuks kompaktlinna mudelit see, kui kaebuse esitajad planeerivad pereelamuid kohe maa-ala kõrvale, mis niikuinii on juba üldplaneeringuga planeeritud korterelamute maaks, kus juba on ka planeeringuid korterelamute rajamiseks kehtestatud, ei ole vald soovinud elamuehitusala veelgi laiendada kaugemale nn kohalikust teest isegi juhul, kui taotletava planeeringu ala liitmiseks ühisveevärgija kanalisatsiooni ning kaugküttega ei oleks ületamatuid takistusi. Küsimuse ei ole seega pelgalt mõne konkreetse trassiga ühinemise võimalustes. Üldplaneeringut ei saa pidevalt muuta, kui muutmiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kohtule on kaebajate esindaja märkinud kohtuistungil, et ta ei tea täpsemalt, kas kaebajad üldplaneeringu menetluses või selle muutmiseks on varem ettepanekuid teinud, ent vastustaja esindaja Ü.Lohk teadis kinnitada, et kaebajad oma vastavaid ettepanekuid ei ole teinud. Eeltoodu valguses nähtub, et üldplaneeringu menetlus oli kohane menetlus, milles saanuks teha etteheiteid kehtestatavale planeeringule, nüüdseks on üldplaneeringud jõustunud ja nende üle rahulolematust avaldada ei ole selliselt enam asjakohane. Jõustunud otsuseid tuleb järgida nii vallal kui ka maakasutajatel.

16 Kavandatud ehitusala maht on valla hinnangul piisav ja ka kohtule ei nähtu, et esitatud põhjendused jätaksid midagi tähelepanuta. 34. Vastustaja on järginud peale kaalumisreeglite ka muid menetlusreegleid, mh oli kaebajatele tagatud ärakuulamisõigus (HMS § 40 lg 1) sellega, et nad said oma 23.08.2013 seisukohas otsuse eelnõule vastuväited esitada (tl 48). Riigikohus on 15.10.2009 otsuses nr 3-3-1-57-09 leidnud, et motiveerimispuudused ei ole alati haldusakti tühistamise aluseks, HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusasjas nr 3-3- 1-42-03 tehtud otsuse punktis 38 märkis Riigikohus, et menetlusja vorminõuete rikkumine võib tulenevalt HMS §-st 58 jääda tahaplaanile, kui kohus veendub, et haldusakti andmisel ei olnud asutusel võimalik teistsugust otsust teha. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendused, ei saaks asja uueks otsustamiseks tagasi saatmine vastustaja poolt teistsugust otsust kaasa tuua. 35. Tühistamisnõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kuna keeldumine detailplaneeringu algatamisest oli õiguspärane, siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. 36. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud kaebajatel kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik