2-13-49317/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 1.07.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-49317 Tsiviilasi Osaühing Trenton Invest (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi (Krupp) hagi X Xi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7.05.2014 määrus menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing Trenton Invest (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja Osaühing Trenton Invest (pankrotis, registrikood 11012420) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kase Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 7.05.2014 määrus menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustamise kohta (määruse resolutsiooni punkt 2), vähendades hageja poolt tagatisena tasumisele kuuluvat summat 10 000 euro võrra.

2. Kohustada OÜ Trenton Invest (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi tasuma kohtu tagatiste kontole X Xi eeldatavate menetluskulude katteks 5000 eurot.

3. Tagatis tasuda hiljemalt 25. juuliks 2014 Rahandusministeeriumi arvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358, selgitus „Kostja menetluskulude tagatis tsiviilasjas nr 2-13-49317“.

4. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

5. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 196 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing Trenton Invest (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 18.10.2013 Harju Maakohtule hagi X Xi (kostja) vastu kahju 1 235 389 eurot 76 senti hüvitamiseks.

07.04.2014 esitas kostja kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise vähemalt 25 000 eurot ja määrata pärast taotluse lahendamist kostjale täiendav tähtaeg 20 päeva hagile vastamiseks. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise eeldus oli täidetud, kuna välja oli kuulutatud hageja pankrot Harju Maakohtu 29.10.2010 määrusega (TsMS § 196 lg 1 p 3). Võlgniku majanduslik seisund ei võimalda hagejal hagi rahuldamata jätmise korral täita kostja menetluskulude hüvitamise kohustust. Juhul, kui pankrotivarast tagatise tasumiseks ei jätku, on võlgniku võlausaldajatel eelduslikult vara, mille arvel menetluskulusid tagada. Hagi rahuldamise korral ületaks kostjalt väljamõistetav kahjuhüvitis ca 3 korda pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid. Õigustamatu oleks jätta kostja õigused tagamata. Pankrotimenetluses on võlausaldajate otsustada, kas hagi esitamine pankrotihalduri poolt on perspektiivikas ning see väljendub valmiduses tagada hagiga kaasnevad menetluskulud. Lisaks oli kostja seisukohal, et hagil ei ole edulootust. Kuna tegemist on keerulise kohtuasjaga ja kostja ei valda eesti keelt, siis on kostja õiguste ja huvide kaitsmiseks lepingulise esindaja menetluses osalemine vältimatu. Kostja lepingulise esindaja töömaht maakohtu menetluses on vähemalt 100 töötundi. Võttes arvesse, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, tekib kostjal maakohtus õigusabikulusid ca 14 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks tuleb arvestada, et maakohtu lahendile võidakse esitada apellatsioonja kassatsioonkaebus, mistõttu peab tagatis katma ka apellatsioonija kassatsiooniastmete eeldatavad kulud. Kuna lepingulise esindaja kulude piirmäär on antud asjas 76 760 eurot, siis nõutava tagatise suurus mõistlik ja põhjendatud. Juhul, kui kohus peab kostja poolt taotletud tagatist ülemääraselt suureks, palus kostja määrata tagatise suurus omal äranägemisel, arvestades menetluse keerukust ja mahtu. Kostja kasutas Riigikohtu praktikast tulenevat õigust keelduda hagile vastamisest kuni tagatise andmise taotluse lahendamiseni.

Hageja vaidles taotlusele vastu. Tagatise nõudmine olukorras, kus kostja ei põhjendanud, millest eeldatavad menetluskulud koosneksid, oli põhjendamatu. Kostja menetluskulud olid ülepaisutatud. Põhjendamatu oli nõuda tagatist seoses teise ja kolmanda astme kuludega. Tagatise nõudmine muudaks võimatuks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamise ja võlausaldaja nõuete rahuldamise. Hagejalt ei saa majanduslikel ja muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist. Kostja eesmärk antud taotluse esitamisel oli hagi läbi vaatamata jätmise saavutamine. Isegi kui muud alused tagatise määramiseks esineksid, siis palus hageja jätta tagatise määramata TsMS § 196 lg 2 p 1 alusel. Arvestada tuleb kõiki hagis välja toodud tehinguid, millised kostja on juhatuse liikmena allkirjastanud ning millised on olnud hagejale äärmiselt kahjulikud. Ebaõiglane oleks võimaldada kostjal vabaneda tema poolt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest põhjendusel, et tema enese juhtimisel pankrotistunud äriühing pole majanduslikult suuteline tagama kostja menetluskulusid.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

2. Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse osaliselt ning kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 15 000 eurot võrdsete osamaksetena selliselt, et esimene osamakse 5000 eurot tuleb tasuda kohtu tagatiste kontole tasumise tähtajaga 10 päeva arvates määruse kättesaamisest, teise osamakse tasumise tähtaeg oli 26.06.2014 ja viimase osamakse tähtaeg 19.08.2014. Kohus pikendas kostja hagile vastamise tähtaega 20 päeva võrra arvates tagatise esimese osamakse laekumisest ning sellest kostjale teatamisest.

Määruse kohaselt oli kostja taotlus põhjendatud ja tuli osaliselt rahuldada. Kohus ei nõustunud kostjaga osas, mis puudutas võimaliku hagi rahuldamise korral kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suurusest tulenevalt hageja, täpsemalt varalist huvi omavate isikute, võimalust kanda menetluskulusid, kuna tegemist on tulevikku suunatud rahalaekumisega ja mis kostja kahjuks tehtava lahendi korral kostjale väljamaksmisele ei kuuluks. Kuna hageja nentis samuti, et tegu oli pankrotistunud hagejaga, siis oli hageja suhtes täidetud TsMS § 196 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus tagatise nõudmiseks.

Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmine ei ole kostja poolt küsitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esitatud hagi pinnalt ei saa väita, et tegemist oleks õiguslikult lihtsa vaidlusega. Arvestades, et hageja soovis asja arutamist istungil ja et advokaadi töötunni hinnaks on 140 eurot, siis on mõistlik arvestada kostja eeldatavateks menetluskuludeks 14 000 eurot (millele lisandub käibemaks), s.o arvestusega ca 100 töötundi. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljanõudmise piirmäärad, ei järeldu alati üheselt, et kostjal tekib eeldatavalt menetluskulusid hagihinnale vastavas piirmääras. Seadus ei võimalda esimese astme kohtus anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist seoses võimalike kuludega teise ja kolmanda astme kohtus.

Tagatise nõudmine võis olla hageja suhtes osaliselt ebaõiglane. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1- 13-09 ja 3-2-1-18-08 rõhutanud, et eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda ja vastupidist tuleb tõendada. Hageja ei põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mille tõttu ei saaks võlausaldajatelt eeldada menetluskulude kandmist. Soovimatusega hagi esitamist finantseerida võtavad võlausaldajad riski, et pankrotipessa ei laeku vara nende nõuete rahuldamiseks. Kooskõlas TsMS § 196 lg 21 lubas kohus hagejal tagatise tasuda osamaksetena, kuna tagatise korraga tasumine võib olla hageja jaoks ülemäära koormav. Tagatise tasumine osamaksetena arvestab nii kostja huve kui ka hageja õigusi ja võimalusi. 15 000 euro suurune tagatis oli piisav tagamaks kostja õiguste kaitse juhuks, kui hagi jääb rahuldamata.

Määruskaebus

3. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega jätta rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatis.

Maakohus ei arvestanud kõiki hageja vastuväiteid ja seisukohti ning tõlgendas valesti menetlusõigusnorme. Vastavalt TsMS § 196 lg-le 2¹ ei saa hagejalt majanduslikel ja muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist, kuna hageja on pankrotis ning hageja vara koosneb peamiselt kahju hüvitamise nõudest juhatuse liikme vastu. Tagatise nõudmisel saavutaks kostja hagejale kahju tekitanud tehingute eesmärgi ning vabaneks oma tegevusega hagejale teadlikult tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja eesmärk on hagi läbi vaatamata jätmise saavutamine.

Isegi kui muud alused menetluskulu tagatise määramiseks esineksid, siis palus hageja jätta tagatise määramata TsMS § 196 lg 2 p 1 alusel, kuna hagejalt ei saa mõistlikult oodata tagatise andmist ja tagatise nõudmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tagatise nõudmine võib tuua kaasa pankrotimenetluse lõpetamise ja võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmise. Võlausaldajatelt ei saa eeldada lõpmatul hulgal kulude kandmist seoses hagiga. Võlausaldaja Maksuja Tolliamet on niigi tasunud menetluses riigilõivu 3000 eurot. Maakohus jättis analüüsimata väite, et tagatise hagejalt nõudmine muudaks võimatuks pankrotimenetluse eesmärkide saavutamise ja võlausaldaja nõuete rahuldamise, kuivõrd hageja peamiseks varaks on kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, kelle tegevuse tulemusena hageja maksejõuetuks muutus. Kostja tegi Osaühingu Trenton Invest (pankrotis) juhatuse liikmena tehinguid, mis kahjustasid ettevõtte ja võlausaldajate huve. Maakohus ei kaalutlenud piisavalt kahju, mida hagi läbi vaatamata jätmine Osaühingule Trenton Invest (pankrotis) ja selle võlausaldajatele kaasa toob.

Menetluse edasine käik

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning pidas maakohtu kaevatavat määrust õigeks ja põhjendatuks.

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et TsMS § 667 lg 2 kohaselt tuleb Harju Maakohtu määrust hagejalt menetluskulude katteks nõutava tagatise suuruse osas muuta, vähendades seda 5000 euroni.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul esinevad asjaolud, millest tulenevalt on otstarbekas kohaldada seadusega sätestatud võimalust ning nõuda TsMS § 196 lg 1 p 3 järgi hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist. Maakohtu määruse sellekohased põhjendused on piisavad, mistõttu ringkonnakohus neid ei korda (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Samas ei saa nõustuda maakohtu hinnanguga kostja menetluskulude võimalikule suurusele. Praeguses menetlusstaadiumis on ennatlik ja põhjendamatu nõuda tagatist arvestusega kuludelt kokku 100 töötunni eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgsel hinnangul on põhjendatud nõuda tagatist 5000 euro ulatuses. Juhul kui menetluse käigus selgub, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib kostja nõuda täiendavat tagatist (TsMS § 196 lg 3 teine lause).

Ulvi Loonurm Kohtunik