3-14-51253/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-51253

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51253 Haldusasi G.K. kaebus Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 otsusele nr Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. 25.06.2014 saabus Tallinna Halduskohtule G.K. kaebus Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 otsuse nr 21 tühistamise ning asja uuesti otsustamise nõudes. Kaebuses märgitakse, et Kernu Vallavolikogu võttis 22.05.2014 vastu otsuse, millega kooskõlastas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" Kernu valla territooriumi osas ning nõustus Kernu valla üldplaneeringu muutmisega. Kaebaja leiab, et kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, mis otseselt puudutab tema õigusi ja kohustusi, siis on temal kaebeõigus nõuda vaidlustatud otsuse tühistamist ning asja uuesti otsustamist, kuna otsuse tegemisel on rikutud menetlusnorme ning ei ole arvestatud kaebaja õiguste ja huvidega.

2. Kaebaja soovib Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 otsuse nr 21 tühistamist ning arvab, et tegemist on menetlustoiminguga.

3. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatav otsustus on menetlustoiming, täpsemalt planeerimismenetluse (Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“) raames antud kooskõlastus.

3-14-51253

Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et näiteks maavanema heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on menetlustoiminguga (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 19). Seega peaks analoogselt olema ka kohaliku omavalitsuse poolt maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu kooskõlastamine menetlustoiming. Menetlustoimingut aga ei saa tühistada, tühistada saab vaid haldusakti (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 1). Menetlustoimingu puhul on kohtul võimalik tuvastada selle õigusvastasus (HKMS § HKMS § 37 lg 2 p 6). Samas seab HKMS menetlustoimingu vaidlustamisele piirangud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktika kohaselt on menetlustoimingu menetluse lõpptulemusest eraldi vaidlustamine pigem erandlik. Haldusasjas nr 3-3-1-8-02 on Riigikohus märkinud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, on erandlikult menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Selline lähenemine on kooskõlas ka HMS §-ga 58 (RKHK 18.02.2002 otsuse p 5).

4. Seega oleks käesoleval juhul lubatav vaidlustada Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 kooskõlastust juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi või kui kõnealuse kooskõlastuse õigusvastasus vältimatult tingib kaebaja õigusi rikkuva planeeringu vastuvõtmise.

5. Menetlustoimingute vaidlustamise osas on Riigikohus planeeringumenetluse puhul asunud seisukohale, et nii maavanema järelevalveotsuse kui ka näiteks Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuskirja vaidlustamine on võimalik üksnes olukorras, kus järelevalveotsusest või kooskõlastuskirjast tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (RKHK määrused asjades nr 3-3-1-12-07 ja 3-3-1-1-10).

6. Planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 1 kohaselt tuleb maakonnaplaneering (sh ka maakonnaplaneeringu teemaplaneering) kooskõlastada planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, kuid PlanS-ist ei tulene, et maakonnaplaneeringu kehtestamine sõltuks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest, s.o juhul kui mõni kohalik omavalitsus keeldub kooskõlastuse andmisest, siis oleks takistatud planeeringu vastuvõtmine.

7. Kohtule ei nähtu, et kooskõlastuse andmisel oleks tehtud mõni selline menetlusviga, mis vältimatult tingib lõpliku otsuse (teemaplaneeringu) õigusvastasuse. Kaebaja on välja toonud üksnes selle, et teda ei kuulatud enne otsuse tegemist ära ning et vaidlustatud otsuse tegemisel osales muuhulgas volikogu liige Ahto Liiv, kes on kaebaja arvates trassivalikust otseselt huvitatud ning oleks pidanud ennast taandama. Kohtul ei ole alust arvata, et A. Liivi poolt enese taandamine oleks võinud üheksaliikmelise vallavolikogu otsust sisuliselt reaalselt mõjutada.

3-14-51253

Kaebaja on saanud osaleda juba varasemas planeerimismenetluses ja esitada oma seisukohad ning trassivaliku mõju tema õigustele on võetud arvesse, mistõttu ei olnud nõutav kaebaja uus ärakuulamine kooskõlastuse andmisel. Pealegi on ärakuulamisõigus menetluslik õigus. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud kooskõlastus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Vallavalitsus on andnud üksnes nõusoleku teatud trassialternatiivi kasuks, kuid sellega ei ole veel trassi lõplikult paika pandud. Maantee asukoht määratakse teemaplaneeringuga, mida kaebajal on võimalik vaidlustada, kui see kehtestatakse.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist ning samuti ei tingi vastav menetlustoiming vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist isegi juhul, kui eeldada, et menetlustoiming on õigusvastane (kohtule seda aga ei nähtu) ja seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik