3-14-50830/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated10. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallinna Halduskohtust Kalle Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.
Legislator headnote
AI generated3-14-50830/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 10. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallinna Halduskohtust Kalle Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-50830
Määruse kuupäev
30. juuni 2014
Kohtunik
Eda Muts
Kohtuasi
Kalle Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Resolutsioon
1. Tagastada Kalle Kaup kaebus.
2. Jätta Kalle Kaup taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks
rahuldamata.
3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast
käesoleva määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud
1. 10. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallinna Halduskohtust Kalle
Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.
Kaebuse kohaselt ei võimaldatud kaebajale 12. märtsil 2014 Tallinna Vanglasse saabudes
lisapesemise võimalust, mis oli vajalik tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebuses esitas kaebaja
taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi arvel kaitsja määramiseks.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse
saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla
tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või
vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise
taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi
vaatamata jätnud. Eeltoodust tuleneb kaebajale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist
kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude puhul.
4. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust
hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja kinnitab kaebuses, et on pöördunud Tallinna Vangla
poole teabenõudega ja selgitustaotlusega. Tallinna Vangla vastusest kohtu nõudele nähtub, et
K. Kaup ei ole esitanud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust, kuid on esitanud pöördumisi
pesemisega seonduvalt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kaebuses
esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole tema
kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav.
5. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust
korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4
alusel.
Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse
ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab
kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.
7. Kaebaja on taotlenud kaitsja määramist riigi kulul. Kohus mõistab käesolevas asjas
esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks
ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei
anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab
ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev
uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste
võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule
esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude
kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on K.
Kaup kohtule esitanud kaebuse, mille põhjendustest nähtub, et kaebaja on ise võimeline oma
õigusi kaitsma.
Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse
menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust
tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel
rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts
kohtunik