Legislator Case Law & Legislation
3-14-50830/9 AI generated

3-14-50830/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-50830/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

10. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallinna Halduskohtust Kalle Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.

Legislator headnote

AI generated

3-14-50830/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 10. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallinna Halduskohtust Kalle Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.

Keywords

AI generated
substantial change in health unfit notwithstanding health condition health insurance company severe health impairment medical care requirements expulsion despite health conditions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50830

Määruse kuupäev

30. juuni 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Kalle Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada Kalle Kaup kaebus.

2. Jätta Kalle Kaup taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast

käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. 10. juunil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kohtualluvusel Tallinna Halduskohtust Kalle

Kaup kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel.

Kaebuse kohaselt ei võimaldatud kaebajale 12. märtsil 2014 Tallinna Vanglasse saabudes

lisapesemise võimalust, mis oli vajalik tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebuses esitas kaebaja

taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi arvel kaitsja määramiseks.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Eeltoodust tuleneb kaebajale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist

kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude puhul.

4. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust

hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja kinnitab kaebuses, et on pöördunud Tallinna Vangla

poole teabenõudega ja selgitustaotlusega. Tallinna Vangla vastusest kohtu nõudele nähtub, et

K. Kaup ei ole esitanud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust, kuid on esitanud pöördumisi

pesemisega seonduvalt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kaebuses

esitatud hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole tema

kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav.

5. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab

kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

7. Kaebaja on taotlenud kaitsja määramist riigi kulul. Kohus mõistab käesolevas asjas

esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks

ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab

ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev

uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule

esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude

kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on K.

Kaup kohtule esitanud kaebuse, mille põhjendustest nähtub, et kaebaja on ise võimeline oma

õigusi kaitsma.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik