2-12-4105/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-12-4105

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-12-4105

Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2014.a, Tallinn

Kohtunik Kaupo Paal Kohtuasi Reverta AS-i hagi VB vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.05.2014.a määrus riigilõivu tagastamise taotluse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Reverta AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): Reverta AS (endine ärinimi AS Parex banka; registrikood: 40003074590; asukoht: Läti Vabariik), tehinguline esindaja Kaire Visnapuu

Kostja (vastustaja): VB (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2014.a määrus.

2. Teha uus määrus, millega Reverta AS-i taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada osaliselt.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Reverta AS-ile hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 3259,49 eurot, kandes selle tema arveldusarvele nr LV17PARX0012953570001 AS-is Citadele banka.

4. Rahuldada Reverta AS-i määruskaebus.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule osas, milles riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata jäeti.

Asjaolud 1. 27.01.2012.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 158 733,60 euro, intressi 4763,42 euro, tasutud kindlustusmakse 80,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 34 653,65 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja

Tsiviilasi nr: 2-12-4105

2(3) riigilõivu 7349,83 eurot. Nimetatud tsiviilasjas jõustus menetlust lõpetav kohtuotsus 13.11.2012.a. 23.04.2014.a esitas hageja kohtule taotluse hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks summas 3371,33 eurot. Taotluse kohaselt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 7349,83 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 02.10.2013.a otsusega nr 3-4-1-22-13 tunnistanud, et perioodil 01.01.2011–30.06.2012.a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes RLS lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga

127 723,29 eurot kuni 159 779,12 eurot tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 7349,83 eurot. Põhiseaduspärase riigilõivu määramisel tuleb Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-14-12 (p 56) järgi lähtuda riigilõivudest, mis kehtisid enne 01.01.2009.a RLS-i redaktsiooni, mille kohaselt tulnuks hagejal tasuda sellise nõudega hagilt riigilõivu 3978,50 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 3371,33 eurot rohkem ning hagejal on õigus enamtasutud riigilõiv tagasi saada.

2. Harju Maakohus jättis 14.05.2014 määrusega hageja avalduse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on Riigikohus asunud 02.04.2013.a lahendis nr 3- 2-1-140-12 seisukohale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega saab lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginedes lõivu tagastamist nõuda lõivu tagastamise taotluse lahendamisel, mis on esitatud enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hiljem esitatud taotlust lahendades, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist, ei saa ka kohus lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadus-vastasust hinnata. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus lõppenud. Hageja ei ole menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivumäära põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Samuti ei ole ta varem sel alusel nõudnud lõivu tagastamist. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast jättis kohus hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata.

3. 28.05.2014.a esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tema avaldus rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei palunud hinnata, kas riigilõivu tasumise aluseks olnud RLS-i sätted on põhiseadusega kooskõlas, kuna Riigikohus on vastavad sätted enne taotluse esitamist juba põhiseadusvastaseks tunnistanud. Seega on hageja tasunud lõivu kehtetu seaduse alusel 3371,33 euro võrra rohkem, kui tegelikult tulnuks tasuda. Maakohus on valesti leidnud, et riigilõivu põhiseaduspärasust peaks uuesti hindama. Kohus oleks pidanud hageja taotluse alusel otsustama üksnes enamtasutud lõivu tagastamise, kuna norm, mille alusel hageja riigilõivu tasus, on juba kehtetuks tunnistatud. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-37-12 p-s 12, et juhul, kui Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks RLS-i sätted, mida on kohaldatud teistes tsiviil-asjades, on maaja ringkonnakohtutel õigus vaadata riigilõivu tagastamise taotluseid läbi väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Seetõttu ei ole asjakohane maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-140-12, kuna selles asjas taotleti pärast otsuse jõustumist RLS-i vastavate sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist ja alles seejärel enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja esitas riigilõivu tagastamise avalduse maakohtule TsMS § 150 lg 6 mõttes tähtaegselt, kuivõrd riigilõiv tasuti 27.01.2012.a ning avaldus esitati 23.04.2014.a.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tsiviilasi nr: 2-12-4105

3(3) Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 05.02.2014.a määrus tuleb tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada.

6. Maakohus on riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldanud vääralt TsMS §

150 lg-t 6. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Antud juhul tasus hageja riigilõivu 7349,83 eurot 26.01.2012.a (maksekorraldus t lk 41). Riigilõivu tagastamise avaldus tuli viidatud sätte kohaselt esitada seega enne kahe aasta möödumist 2012. aasta lõpust, see on hiljemalt 2014. aasta viimasel päeval. TsMS § 150 lg 6 teine pool annab erandjuhu olukorraks, kus kaks aastat riigilõivu tasumise aasta lõpust on juba möödunud, asja menetlus aga veel kestab – sel juhul saab riigilõivu tagastamise avaldust esitada kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.

7. Maakohus on TsMS § 150 lg-t 6 tõlgendanud ekslikult vastupidi, leides, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb igal juhul menetluse jõustunud lahendiga lõppemisel. Ringkonna-kohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Maakohtu seisukohta ei toeta ka kaevatavas määruses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-12, mis käsitleb olukorda, kus avaldaja poolt tasutud riigilõiv ei olnud tagastamise avalduse esitamise ajaks veel põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Sellisel juhul on eelduslikult tegemist kehtiva normiga ja Riigikohus on leidnud, et menetlusosalisel ei ole võimalik enam peale menetluse lõppemist riigilõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui sellist taotlust oli võimalik esitada menetluse jooksul. Käesolevas asjas on aga taotluse esitamise ajaks selgunud, et hageja maksis riigilõivu kehtetu (põhiseadusega vastuolus olnud) seaduse alusel, mistõttu on tal õigus nõuda enamtasutu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel. Seega ei tõusetunud käesoleva taotluse puhul lõivu põhiseaduspärasuse küsimust, sest kõnealune RLS-i säte, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga 127 823,30 eurot kuni 159 779,12 eurot hagi esitamisel tasuda riigilõivu 7349,83 eurot, oli juba enne taotluse esitamist tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud (Riigikohtu 02.10.2013.a lahend nr 3-4-1-22-13). Samale seisukohale on ringkonnakohus jõudnud ka 21.02.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-11-47316 ja 16.04.2014.a määruses tsiviilasjas nr 2-11-35675. Eeltoodust tulenevalt on hageja avaldus esitatud tähtaegselt TsMS § 150 lg 6 mõttes.

8. Hageja on avalduses õigesti viidanud, et põhiseaduspärase riigilõivu määramisel tuleks lähtuda enne 01.01.2009.a aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-22-11 p-d 31–34, sama seisukohta on korratud lahendites nr 3-2-1- 67-11, nr 3-2-1-27-13 ja nr 3-2-1-168-13). Siiski ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada hageja avaldust täies ulatuses, kuna avalduses ja määruskaebuses on hageja ekslikult leidnud, et enne 01.01.2009.a kehtinud RLS-i redaktsiooni kohaselt oleks ta hagiavalduselt pidanud tasuma riigilõivu 3978,50 eurot, seega on hageja tasunud ettenähtust 3371,33 euro võrra rohkem. Kuni 01.01.2009 kehtinud RLS-i redaktsiooni kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga alates

2 400 000 krooni (153 387,96 eurot) kuni 2 500 000 krooni (159 779,12 eurot) tasuda riigilõivu

64 000 krooni, see on 4090,34 eurot, mis oleks ka käesolevas asjas hagi esitamisel olnud tasumisele kuuluvaks põhiseaduspäraseks lõivuks. Kuivõrd hageja tasus hagi esitamisel lõivu 7349,83 eurot, tasus ta 3259,49 eurot ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg

1 p 1 alusel tagastada hagi esitamisel enamtasutud riigilõiv 3259,49 eurot.

Kaupo Paal Kohtunik