3-13-1046/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

01.07.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-1046

Haldusasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 16.01.2013. a

käskkirja nr 6-2/99 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Egon Jaegeri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Vangla väljavõte aktist esemete hävitamise kohta.

Ülejäänud materjalid (viiel lehel) tagastada Egon Jaegerile.

2. Jätta Egon Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31.10.2013. a otsus muutmata.

3. Jätta Egon Jaegeri menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.07.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 16.01.2013. a käskkirjaga nr 6-2/99 (tl 45-45p)

karistati E. Jaegerit kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.6

ja 7.2.6 ning Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 64¹ p 15 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt

tehti 16.12.2012 teostatud kartseri kappide läbiotsimisel kindlaks, et E. Jaeger hoidis kartseri

lao kapis nr 23 enda asjade hulgas vangla poolt väljastatud käterätikutest tehtud kotti, nelja

meditsiinilist sidet, kahte pornograafilist pilti, mis on vanglas keelatud esemed. Lisaks leiti

kapist sinine pinal, lilleline valge kruus, valge sõel, pannilabidas ja musta ümbrisega

taskupeegel, mis ei kajastunud kinnipeetava isiku asjade ühtses nimekirjas. Kuivõrd

taskupeegli osas leidis tõendamist kinnipeetavale kuulumine, tagastati see käskkirja kohaselt

E. Jaegerile.

2. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht jättis 18.04.2013. a vaideotsusega nr 1-11/81-1

(tl 19-19p) rahuldamata E. Jaegeri vaide (tl 15-18p) 16.01.2013. a käskkirja kehtetuks

tunnistamise nõudes. Kuna peaspetsialist-üksuse juhil puudus vaide lahendamiseks pädevus,

siis Tartu Vangla direktor 24.05.2013. a vaideotsusega (tl 20-21) tunnistas 18.04.2013. a

vaideotsuse kehtetuks ning tegi uue vaideotsuse, millega jättis E. Jaegeri vaide rahuldamata.

3. 17.05.2013 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri kaebus (tl 1-3), milles ta palus

tühistada Tartu Vangla 16.01.2013. a käskkiri nr 6-2/99. Kaebaja leidis, et kuna haldusakt

hakkab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 kohaselt kehtima pärast kümne päeva

möödumist selle teatavaks tegemisest, tema aga kandis karistuse ära koheselt, siis on käskkiri

õigusvastane. Kaebaja märkis, et öösel kell 23.30 teostatud läbiotsimist saab tõlgendada

ebaseaduslikuna, kuna teda ei teavitatud eelnevalt läbiotsimisest ega antud võimalust keelatud

asjade vabatahtlikuks äraandmiseks. Kaebaja väitel 22.11.2012 enne lukustatud kambrisse

panekut olid temalt meditsiinilised sidemed, pannilabidas ja väike sõel ära võetud, mis

tagastati järgmisel päeval, kuid neid ei pandud asjade nimekirja. Kaebaja märkis, et

meditsiinilised sidemed on talle väljastanud vangla arst ning neid ei pandagi kirja. Kaebaja

väitel valmistas ta koti ise vangla poolt kaltsuks antud käterätikutest. Kaebaja märkis, et

äravõetud topsiku, pinali ja pornograafiliste piltide kohta ei oska ta midagi öelda, kuna need ei

ole talle kuulunud, kuid võisid olla varasemalt kartseri kapis. Kaebaja leidis, et välistatud on

tal keelatud esemete olemasolu 16.12.2012 läbiotsimisel, kuna enne 22.11.2012 kinnisesse

kambrisse minekut otsiti ta läbi, samuti teostati läbiotsimine 24.12.2012, kuid selliseid asju ei

leitud. Kaebaja märkis, et vangla, vastates 15.02.2013, rikkus tema vaide läbivaatamise

tähtaega.

4. Tartu Vangla esitas 19.06.2013 vastuse (tl 31-32), milles ta palus jätta E. Jaegeri kaebus

rahuldamata. Vastustaja märkis, et vaidlustatud haldusakti avalikult teatavaks ei tehta ning

kuna selles ei olnud ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist, siis lähtuvalt HMS § 61 lg-s 1

sätestatust kehtis see kaebajale kättetoimetamisest, s.o alates 16.01.2013. Vastustaja väitel ei

tulene kehtivast õigusest vanglale kohustust kinnipeetavat enne läbiotsimist teavitada ega ole

nõutav, et kinnipeetav läbiotsimise juures viibiks. Vastustaja märkis, et kaebajale on

01.11.2012–16.12.2012 meditsiiniosakonnas käidud vastuvõttudel väljastatud üks

meditsiiniline side ning nähtuvalt tervisekaardi andmetest ei ole kaebajal 2012. a novembris

või detsembris olnud vigastusi, mille tarbeks oleks talle sidemeid väljastatud. Vastustaja

märkis, et kaebajale määratud kartserikapist võeti ära pannilabidas ja väike sõel 16.12.2012,

mitte 22.11.2012 toimunud läbiotsimise käigus. 24.12.2012 kambri läbiotsimist toimunud ei

ole. Vastustaja arvates on tõenäoline, et kaebajale anti katkiseid käterätikuid põrandalapiks või

muuks taoliseks otstarbeks, kuid mitte koti õmblemiseks. Vastustaja märkis, et kuna

22.11.2012 ei kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohe pärast kambri läbiotsimist,

siis oli kaebajal potentsiaalne võimalus hankida talle mittekuuluvaid ja/või keelatud esemeid,

nagu valge kruus, sinine pinal ja pornograafilised pildid. Vastustaja hinnangul ei ole eluliselt

usutav, et vanglateenistuse ametnikud ega kinnipeetav ei märganud, et kapis on juba pinal,

kruus ja pornograafilised pildid. Vastustaja väitel asjaolu, et kaebajale kuuluvaid asju ka

lukustatud kambris viibimise ajal läbi otsiti, ei tähenda automaatselt, et lukustatud kambris

viibivate kinnipeetavate läbiotsimisel keelatud asjade leidmine välistatud oleks. Vastustaja

väitel on kaebaja eksinud, pidades ilmselt silmas 24.11.2012, kuna 24.12.2012 ei ole kambri

läbiotsimist teostatud.

5. Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a otsusega (tl 70-72) jäeti E. Jaegeri kaebuse

rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Käskkiri tehti E. Jaegerile allkirja vastu teatavaks 16.01.2013, millisest kuupäevast hakkas

käskkiri vastavalt HMS § 61 lg-le 1 kehtima. Käskkirjas ei ole määratud hilisemat kehtima

hakkamist. Samuti ei ole käskkirja teatavaks tehtud avalikult avaldamise teel, mille puhul

hakkab haldusakt kehtima kümnendal päeval pärast avaldamist. E. Jaegeri distsiplinaarkorras

karistamine on toimunud kooskõlas seadusega, tema süü teo toimepanemises on tõendatud,

mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Distsiplinaarkorras on karistatav

nii tahtluse kui ka hooletusega toimepandud süütegu. Kaebaja väited vastustaja poolt vaide

läbivaatamise tähtaja ületamise osas ei ole asjasse puutuvad, kuna see ei saanud mõjutada

vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Vangistusseadusest (VangS) ega justiitsministri

05.09.2011. a määrusest nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ ei tulene, et kinnipeetava

asjade või tema elu- ja olmeruumide läbiotsimine peab toimuma kinnipeetava juuresolekul või

et läbiotsimisest tuleb kinnipeetavat varem teavitada. Seega puudub kinnipeetaval

subjektiivne õigus nõuda asjade läbiotsimise teostamist tema juuresolekul. Kaebaja

põhjendustest ja vastustaja vastusest, samuti vaideotsusest nähtub, et kaebajat ei teavitatud

läbiotsimisest ega võimaldatud läbiotsimise juures viibida. Kuigi valvuri A. Skutšase

16.12.2012. a ettekandes (tl 48) on märgitud, et kinnipeetavat teavitati eelnevalt kartseri lao

kapi läbiotsimisest ning kinnipeetavale anti võimalus anda ära keelatud esemed, ei leidnud

kohtuistungil kinnitust, et seda tegelikult kaebajale võimaldati. Antud menetluslik viga ei ole

sedavõrd oluline, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks. Kaebaja põhjenduste kohaselt tal

keelatud asju kartserikapis ei olnud, seega puudus tal ka vajadus keelatud asjade

vabatahtlikuks äraandmiseks.

b) Kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud Tartu Vangla ametniku A. Skutšase

16.12.2012. a ettekandega (tl 48), eseme leidmise aktiga (tl 49) ja distsiplinaarmenetluse

protokolliga (tl 46-47). Seejuures on oluline, et E. Jaeger ei ole peale valvuri poolt ettekande

koostamist ja esemete leidmise kohta akti koostamist ega ka peale distsiplinaarmenetluse

algatamisest teavitamist mingit omapoolset seletust esitanud, andes esimest korda endapoolse

seletuse vaides. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja asjade ühtses nimekirjas ei olnud

läbiotsimisel leitud sinist pinalit, valget kruusi, valget sõela ega pannilabidat. Vastustaja poolt

kohtule esitatud 22.11.2012 läbiotsimise kohta vormistatud dokumendid kaebaja väidet sõela

ja pannilabida leidmise ja tagastamise kohta ei kinnita. Kui see nii oleks olnud, pidi kaebaja

olema teadlik, et kõik talle kuuluvad asjad peavad olema kirjas tema asjade ühtses nimekirjas

ja kaebajal oleks olnud võimalik need peale asjade tagastamist nimekirja lasta panna. Kaebaja

väited, et kartserikapist leitud valge kruus, pinal ja pornograafilised pildid ei kuulunud talle ja

need võisid olla juba varem selles kapis, on otsitud ja ennast õigustavad. Vastustaja kinnitusel

kontrollib vanglateenistuse ametnik enne, kui uus kinnipeetav asjad kartseri kappi paneb, kapi

sisu. Eluliselt ei ole usutav, et vanglateenistuse ametnikud ega kinnipeetav ei märganud, et

kapis on eelnevalt mingid esemed või et eelmine kinnipeetav jätaks oma asju kartserikappi.

Vastustaja on selgitanud, et kaebajal oli praktiline võimalus peale 22.11.2012 läbiotsimist ja

enne lukustatud kambrisse panekut enesele mittekuuluvaid ja/või keelatud esemeid saada,

kuna läbiotsimise ja lukustatud kambrisse paneku vahele jäi teatud ajavahemik, millal kaebaja

oli avatud sektoris. Usutav on ka vastustaja selgitus, et võib esineda olukord, kus ühe

läbiotsimise käigus jääb mõni ese märkamata või et kõiki asju ei võrrelda ühtses nimekirjas

olevate esemetega, seda just vanglas lubatud asjade puhul. Nii võib teisel läbiotsimisel leida

asju, mis eelmisel läbiotsimisel on märkamata jäänud. Kaebaja poolt 24.12.2012 märgitud

läbiotsimist esitatud tõendite ja vastustaja selgituste kohaselt toimunud ei ole. Vangla

kodukorra p 7.1.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kasutama vangla vara selleks

ettenähtud otstarbeks. Vastustaja selgituste kohaselt antakse vanu rätikuid põrandapesuks või

muuks sarnaseks otstarbeks, mitte aga esemete valmistamiseks, kaasa arvatud kottide

valmistamiseks. Meditsiiniliste sidemete äravõtmise osas on vastustaja selgitanud, et

kaebajale on väljastatud 25.01.2012 elastikside, kuid mitte nelja sidet ning et väljastatud

sidemete kohta tehakse märge kinnipeetava tervisekaardile. Kaebaja on 2012. a novembris ja

detsembris käinud arsti vastuvõtul viiel korral, kuid tervisekaardi andmete järgi talle sidemeid

ei väljastatud, ning seega ei olnud kaebajal neid õigus omada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. E. Jaeger esitas 01.12.2013 apellatsioonkaebuse (tl 78-83p), milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Kuna vangla on esemed hävitanud, ei ole võimalik enam tuvastada, kas kõik neli olid

meditsiinilised sidemed või oli nende hulgas elastik- või poolelastiksidemeid, mida vangla

arst on talle väljastanud. Kaebajal ei saa olla süüd, kui arst ei pane antud sidemeid kirja. Ta ei

saa olla süüdlane meditsiiniliste sidemete omamises, milleks tal on meditsiinilised

näidustused. Kaebaja ei ole vangla vara hulka VSkE § 61 alusel kuuluvaid käterätikuid

lõhkunud, mistõttu on Vangla kodukorra p 7.1.6 rikkumise süüdistus alusetu. Kott on

valmistatud räbalatest käterätikutest, mida vajadusel annavad valvurid. Kaebaja jaoks oli

endatehtud koti otstarve tolmu pühkimine nagu kindaga, mis on koti taoline. Vastustaja ei ole

kohtule tõendanud, kas tegemist oli pornograafiliste piltidega või hoopiski erootiliste

piltidega. Puudub äravõetud piltidest kirjeldus.

b) Kuna hävitamise aktil on paremas nurgas kaks kuupäeva, ei oska kaebaja selgitada, kumb

kuupäev on tõene. Lisaks ei teavitanud vangla kaebajat esemete hävitamisest, mis enne

kohtupidamist on vangla poolne süüline õigusrikkumine, et raskendada kaebajal asjaolude

tõendamist. Esemete hävitamise akt on vastuoluline, kuna selles märgitu kohaselt on hävitatud

ka musta ümbrisega taskupeegel, kuid 16.01.2013. a käskkirjas on välja toodud, et

taskupeegel kuulub tagastamisele, mida ka 22.03.2013 tehti. Eeltoodu pinnalt nähtub, et

esemete hävitamise akti andmed ei vasta tegelikkusele.

c) Vastustaja on esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et kaebajale on esitatud 16.12.2012

öösel akt esemete leidmise kohta, millele ta keeldus allkirja andmisest, või et kaebajat

teavitati 16.12.2012. a ettekande koostamisest ja anti võimalus seletuskiri kirjutada. Kohus ei

ole antud asjaoludele tähelepanu pööranud. Kohus on jätnud kõrvale asjaolud, et kaebajat on

ka eelnevalt läbi otsitud näiteks 22.11.2012, mil temalt keelatud esemeid ei leitud. Kaebaja ei

ole olnud menetluste käigus ära kuulatud, mis on oluline rikkumine vangla poolt. Vangla on

kohtule tunnistanud menetlusnormide rikkumist, kuid kohus on jätnud selle asjaolu

tähelepanuta. Lisaks puuduvad käskkirjas resolutsiooni osas kõik süüdistused. Kuna ametnik

ei ole koostanud VSkE § 61 kohaselt kinnipeetava ühtsete asjade nimekirja, siis ei ole

õiguslikku alust kaebajat karistada ja süüdistada kapist nr 23 ära võetud esemete omamises.

Läbiotsimise seab kahtluse alla ka asjaolu, et puudub kirjeldus, kust mida leiti. Süüdistuse

kohaselt leiti esemeid, kuid mitte kaebaja asjade seast, sest tema isiklikud asjad olid musta

värvi spordikotis. Karistamine ei ole põhjendatud distsiplinaarüleastumise puuduliku

tõendamise tõttu.

7. 09.06.2014 saabus Tartu Ringkonnakohtusse E. Jaegeri apellatsioonkaebuse lisa

(tl 9797p), milles ta märgib, et kartserisse vastuvõtmisel tema asju üle ei kontrollitud ja

kinnipeetava ühtsete asjade nimekirja ei koostatud, mistõttu vangla on rikkunud seadust.

Kaebaja leiab, et kuna vangla on rikkunud seadust, siis on süüdistused alusetud, sest kartseri

lao kapp ei kuulu kinnipeetavale.

8. Viru Vangla esitas 27.12.2013 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 95-95p), milles ta palub

jätta E. Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.01.2013. a otsus

muutmata. Vastuse põhjendused:

a) Tervisekaardi andmetel on E. Jaegerile 25.01.2012 väljastatud elastikside, kuid mitte nelja

meditsiinilist sidet. Juhul kui kinnipeetavale on vajalik väljastada tavalist sidet (nt trauma või

enesevigastuse tõttu), tehakse sellekohane märge ka tervisekaardile, millised andmed

apellandi osas puuduvad. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus kinnipeetaval on näidustus

meditsiiniliste sidemete kasutamiseks, ei esita ta pärast nende äravõtmist ühtegi vastuväidet

ega pretensiooni. Asjaolu, et apellant seda võimalust ei kasutanud, näitab selgelt, et sel ajal tal

vajadust meditsiiniliste sidemete järele ei olnud. Ilma meditsiinilise näidustuseta on

meditsiinilise sideme näol tegemist kinnipeetavale keelatud esemega. Väide, et isevalmistatud

koti eesmärgiks oli tegelikult tolmu pühkimine, on otsitud ning ennastõigustav. Arusaamatu

on, miks analüüsib apellant olukorras, kus tal enda väitel pornograafilisi pilte ei olnud, nendel

piltidel kujutatut.

b) Apellandi väide, et äravõetud esemete hävitamise eesmärgiks oli tõendamise raskendamine,

on paljasõnaline. Ka pärast asjade hävitamist on võimalik anda hinnang vaidlusaluse käskkirja

õiguspärasusele. Apellandi viide 01.07.2013 koostatud väljavõttes esemete hävitamise aktis

sisalduvale ebatäpsusele ei oma distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse

hindamisel tähendust. Läbiotsimist ning võimalikku teavitamist on halduskohus kohtuotsuses

põhjalikult analüüsinud ning selgitanud, et võimalik menetluslik viga ei anna alust käskkirja

tühistamiseks.

c) Lukustatud kambris tehtavate läbiotsimiste puhul ei ole välistatud, et ka teistkordse

läbiotsimise ajal leitakse keelatud esemeid, arvestades ka võimalusega, et läbiotsimise käigus

jääb mõni ese märkamata. Samuti omab tähendust see, et kõikide läbiotsimiste puhul ei

võrrelda kambris olevaid esemeid ühtsesse nimekirja kantud esemetega. Apellandi väide

ärakuulamiskohustuse rikkumises osas ei ole põhjendatud, kuna tal oli võimalik esitada

vastuväiteid ning anda selgitusi. Olukorda, kus kinnipeetav ise selgitusi anda ei soovi, ei saa

pidada ärakuulamiskohustuse rikkumiseks. Apellandi viide VSkE §-le 61 ei ole asjakohane,

kuna käesoleval juhul ei olnud tegemist vanglasse vastuvõtmisega. Apellandi etteheited

toimingute sooritamata jätmise osas ei oma vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse hindamisel

tähendust. Samuti ei muuda need 16.12.2012 toimunud läbiotsimist ebaseaduslikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha tühistamiskaebuse ulatuse ja

apellatsioonkaebusele lisatud tõendite osas (I) ning käsitleb seejärel apellatsioonkaebust (II).

I

10. Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/99 resolutsiooni p-ga 1 tunnistati E. Jaeger süüdi Tartu

Vangla kodukorra p-de 7.1.6 ja 7.2.6 ning VSkE § 64¹ p 15 rikkumistes ning karistati teda

viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja resolutsiooni p-ga 2 tagastati E.

Jaegerile 16.12.2012 läbiotsimisel äravõetud musta ümbrisega taskupeegel. Halduskohtule

esitatud kaebuses on E. Jaeger märkinud, et palub tühistada käskkiri nr 62/99.

11. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku

tühistamist. HKMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kaebuse rahuldamisel kohtul otsuse resolutsioonis

õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. HKMS § 5 lg-st 3 tulenevalt lg 1 p-des 1-5

loetletud volitusi rakendab kohus, arvestades riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatut.

RVastS § 3 lg 1 kohaselt isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles

ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. HKMS § 2 lg 3

kohaselt kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud

ulatuses ning lg 4 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

12. Riigikohus on 16.11.2006. a otsuse nr 3-3-1-78-06 p-s 11 sedastanud, et kohus ei tohi

haldusorgani tegevuse õiguspärasust kontrollida omal algatusel suuremas ulatuses kui kaebuse

esitaja on taotlenud. Väär on arusaam, et haldusakti tervikuna vaidlustamine tähendab alati

taotlust kõigi selle üksikute osade õiguspärasuse kontrolliks. Kuna esitatud taotluse ulatuse

kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes kaebuse sõnastusest, tuleb arvesse võtta ka isiku

eesmärki kaebuse esitamisel.

13. E. Jaegeri kaebuses märgitust ja kohtuistungil (tl 62-64) väljendatud seisukohtadest võib

järeldada, et kaebaja eesmärgiks oli Tartu Vangla käskkirja resolutsiooni p 1 tühistamine.

Käskkirja resolutsiooni p 2 ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuivõrd äravõetud peegel on

kaebajale tagastatud, kusjuures selle üle vaidlust ei ole. Seega on käesolevas haldusasjas

kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla käskkirja osaliselt. Eeltoodut arvestades tuleb

ringkonnakohtu hinnangul ka apellatsioonkaebust tõlgendada selliselt, et E. Jaeger soovis

Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a otsuse tühistamist üksnes osas, millega jäeti rahuldamata E.

Jaegeri kaebus vaidlustatud käskkirja resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Seetõttu ei käsitle

ringkonnakohus järgnevalt kaebaja taskupeegliga seonduvaid asjaolusid.

14. Ringkonnakohus võtab uurimisprintsiibist tulenevalt haldusasja materjalide juurde

kaebaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud vangla väljavõtte aktist esemete hävitamise kohta,

millest nähtuvalt on 16.12.2012. a aktis nr A3555 kirjeldatud esemed hävitatud.

Ringkonnakohus jätab haldusasja materjalide juurde võtmata E. Jaegeri poolt

apellatsioonkaebusele lisatud akti esemete leidmise kohta, kuna nimetatud akt on haldusasja

toimikus juba olemas (tl 49). Kuna E. Jaegeri kolm teabenõuet ja vangla vastus ei oma

puutumust käesoleva vaidluse esemega, siis tuleb vastavad tõendid kaebajale tagastada.

II

15. Ringkonnakohus leiab, et E. Jaegeri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 31.10.2013. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses

toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda

juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja

vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 61 lg 1 kohaselt vanglasse

vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad lattu hoiule

või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lõikes 3 ja §

61 lõikes 11 toodud piirangut. VSkE § 61 lg 2 ls 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt

kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse

ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Sama paragrahvi

lg 4 järgi antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel,

mida kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal

eksemplaril. VSkE § 100 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetava kartserisse paigutamisel antakse

kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast

kartserist vabastamist. VSkE ei sätesta, et kinnipeetava kartserisse paigutamisel tuleks

koostada uus kinnipeetava asjade ühtne nimekiri. Seega saab järeldada, et läbiotsimise

teostamisel kontrollib vanglaametnik lattu paigutatud asjade vastavust varem koostatud

ühtsele nimekirjale.

17. 16.01.2013. a distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 46) ilmneb, et E. Jaegerile kartseris

olemise ajaks antud lao kapist nr 23 leiti läbiotsimisel vanglaametnike poolt järgmised

esemed: sinine pinal, lilleline valge kruus, valge sõel ja pannilabidas. Ringkonnakohus

nõustub vastustajaga selles, et eelviidatud esemed kaebaja ühtses asjade nimekirjas (vt tl 34)

ei kajastu. Pinali ja kruusi endale mittekuuluvust on kaebaja kohtuistungil ka tunnistanud (tl

62p). Kuna kaebaja ühtne asjade nimekiri on kohtule esitatud, on ebaõige kaebaja väide selle

kohta, et nimekirja ei koostatud. Ühtlasi ei nõustu ringkonnakohus kaebaja arvamusega, nagu

pidanuks vangla kaebaja kartserisse panemisel koostama uue nimekirja kaebaja isiklikest

asjadest. Ebaõige on ka kaebaja väide, mille kohaselt puudub kirjeldus selle kohta, kust mida

leiti. Vangla 16.12.2012. a aktist esemete leidmise kohta (tl 49) nähtub selgelt, et esemed leiti

kaebajale määratud kartseri lao kapist nr 23, mistõttu ei oma tähtsust kaebaja väide, et talle

kuuluvad isiklikud asjad olid sama kapi musta värvi spordikotis. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga selles, et kaebaja väide, mille kohaselt oli tal õigus omada sõela ja

pannilabidat, ei ole millegagi tõendatud, kuna nimetatud asjad kaebaja ühtses asjade

nimekirjas ei sisaldu ning puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks taotlenud nende

nimekirja lisamist. VSkE § 61 lg 2 järgi koostatakse nimekiri kahes eksemplaris, millest üks

antakse kinnipeetavale. Seega pidi kaebaja olema teadlik nimekirja kantud esemetest.

18. 16.01.2013. a distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 46) nähtub, et läbiotsimisel leiti kapist

nr 23 ka keelatud esemeid: vangla poolt väljastatud käterätikust tehtud kott, 4 meditsiinilist

sidet ja 2 pornograafilist pilti. Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt ta ei ole vangla

vara hulka kuuluvaid käterätikuid lõhkunud ja et alusetu on tema süüdistamine Tartu Vangla

kodukorra p 7.1.6 rikkumises. Kohustus kasutada vangla vara ainult selleks ettenähtud

otstarbeks ei näe ette, et kinnipeetav peaks kohustuse eiramiseks vangla vara kõigepealt ära

lõhkuma. Kohustuse rikkumiseks piisab, kui ilmneb, et kinnipeetav ei kasuta vara selleks

ettenähtud otstarbeks.

19. VSkE § 68 näeb ette leitud eseme hävitamise vangla direktori moodustatud komisjoni

poolt, mille kohta koostatakse akt, kuhu kantakse eset või ainet iseloomustavad andmed,

hävitamise aeg, koht ja viis, hävitamist läbiviivate teenistujate nimed ja allkirjad ning

hävitamise kuupäev. Tartu Vangla 14.06.2013. a aktist esemete hävitamise kohta saab

järeldada, et leitud esemed hävitati 14.06.2013 ning see toimus kooskõlas VSkE §-ga 68.

Riigikohus on 21.06.2010. a otsuse nr 3312410 p-s 13 märkinud, et distsiplinaarmenetluses

tõendina kasutatavaid esemeid, mille omadustele tuleb vanglal eset vahetult hinnates hinnang

anda, tuleks säilitada, võimaldamaks seda tõendit ka kohtumenetluses vahetult hinnata. Samas

tõdes Riigikohus, et eseme hävitamine ei too siiski kaasa kohtuotsuste ja vangla käskkirja

tühistamist, kui kohtuasja ja distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub veenvalt, et eset saab

käsitada keelatud esemena. Ka ringkonnakohus ei pea üksnes asjaolu, et äravõetud esemed on

vangla poolt hävitatud, halduskohtu otsuse ja vangla käskkirja tühistamise piisavaks

põhjuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on distsiplinaarmenetluse materjalides arusaadavalt ja

piisavalt äratuntavalt äravõetud esemeid kirjeldatud (vt VSkE § 71 lg 1 p 1).

20. Väite, et pornograafiliste piltide asemel on tegemist erootiliste piltidega, esitas kaebaja

alles halduskohtus 01.10.2013 toimunud istungil (vt tl 64), mil esemed olid juba hävitatud.

Väite selle kohta, et meditsiiniliste sidemete asemel võis olla tegemist muude sidemetega,

kuid seoses esemete hävitamisega ei ole seda võimalik kindlaks teha, esitas kaebaja alles

apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited ei ole vaidlustatud haldusakti

tühistamise aluseks, kuna need on esitatud alles pärast seda, kui kaebaja sai teada esemete

hävitamisest. Kui kaebaja oleks taotlenud juba 16.05.2013 halduskohtule esitatud

tühistamiskaebuses esemete vanglalt vaatluse teostamiseks väljanõudmist, olnuks

halduskohtul võimalik kaebaja taotlusel esemeid vahetult uurida. Kuna kaebaja esemete

olemust kaebuses kahtluse alla ei seadnud, ei ole ringkonnakohtul alust vanglale õiguspäraselt

teostatud esemete hävitamist ette heita ning kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud täiendavad

haldusakti õigusvastasust põhjendavad väited ei ole Tartu Vangla käskkirja tühistamise

aluseks. HKMS § 198 lg 2 p 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui asjaolule või

tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või

tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus

ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Käesoleval juhul oli kaebaja

vaidlusalustest tõenditest kaebuse esitamisest peale teadlik ning puuduvad mõjuvad põhjused,

miks kaebaja ei saanud oma kahtlusi esemete olemuse kohta kohtule koheselt esitada.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja kahtlused esemete olemuse kohta

tähelepanuta.

21. Kaebaja väitel on ebaõiged vastustaja andmed selle kohta, et kaebajale esitati 16.12.2012

öösel akt esemete leidmise kohta, millele ta keeldus allkirja andmisest või et kaebajat teavitati

16.12.2012. a ettekande koostamisest ja anti võimalus seletuskiri kirjutada. Ringkonnakohus

leiab, et puudub alus kahelda 16.12.2012. a aktile nr A3555 tehtud märkes, mille kohaselt

keeldus kinnipeetav aktiga tutvumise kohta allkirja andmast (tl 49). Nimelt ilmneb ka

varasemast, 22.11.2012. a aktist esemete äravõtmise kohta, et kaebaja keeldus akti

allkirjastamast (tl 39). Kuna vastavad märked tegid kummagi akti puhul erinevad

vanglaametnikud, puudub alus järelduseks, et mõlemad vanglaametnikud vältisid tahtlikult

akti tutvustamist kaebajale. Kuna haldusasjas kogutud tõendid seega ei kinnita, et kaebajale

akti ei tutvustatud ega võimaldatud sellele allkirja anda, ei ole usutav ka kaebaja väide, et talle

keelduti võimalusest seletuskirja kirjutada. Ringkonnakohtu järeldust toetab 16.01.2013. a

distsiplinaarmenetluse protokollis märgitu, mille kohaselt teavitati kaebajat 11.01.2013

distsiplinaarmenetluse alustamisest ning tagati võimalus kaitsta oma õigusi selgituste

andmisega, kuid kaebaja ei soovinud distsiplinaarmenetluse algatamise teatist allkirjastada

ega juhtunu kohta omapoolseid selgitusi anda (tl 46). Inspektor-kontaktisiku A. Kõikeri poolt

16.01.2013 distsiplinaarmenetluse protokollile tehtud märkusest nähtub, et kaebajale

tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli 16.01.2013, kuid kaebaja keeldus ka sellele

allkirja andmast (tl 47). Ringkonnakohus leiab, et kui distsiplinaarmenetluse protokollis

toodud informatsioon kaebajale ärakuulamisõiguse tagamise kohta oli kaebaja arvates

ilmselgelt ebaõige, oli kaebajal võimalus protokoll koos vastava märkusega allkirjastada.

Kuna kaebaja seda õigust ei kasutanud, on kaebaja väited vangla poolt menetlusõiguse

rikkumise kohta tõendamata.

22. Halduskohus tuvastas, et kaebajat ei teavitatud läbiotsimisest ega võimaldatud

läbiotsimise juures viibida, mistõttu on ebaõige valvur A. Skutškase 16.12.2012. a ettekandes

märgitu, mille kohaselt kaebajat läbiotsimisest teavitati ning anti võimalus anda ära keelatud

esemed (vt kohtuotsus tl 71 ning A. Skutškase ettekanne tl 48). Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu ja vastustajaga selles, et vangistusseadus ega justiitsministri 05.09.2011. a

määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ ei näe ette kinnipeetava

teavitamist ruumi läbiotsimisest. Seega ei mõjuta A. Skutškase 16.12.2012. a ettekandes

märgitu vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.

23. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31.10.2013. a otsus muutmata. Kuna kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus

menetluskulude tasumisest vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 118

lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel