1-14-4431/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-14-4431

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-4431 (13230104755) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi I.U süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi Lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav I.U

ik XXX, määratlemata kodakondsusega, algharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Viibib Vanglas, kus kannab karistust. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2013, alates

20.04.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise

keeldu; alates 02.10.2013 kannab karistust Harju

Maakohtu 18.04.2013 täitmisele pööratud kohtuotsuse alusel (kd II tl 84-85, 86-87)

Eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati:

18.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1-

aastase vangisusega, mis asendati üldkasuliku tööga 718

tundi. Harju Maakohtu 23.10.2013 määrusega pöörati 18.04.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud, asendatud ja ärakandmata karistus, so 11 kuud ja 29 päeva täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 02.10.2013. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. I.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (episoodid 03.04.2013, 07.04 kuni 11.04.2013, 11.04. kuni 17.04.2013, 12.04 kuni 17.04.2013) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.U-le mõistetud karistust ühe

2 kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.

3. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju

Maakohtu 18.04.2013 otsusega mõistetud ja asendatud ning Harju Maakohtu 23.10.2013 määrusega täitmisele pööratud karistus, so vangistus 11 kuud ja 29 päeva,

suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista KarS § 65 lg 1 alusel

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, lugedes mõistetud liitkaristusest ära kantuks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva (seisuga 29.05.2014 kaasaarvatud)

ja ära kandmata liitkaristuseks lugeda tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud ja 1 (üks) päev.

4. I.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (episood ööl vastu 19.04.2013) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.U-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 20.04.2013, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva.

7. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele, so vangistusele 3 kuud ja 9 päeva

käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt KarS § 65 lg 1 sätete alusel moodustatud ja ära kandmata liitkaristus, so vangistus 1 aasta, 4 kuud ja 1 päev täies

ulatuses ning mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud

ja 10 (kümme) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.05.2014.

8. I.U suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkend elukohast

lahkumise keeld tühistada.

9. Kohaldada I.U suhtes tõkendit vahistamine alates 30.05.2014 ja

vahistada süüdistatav kohtusaalis. Kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel tõkend vahistamine tühistada. 10. I.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

• määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot;

• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend senti);

• DNA ekspertiisi nr 13E-GE0481 tegemisel tekkinud ekspertiisikulu 1482 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) eurot;

• kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro, so kokku 2375 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend)

senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777,

märkides selgitusena „I.U , 1-14-4431, menetluskulud, ositi tasumine“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. XXXesitatud tsiviilhagi 610 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.U-lt XXXkasuks 610 (kuussada

3 kümme) eurot, mis tuleb kanda kannatanu XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena: „I.U, 1-14-4431, tsiviilhagi“. 13. XXX esitatud tsiviilhagi 208 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.U-lt XXX kasuks 208 (kakssada

kaheksa) eurot, mis tuleb kanda kannatanu XXX arveldusarvele XXXXXXXXXX SEB-pangas märkides selgitusena: „I.U, 1-14-4431, tsiviilhagi“. 14. Asitõendid: päikeseprillid Versace ja Prada, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud

XXX (kd I tl 18), jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikule, so Mati Rajandile.

15. Asitõendid: beeži värvi riidest meestejakk Armani Jeans, musta värvi riidest meeste

viigipüksid Hugo Boss ja musta värvi nahast meeste tänavakingad Baldini, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud XXX le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikule, so XXX le.

16. Asitõendid: seljakott, milles on aluspüksid ja võtmekimp ning spordikott, milles on

dressipüksid, alakehakaitsmed, nokamüts, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 2013-3241, kd II tl 48), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule I.U-le, hoiustades need kinnipidamisasutuses tema isiklike asjade hulgas. 17. Asitõendid: 03.04.2013 XXX , Tallinn garaažist leitud musta värvi vihmavari ja seest tühi metallist toru, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 2013-1237, kd I tl 24); XXX garaažist leitud vutlar 10 erineva

väiksema tööriistaga ja kaks nuga, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendi

hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 2013-1591, kd I tl 77); XXX keldrikorruse

panipaigast leitud musta värvi käepidemega kruvikeeraja, tumepunast-musta värvi

käepidemega kruvikeeraja, näpitsad, nihik, mutrivõti, metallist kang, mõõtetopsik, pudel kirjaga „Red Bull“, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 2013-3241, kd II tl 48), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. 18. Asitõend: CDplaat videosalvestistega, mis asub toimikus (kd I tl 47a), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

I.U süüdistatakse selles, et tema, olles 17.06.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, taas tungis 03.04.2013 kella 01.45 ja 11.00 vahel Tallinnas, XXX maaaluses garaažis parempoolse tagumise küljeakna lõhkumise

teel XXXkasutuses olevasse sõiduautosse Mercedes Benz C200 CDI r/n-ga XXX ning

võõra vallasasja omastamise eesmärgil varastas sõiduki salongist kannatanule XXX kuuluvad järgmised esemed: navigatsiooniseadme Mio koos kinnitusalusega koguväärtusega

300 eurot, inverteri väärtusega 50 eurot, värava- ja garaažipuldi väärtusega 25 eurot,

päikeseprillid Prada väärtusega 230 eurot, päikeseprillid Versace väärtusega 250 eurot,

rahakoti Topelli väärtusega 25 eurot, milles olid IDkaart ning juhiluba kannatanu XXX

4 nimele, Swedbanki deebet- ja krediitkaart, sularaha 10 eurot, erinevad kliendi-ja visiitkaardid, tekitades vargusega kannatanule XXX varalist kahju kogusummas 890 eurot.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, taas ajavahemikul 07.04. kuni 11.04.2013, elades Tallinnas, XXX asuvas korteris, avades lukustamata toa nr 5 ukse,

võõra vallasasja omastamise eesmärgil, tungis sisse tuppa nr 5, kust võttis XXX kuuluva jalgratta Panter väärtusega 200 eurot koos jalgratta lukuga väärtusega 8 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju summas 208 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas ajavahemikul

11.04. kuni 17.04.2013 kella 18.30ni tungis ukseluku lõhkumise teel A. XXX maja garaažialale, kus katla- ja tehnoruumi ukselukkude lõhkumise teel üritas eelpool nimetatud ruumidesse siseneda. Samuti tungis I.U ukseluku lõhkumise teel garaažialal

asuvasse ja korterile nr 5 kuuluvasse keldriboksi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvaid erinevaid riideesemeid koguväärtusega 100 eurot ning akudrelli väärtusega 100 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju summas 200 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas tungis ajavahemikul 12.04. kuni 17.04.2013 Tallinnas, XXX asuvasse garaaži, kust võõra vallasasja

omastamise eesmärgil võttis garaaži põrandalt XXX kuuluva tööriistakasti koos erinevate tööriistadega koguväärtusega 40 eurot ning garaažis parkimiskohale nr 35 pargitud ning

XXX kuuluvast järelkärust valget värvi karbi koos fotode ja erinevate vanade paberitega,

millel varaline väärtus puudub, elektridrelli Blackendecker väärtusega 70 eurot, akulaadija väärtusega 150 eurot ja labida väärtusega 15 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju kogusummas 275 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas tungis ööl vastu 19.04.2013 Tallinnas, XXX asuvasse garaaži ning kannatanu XXX kasutuses olevasse lukustatud panipaika, kust võõra vallasasja omastamise eesmärgil varastas XXX kuuluvaid erinevaid naiste riideesemeid koguväärtusega 2000 eurot, tekitades vargusega XXX varalist

kahju summas 2000 eurot. Samuti tungis I.U ripplukkude lõhkumise teel kannatanu XXX kasutuses olevasse lukustatud panipaika, kust võõra vallasasja omastamise

eesmärgil varastas XXX kuuluvaid erinevaid meeste riideesemeid ning jalanõusid

koguväärtusega 2500 eurot, kohvri, millel varaline väärtus puudub, raadiosaatja komplekti väärtusega 100 eurot ja rulluisud Rollerblade väärtusega 320 eurot, tekitades vargusega XXX varalist kahju kogusummas 2920 eurot.

Seega I.U , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi,

pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav I.U, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistab end talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud, tõendid on lubatavad ja süüdistatavale inkrimineeritav tegu on õigesti kvalifitseeritud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

03.04.2013 episood ( XXXvara vargus)

Peale I.U süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul I.U süü tõendatud kannatanu XXXütlustega, mille kohaselt parkis ta 03.04.2013 kell 01.45 tema kasutuses oleva ja Swedbank Liisingule kuuluva sõiduauto MB

5 C200CDI reg nr-ga XXX XXX majaalusesse parklasse-garaaži ning lahkudes lukustas ta uksed keskluku ja signalisatsiooniga. Kell 11 garaaži minnes avastas ta, et autol oli lõhutud

parema tagumise ukse küljeklaas ja vigastatud oli sama akna raami – sellel olid kangiga lõhkumise jäljed. Auto salongist olid varastatud: 1) navigatsiooniseade Mio, mille ta oli jätnud koos kinnitusalusega kindalaekasse. Navigatsiooniseadme dokumendid on tal alles ja seadme maksumus on 300 eurot; 2) musta värvi nahast firma Topelli rahakott, mis oli talle

kingitud ja milles asusid tema nimele väljastatud IDkaart, mille ta on sulgenud ja mille kehtetuks tunnistamist ta soovib, juhiluba, Swedbanki deebet- ja krediitkaart, ettevõtte nimele väljastatud Swedbanki deebetkaart, sularaha 40 eurot, millest 5 eurot on müntides, erinevad kliendi- ja visiitkaardid; 3) kahed päikeseprillid – Prada päikeseprillide väärtusega 230 eurot ja Versace päikeseprillid väärtusega 250 eurot. Kokku tekitati talle vargusega kahju esialgselt

820 eurot. Sõidukil oli olemas kasko-kindlustus, mis oli vormistatud Swedbanki kaudu. Kannatanu märkis ka, et garaažis valvekaameraid ei ole ja politseisse helistas ta kohe peale

varguse avastamist (kd I tl 2-4). Kannatanu täiendaval ülekuulamisel märkis kannatanu, et sõiduki remondimaksumus on 1612,32 eurot, millest omavastutus on 200 eurot, mis tuleb tal endal kindlustusele maksta. Samuti soovib ta lisada, et ta pole päris kindel selles, kas sularaha oli rahakotis 40 eurot või vähem ning seal võis olla ka vaid 10 eurot. Rahakott, mis sõidukist

varastati on praegusel hetkel maksumusega 25 eurot. Sõidukist varastati ka inverter, mille

mudelit ja marki ta ei mäleta, kuid seda kasutatakse sülearvuti laadimiseks. Inverter oli

hallikat värvi, ristküliku kujuline, väärtusega 50 eurot. Varguse hetkel asetses see sõiduki salongis, kõrvalistuja istme vasakul pool ääres võrgu sees. Samuti tuvastas ta hiljem, et sõiduki salongi armatuurlaual olevast tuhatoosist oli varastatud ka XXX , Tallinn värava ja

garaažipult, maksumusega 25 eurot. Pult oli ristküliku-kujuline, halli värvi ning küljel oli kaks musta värvi nuppu. Navigatsiooniseadme dokumente tal siiski säilinud ei ole. Kannatanu

selgitas ka, et enne tema kasutuses olevasse sõidukisse sissetungimist ei märganud ta, et XXX garaažis oleks kusagil vedelenud musta värvi vihmavari ja metallist kang. Neid kahte eset nägi ta alles siis, kui ta sissetungimise oma autosse avastas – need esemed vedelesid tema auto kõrval maas. Seoses sissetungimisega tema sõidukisse on talle tekitatud varalist kahju summas 200 eurot (kasko omavastutus) ja esemete vargusega on talle tekitatud varalist kahju summas 410 eurot, seega on talle tekitatud kokku varalist kahju 610 eurot ning antud summas soovib ta esitada ka tsiviilhagi. Päikeseprillid Prada ja Versace on ta politseist kätte saanud ja nende osas tal pretensioonid puuduvad (kd I tl 6-7).

Kannatanu ütlusi tema kasutuses olevasse sõidukisse sissemurdmise kohta kinnitab ka 03.04.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks oli

Tallinnas, aadressil XXX kortermaja maa-alune garaaž, kus parkimiskohas nr 3 paikneb sõiduauto MB 200CDI reg nr-ga XXX . Garaaži pääseb kahel viisil: esiteks maja parema

külje juurest mineva sissesõidutee kaudu ja teiseks, läbi maja koridori liikudes koridoris

vasakule jäävat treppi mööda 0-korrusele. Vaadeldav sõiduk, valget värvi sedaankerega

sõiduauto MB 200CDI reg nr-ga XXX , paikneb garaaži vasakpoolse seina ääres teiste

sõidukite vahel ja paikneb tagaosaga vastu garaaži seina. Sõiduki paremal küljel on näha

purustatud tagumise ukse aknaklaasi, mis on tõstetud vastu tagumist parempoolset ratast.

Turvakilel olev aknaklaas on kõikjalt mõranenud. Aknaklaasi kõrval paikneb musta värvi pikem vihmavari, mis on asitõendina kaasa võetud (pakendatud). Vihmavarjust paremal 1m

kaugusel kõrvaloleva sõiduki tagumise ratta juures on näha metallist kangi, mis on samuti

asitõendina kaasa võetud (pakendatud). Liikudes auto vasakpoolse külje juurde on näha

tagumise ukse kolmnurk-akna alumise raami juures muukimise jälgi – aknaraami on

kangutatud väljapoole. Vaadates auto salongi on näha tagumisel istmel juhiistme taga

lapseturvatooli. Tagaistmel paremal pool on näha poriga määrdumise jälgi ja selle kõrval

kollast värvi plastikkaarti. Salongi esiosas on näha avatud kindalaegast, millest paistavad

välja plastmassist kahvlid. Kindalaeka all maas porimatil on näha jäätisepaberit ja kollast värvi paberit. Garaažis statsionaarsed valvekaamerad puuduvad (kd I tl 9-14).

Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka I.U talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, märkides, et täpset kuupäeva mäletamata, kuid see võis olla umbes paar päeva

tagasi öisel ajal, täpset kellaaega mäletamata kõndis ta üksinda mööda Vilmsi tänavat Tallinnas. Jõudes ühe kortermajani, mille numbrit ta ei vaadanud, märkas ta, et maja välisuks

6

on natuke avatud. Sel momendil otsustas ta lihtsalt sealt uksest majja siseneda ning mingisugust eesmärki tal polnud. Majja sisenedes, kohe vasakut kätt oli veel üks uks, mis viis garaaži. See uks oli küll lukustatud, kuid uksel oli nii suur vahe sees, et jõudu kasutamata see uks lihtsalt linki vajutades avanes. Seejärel sisenes ta garaaži ja märkas seal seismas kolme või nelja sõiduautot. Ta liikus garaažis ühe heledat värvi sõiduauto MB juurde. Ta ei oska öelda, mis mudeliga oli tegemist ja kas tegemist oli uue või vana autoga, kuid igatahes selle auto juurde jõudes kõndis ta auto parempoolse tagumise küljeakna juurde. Seal võttis ta välja endaga kaasas olnud liigendnugade komplekti, kus oli ka kruvikeeraja. Selle kruvikeerajaga hakkas ta kangutama küljeakent. Kangutamise tagajärjel aken purunes. Seda, kas aknaraamile

ka kangutamise tagajärjel mingid vigastused tekkisid, seda ta tähele ei pannud. Peale akna

purunemist kummardus ta aknast sisse ja vaatas, mida tal oleks võimalik sealt varastada. Kuna ta hästi salongi armatuurlaua küljes oleva kindalaekani ei ulatunud, siis otsis ta garaažist vahendit, millega kindalaekani ulatuda. Ta nägi, et garaažis auto läheduses ühe toru peal oli piklik musta värvi vihmavari. Selle asukohta ta täpsemalt seletada ei oska. Igatahes ta arvas,

et selle vihmavarjuga õnnestub tal äkki kindalaegas avada. Ta läks tagasi auto juurde,

kummardus lõhutud aknast salongi sisse, kuid vihmavarjuga tal kindalaegast avada ei õnnestunud. Seejuures märkas ta, et garaažis seina ääres seisab üks metallist kang. Ta läks ja

võttis selle kangi ja üritas seejärel kangiga kindalaegast avada. See tal õnnestuski.

Kindalaegas avanes ja ta nägi, et laekas oli navigatsiooniseade koos kinnitusalusega. Selle

tõmbas ta kangiga kõrvalistuja istmele. Seejärel märkas ta, et kindalaekas on kaks paari päikeseprille. Ka need tõmbas ta kangiga kõrvalistuja istmele. Seejärel arvas ta oma käega esiistmete vahel oleva kindalaeka, kust seest leidis ühe musta värvi nahast rahakoti. Seejärel võttis ta kõik leitud asjad salongist välja. Osa asju vaatas ta koheselt üle auto juures, kuid

mida täpsemalt, ta ei mäleta. Osa asju vaatas ta üle aga garaažist väljaviiva ukse juures.

Varastatud asjad asetas ta ühte garaažist leitud kilekotti. Varastatud päikeseprillideks olid

musta värvi raamiga Prada meeste päikeseprillid ja teised olid musta värvi raamiga naiste päikeseprillid Versace. Navigatsiooniseade oli musta värvi korpusega, kuid selle marki ta ei

vaadanud. Varastatud rahakotis asetsesid sularaha 10 eurot (1x10-kupüürine) ja erinevad

plastikust kaardid. Seal võis olla nii kliendikaarte, kui ka mingisuguseid fotoga plastikust kaarte, kuid neid ta täpsemalt ei uurinud. Peale seda, kui ta garaažist ja sellest majast väljunud oli, läks ta mingi hetke pärast oma koju. Enne koju jõudmist käis ta Narva mnt Ülikooli ees

asuvas kioskis, kust ostis autost võetud rahakoti sees olnud 10 euro eest süüa, juua ja sigarette. Veel enne kioskini jõudmist viskas ta varastatud rahakoti koos seal olnud kaartidega minema. Kuhu ta selle viskas, seda ta ei mäleta. Sama päeva päevasel ajal kõndis ta Majaka tn oleva taksopeatuse juurde. Seal seisis üks heledat värvi mahtuniversaal takso, mille marki ta ei vaadanud ja samuti ei vaadanud ta seda, millise firma taksoga oli tegemist, kuid ta lähenes

sellele taksole, pakkudes taksojuhile varastatud navigatsiooniseadet müügiks. Taksojuht oli

umbes 30-40 aastane meesterahvas, kiilakas, paistis olevat tüsedama kehaehitusega, umbes

178 pikk ja kandis valget värvi triiksärki, ees oli tal lips ja jalas olid musta värvi viigipüksid. Mingisuguseid eritunnuseid meesterahval polnud. Meesterahva rahvust ta öelda

ei oska, kuid meesterahvas rääkis aktsendiga vene keelt. Kõnealune taksojuht oli koheselt

nõus navigatsiooniseadme temalt ära ostma ja andis talle selle eest 80 eurot. Taksojuht

navigatsiooniseadme päritolu kohta midagi ei küsinud ja tema ei öelnud ka ise, et see on varastatud. Peale seda lahkus ta takso juurest. Saadud raha kulutas ta igapäevase elu tarbeks – söögiks, joogiks, jne. Varastatud Prada päikeseprille on ta alates varguse toimepanemisest ise

kasutanud ja on nõus need vabatahtlikult politseile üle andma. Ta on ka nõus, et need tagastatakse kannatanule. Versace päikeseprillid on samuti tema enda käes ja on ka need nõus politseile üle andma. Ülekuulamisel tal neid kaasas ei ole, kuid toob need politseisse esimesel võimalusel. Ta on nõus, et ka need tagastatakse kannatanule. Kahtlustatav lisas ka, et esialgu üritas ta lõhkuda sõiduki vasakpoolset küljeakent, see aga tal ei õnnestunud. Ta täpsustab, et

seda akent üritas ta samuti kruvikeerajaga muukida ja tema mäletamist mööda tekkisid

aknaraamile ka vigastused, kuid millised, seda ta kirjeldada ei oska. Ta avaldab ka, et kahetseb kahtlustuses väljatoodud sõidukisse sissemurdmist ja sealt asjade varastamist (kd I tl

82-85). 28.06.2013 toimunud ülekuulamisel märkis süüdistatav sedagi, et jääb 04.04.2013 antud ütluste juurde, soovides lisada, et ta täpselt ei mäleta, kas autost, kuhu ta sisse tungis ja

7 asju varastas, võttis ta kaasa ka inverteri ning värava- ja garaažipuldi. See võis nii olla, kuid kindlalt ta seda tõesti ei mäleta (kd I tl 105-106). See, et I.U kasutas sõidukist varguse toimepanemiseks vihmavarju ja metallist toru, millele on ta viidanud oma ütlustes ja millele on kannatanu osutanud oma ütlustes ja

milliste esemete olemasolu sõiduki vahetus läheduses kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, kinnitab ka 17.04.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, mille kohaselt olid vaadeldavateks objektideks esiteks 03.04.2013 XXX , Tallinnas garaaži

pargitud sõiduauto MB reg nr-ga XXX kõrvalt leitud vihmavari, mis on vaatluse hetkel kokku pandud. Vihmavari on musta värvi, pikkusega 95 Vihmavarju käepide on musta

värvi ja on avatav metallist nupuga. Vihmavarju kinnitusel on kiri

Vaatluse hetkel on vihmavari kulunud ja määrdunud välimusega. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli 03.04.2013 XXX , Tallinnas garaaži pargitud sõiduauto MB reg nr-ga XXX kõrvalt leitud metallist toru, mis on 71 pikk ja läbimõõduga 2,8 . Toru otsad on kõverdatud, toru on seest tühi (kd I tl 19-23). Päikeseprillide üleandmist politseile kinnitab I.U omakäeline kinnitus, mille kohaselt annab ta politseile vabatahtlikult välja Versace prillid valges nahast prillivutlaris ning

Prada prillid koos prillitoosiga, mille ta varastas sõiduautost, mis asus Vilmsi 23. Samuti taotles ta nende esemete kannatanule tagastamist (kd II tl 87-89).

Kriminaalmenetluse käigus sõidukist MB reg nr-ga XXX 03.04.2013 varastatud päikeseprille on ka vaadeldud ning 08.04.2013 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli üheks vaadeldavaks objektiks meeste päikeseprillid Prada, mis on ovaalse kujuga ning musta värvi

plastikust raamiga. Prillide raamil liigendkohas on punast värvi triip, millel on kiri Prada.

Prilliklaaside sees vasakpoolne ninale toetuv tugipadi on puudu. Teiseks vaadeldavaks objektiks olid naiste päikeseprillid Versace. Päikeseprillid on ovaalse kujuga ja musta värvi

plastikust raamiga. Prilli raam ja klaasid on omavahel ühendatud ringi-kujulise liigendiga. Ringi ümbritsevad väikesed kivikesed. Klaaside ääres, liigendkohtade juures on ümmargune metallist ring, mille keskel on pressitud peakujutis. Raamide siseküljel on kiri Versace (kd I tl 15-17). Kõnealused päikeseprillid on kohtueelsel menetlusel tagastatud nende omanikule, so XXX (kd I tl 18). Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab I.U poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalik võõras

vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse

kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades I.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varastatud rahasumma

kasutas ta enda tarbeks, navigatsiooniseadme võõrandas ta tasu eest ning osa asju viskas minema, osa asju hoidis aga kodus ning kogutud pole tõendeid selle kohta, et I.U

oleks soovinud kõnealused esemed nende omanikule tagastada, siis leiab kohus, et I.U eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus I.U ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et I.U pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult.

07.04 kuni 11.04.2013 episood ( XXX vara vargus) Eelneva episoodiga sarnaselt leiab kohus ka selle episoodi puhul, et peale I.U

süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on tema süü tõendatud kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt on tal munitsipaaltuba aadressil Tallinn, XXX , tuba 5. Viimasel ajal on ta seal käinud väga harva, viimati oli ta seal pühapäeval, so 07.04.2013 ning siis oli seal kõik korras. Sealt lahkudes lukustas ta toa ukse. 11.04.2013 kella 16.30 paiku tuli ta taas sinna, kuid lukku avades selgus, et see pole lukustatud. Visuaalsel vaatlusel oli lukk

alles. Vaadates tuppa selgus, et sealt on varastatud jalgratas. Tegemist on firma Panter jalgrattaga, mille raam oli helehalli värvi. Ratas oli ostetud 2008 aastal ja selle maksumuseks oli 230 eurot. Kannatanu märkis ka, et üritab teisest korterist üles leida ratta dokumendid, mäletades täpselt, et need on tal olemas. Jalgratas oli tal kinnitatud radiaatori külge tavalise jalgrattalukuga. Lukk on samuti kaasa viidud ning selle maksumus on 7 või 8 eurot (kd I tl 128-132). Täiendaval ülekuulamisel märkis kannatanu, et varastatuks osutus temale kuuluv

8 jalgratas Panther, raaminumbriga BI.U , helehalli värvi ning soetati see tema poolt 2008

aastal 4095 krooni eest, sest sinna ostis ta juurde veel esi- ja tagatiiva alused ja jalatoe. Eritunnused rattal puuduvad, ent ratas oli heas korras ja käesoleval ajal maksab selline ratas 200 eurot. Jalgratas varastati koos jalgratta lukuga, maksumusega 8 eurot. Seoses sellega, et

lukk ja uks on lõhkumata, siis on talle vargusega tekitatud kahju 208 eurot ja selles osas soovib ta esitada hagi. Ka täpsustab ta, et võtmeid ta kellelegi andnud ei ole, pole neid ka

kaotanud ja väljudes lukustab ta alati toaukse. Lisaks on ta ülekuulamisel esitanud ratta soetamist tõendava arve ja jalgratta passi (kd I tl 133-144).

11.04.2013 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabeliga oli

vaadeldavaks sündmuskoht, mis asub Tallinnas, XXX korteris 5. Tallinn. XXX on

viiekorruseline viilkatusega telliskivist korterelamu (foto nr 1). Korter nr 1 asub hoone vasakpoolseimas trepikojas, trepist tõustes on üks trepivahe ja vasakule (foto nr 1). Korteris on pikk koridor (foto nr 3), mille parempoolses seinas esimene uks on tuba nr 5 (fotod 3 ja 4).

Toa ukseks on vaheukse tüüpi uks, mille sulgemiseks ja lukustamiseks kasutatakse ühte

sissetapitavat silindermehhanismiga lukku (fotod 5 ja 6). Ukse lukul ja suluste piirkonnas nähtavad vigastused puuduvad. Uksest sisenedes saabutakse tuppa, mille suuruseks on 3x5m.

Toa seinte äärde on ladustatud erinevad esemed (foto 8). Akna juures, toetatuna vastu

radiaatorit seisab jalgratas (foto nr 7). Enne tuppa sisenemist vaadeldakse toa pruuni

laudpõrandat erinevate nurkade all langevas külgalguses, kuid põrandalt jalatsijälgi ei tuvastata (kd I tl 145-150).

Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka I.U talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, märkides, et täpset kuupäeva mäletamata, kuid võimalik, et see toimus 2013

aprillis, oli ta oma kodus aadressil XXX ja kell võis olla 14 paiku. Sel perioodil oli ta tugevasti narkootikumidest sõltuvuses ja ta teadis, et toas nr 5 seisab jalgratas, mille ta otsustas varastada. Ta tõmbas ust käepidemest, see avanes ja ta nägi seal hõbehalli värvi kahe amortisaatoriga Panther jalgratast. Ta võttis selle ja lahkus koheselt. Sellest toast ta midagi

rohkemat ei otsinud. Samal päeval müüs ta kõnealuse jalgratta maha taksojuhile Sikupilli peatuses 70 euro eest. Seda ta enam ei mäleta, mis autoga taksojuht oli või milline oli tema

välimus. Saadud raha eest ostis ta endale toitu ja osa sellest kulutas narkootikumidele.

I.U täpsustas, et midagi ära ta ei lõhkunud, kuna nimetatud tuba asub tema

elukohaga ühes koridoris. Kõnealuse kuriteo sooritas ta põhjusel, et oli narkomaan, ülekuulamise ajaks mõtestab ta oma tegevust, kahetseb toimepandut ning kinnitab, et see oli ainuke vargus, mille sooritas 1,5 aasta jooksul vabaduses viibides (kd I tl 151-155). Ka antud episoodiga seonduvaid tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab

I.U poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199

realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse

lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades I.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et

varastatud jalgratta võõrandas ta tasu eest ning saadud rahasumma kulutas toidule ja narkootikumidele ning kogutud pole tõendeid selle kohta, et I.U oleks soovinud kõnealuse jalgratta selle omanikule tagastada, siis leiab kohus, et I.U eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti

on kohus I.U ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et I.U pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult.

11.04.-17.04.2013 episood ( XXX vara vargus) Analüüsides käesoleva episoodiga kogutud tõendikogumit, leiab kohus, et lisaks süüdistatav I.U süü tunnistamisele ja detailselt antud ütlustele on süüdistatava süü tõendatud

KÜ XXX juhatuse liikme XXX esitatud kuriteoavalduse ja tema ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt teatas KÜ XXX koristaja XXX talle 17.04.2013 kella 19.40 ajal, et avastas kella 18.30 paiku, et ta ei saa oma võtmega siseneda katlaruumi. Samas avastas ta, et lisaks kalaruumi uksele on lõhutud ka tehnoruumi lukku ja korteri nr 5 panipaiga lukku. Tema helistas kell 20.05 politseisse ja teatas sissemurdmisest. 17.04.2013 päeval avastas ta kahel korral, et garaaži mineva ukse lukk oli pandud „lukust lahti“ asendisse. Mõlemal korral, so

9 esimene kord umbes kella 13 paiku ja teine kord umbes kella 16.40 paiku lasi ta ukse lukku. Ta peab võimalikuks, et selliselt tegutsedes jättis ta kurikaela garaaži alale vangistusse, kuna

hiljem avastas politsei, et ka garaažiust on üritatud lahti muukida, mille käigus on rikutud uksepiita. Kokku on lõhutud keldrist garaaži viiva ukse lukudetailid, tehnoruumi ukse lukk, katlaruumi ukse lukk, lõhutud on ka korteri nr 5 panipaiga lukk ning segi on paisatud sealsed

esemed, millest osad olid pandud seljakotti, mille politsei avastas prügikastist. Tekitatud kahju suurust on raske hinnata, kuid see kulu ulatub ilmselt sadadesse eurodesse. Kahju on võimalik täpsustada, kui lukufirma on kahju üle vaadanud. Miinimumkahju on vähemalt 300 eurot (kd II tl 3-12). Tunnistaja XXX antud ütluste kohaselt töötab ta OÜs SOL koristajana ning üks objekt, mida

ta koristamas käib, asub aadressil Tallinn, XXX . Täpselt kuupäeva mäletamata, kuid kindlasti oli see sel aastal (so 2013) läks ta eespoolnimetatud aadressile oma tööülesandeid täitma. Jõudes XXX objektile, sisenes ta garaažiuksest garaažialale. Tunnistaja täpsustab, et

tegemist on üleskäiva tõstukuksega, mis avaneb puldist. Ta sisenes garaaži ning hakkas

minema oma koristajaruumi. Ta üritas selle ust lahti keerata oma võtmega, kuid võti ei keeranud. Ta üritas seda mitmel korral, kuid millegipärast see ei õnnestunud. Umbes tunni aja

pärast võttis ta ühendust majavanemaga, keda teavitas sellest, et ei pääse koristajaruumi. Mingi hetke pärast jõudis kohale ka varuvõtmetega majavanem, kuid ka temal ei õnnestunud ust lahti keerata. Seejärel hakkasid nad garaažis ringi vaatama ning avastasid, et korteri nr 5 keldriboksi uks oli lõhutud. Samuti polnud töökorras garaažialal oleva tehnoruumi ukselukk – ka seda ei õnnestunud lahti keerata. Saades aru, et keegi on garaaži ja korteri nr 5 keldriboksi

sisse murdnud, otsustas majavanem helistada politseisse, et teavitada politseid sissetungist.

Majavanem kutsus kohale ka korteri nr 5 elaniku, kelle keldriboksi sisse murti. Kui selle keldriboksi kasutaja tuli, siis ta avastas, et tema boksist on varastatud erinevaid riideid. Mida täpsemalt, seda tema ei tea. Tema igatahes lahkus suhteliselt kohe peale keldriboksi kasutaja saabumist ja sel ajal kui tema veel seal oli, politsei polnud kohale veel jõudnud. Tunnistaja täpsustab ka, et koristaja ruum seal garaažis on sama, mis on katlaruum. Ta ka ei näinud, et

ükski teine uks, mis garaažis oli, oleks olnud lõhutud peale tehnoruumi, koristajaruumi ja

keldriboksi. Tunnistaja mäletamist mööda käis ta ka eelmisel päeval antud aadressil koristamas ja siis oli garaažis kõik korras – ukselukud olid terved ja midagi lõhutud polnud. Kui ta õigesti mäletab, võis ta eelmisel päeval seal koristamas olla kella 17 ajal (kd II tl 19- 21).

Kannatanu XXX 18.04.2013 ja 21.04.2013 antud ütluste kohaselt on ajavahemikul

11.04.2013 kella 11-st kuni 17.04.2013 kella 18.30ni luku lõhkumise teel sisenetud tema keldriboksi nr 5, mis asub Tallinnas, XXX keldrikorrusel ja sealt on varastatud talle kuuluvaid riideesemeid. Need riideesemed leidis kohaletulnud politsei lahtimurtud prügikastist, temale võõrast spordikotist. Riideesemete väärtus on 100 eurot ja need on ta tagasi saanud. Seljakotis on näha võõraid tööriistu ja boksis oli võõras raudkang. Veel oli seljakotis boksist varastatud drell väärtusega 100 eurot, mille ta samuti tagasi sai. Lõhkumisega tekitatud kahjusummat ta

öelda ei oska. Boksis on enamus riideesemeid segamini ja kastidest väljas. Tal on olemas Soome kindlustus ning arvab, et see peaks ka siia laienema. Lõhutud on veel ka teisi uksi. Kokku oleks talle vargusega tekitatud kahju 200 eurot. Oma täiendaval ülekuulamisel märkis kannatanu, et 21.04.2013 kella 20 ajal tuli ta oma panipaika nr 5, mis asub aadressil Tallinn,

XXX , kuna soovis koristada oma panipaika. Nimelt ajavahemikul 13.04.2013 kuni 17.04.2013 murti nende panipaika sisse, mis asub maja all olevas garaažis. Panipaiga number on 5 ja see asub parkimiskoha nr 7 taga. Panipaiga uks on halli värvi metallist. 17.04.2013 kirjutasid nad sissetungimise kohta politseile ka avalduse, kuid tol korral ei osanud ta öelda, kas panipaigast nr 5 on ka midagi varastatud või mitte. Sissemurdmise käigus lõhuti panipaiga

nr 5 lukk. 18.04.2014 kella 9 ajal tuli tööline, kes paigaldas panipaigale nr 5 uue luku.

21.04.2013 umbes kella 20 ajal tuli ta panipaika koristama ja avastas panipaigas võõraid esemeid. Panipaiga põrandal oli korgi ja nõelaga tühi süstal, mida on tõenäoliselt kasutatud;

tühi Red Bull plastikust pudel, toiduainete mõõdutopsik läbipaistvast plastikust, milles oli

kollast värvi vedelik, mis lõhna järgi tundub olevat uriin; punast värvi „Converse“ kirjaga

spordikott, milles on erinevad musta värvi riided. Kannatanu lisas täpsustavalt, et kui nad spordikoti leidsid, siis oli see tühi ning see oli topitud/surutud kastide vahele. Võõrad riided,

10

nokamütsid olid panipaiga põrandal, kuid need tõstsid nad ise spordikotti. Uriiniga mõõdutopsik oli ühe kasti sees. Selle mõõdutopsiku koos uriiniga tõstis ta põrandale. Teisi asju, so süstalt, Red Bull´i pudelit nad ei puutunud. Kui nad koristama tulid, siis oli panipaiga uks kinni, lukus ning panipaiga uks oli terve/töökorras. Nad on abikaasaga kindlad, et need esemed jäeti sinna boksi isiku(te) poolt, kes sinna sisse murdsid. Maja alla garaaži pääseb nii lukustatud trepikojast kui ka XXX tänavalt puldiga avatava värava kaudu (kd II tl 13-18) 18.04.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabeliga oli vaadeldavaks sündmuskohaks XXX , Tallinn keldrikorrus. Vaadeldav sündmuskoht asub Tallinnas, XXX

keldrikorrusel, kus on 4korruseline ühe trepikojaga kortermaja. Maja paremal pool on mehhanismiga autovärav, mis viib keldrikorrusele. Keldrikorrusel on vasakul pool uksed ja

nende ees on pargitud sõidukid. Vasakult esimese ukse piit ja piida lukumehhanism on lõhutud. Ukse kaudu pääseb trepikotta. Vasakult viienda ukse ees on maas luku lõhutud tükid ja ukse lukk on lõhutud. Ukse taga on raudkang, mis on umbes 40 cm pikkune ja otsas on heledate materjalitükkidega kaetust, mida on pildistatud mõõtkavaliselt, see on pakendatud ja kaasa võetud (asitõend nr 1). Vasakult neljanda ukse juures posti taga on musta-sinisekirju

seljakott markeeringuga „The North Face“, mida on pildistatud ja mis on kaasa võetud

(asitõend nr 2). Seljakoti kaks sektorit on avatud asendis. Sektoritest on näha erinevaid

riideesemeid, mis on kokku pakitud. Esimeses sektoris on näha vasakul pool väljaulatuvat

kruvikeeraja otsa. Esimese sektori põhjas on erinevad tööriistad – näha on voltmeetrit,

kruvikeerajat, lõiketange, mutrivõtit ja noa tuppe. Ala on ümbritsetud metallvõredega, valvekaameraid näha pole (kd II tl 25-33).

21.04.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabeliga olid vaadeldavateks objektideks XXX , Tallinn, panipaigast nr 5 leitud võõrad esemed. Aadressil Tallinn, XXX halli värvi elumaja asub XXX ja XXX tänava ristmiku juures (vt skeemi). Elumaja all on garaaž ning elumajal on üks trepikoda, mis asub XXX tänava poolsel küljel. Garaaži pääseb trepikoja kaudu, kuid ka garaaži halli värvi metallist värava kaudu, mis asub

XXX tänava poolsel küljel (vt skeemi). Vaatluse hetkel on trepikoja metallist raamiga mattklaasiga välisuks kinni ja lukus. Trepikoja välisuks on avatav magnetvõtmega ja tavalise

võtmega. Trepikoja välisuksel ja selle lukustussüsteemidel visuaalsel vaatlusel välised

vigastusi ei tuvastatud ja see oli töökorras. Trepikojast pääseb mööda treppi elumaja all olevasse garaaži. Liikudes trepikojast alla garaažikorrusele, on seal halli värvi vaheuks, mis

pole vaatluse ajal lukustatud. Uksel visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud. Vaheuksest edasi on halli värvi metallist uks, mille kaudu pääseb garaaži. Garaaži viiv uks on vaatluse hetkel lukustatud ning see lukustub uksesulguri abil automaatselt. Uks on avatav nii

trepikojast kui garaažist võtmega. Garaažis neljast kaks seina moodustab maapinnast laeni

ulatuv halli värvi metallist võre. XXX poolne sein moodustub autoväravast ja elumaja

seinast. Neljas sein on elumaja sein. Garaažis elumaja seina ääres on nummerdatud

parkimiskohad. Parkimiskohtade taga on hall värvi metallist ustega ja nummerdatud panipaikade uksed. Parkimiskoha nr 7 taga on panipaik nr 5. Parkimiskohal nr 7 on sõiduauto (foto nr 1). Vaatluse hetkel on panipaiga nr 5 uks avatud ning panipaiga laes põleb laevalgusti (fot nr 1). Panipaiga nr 5 uksel on ees lukk, millel visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei

tuvastatud ja see oli töökorras. Panipaiga nr 5 kõrval garaažis on erinevad papist kastid ja

jalgaratas. Panipaiga nr 5 põrandal on erinevad rihmad, üks töökinnas, süstal, mille küljes

nõel ja nõela ots on kaetud korgiga, tühi plastikust „Red Bull" kirjaga pudel, plastikust mõõdutopsik, milles kollast värvi vedelik, punast värvi spordikott kirjaga „Converse", milles

tumedat värvi sportlikud riided ja musta värvi nokamüts (foto nr 2). Punast värvi avatud

lukuga spordikott (foto nr 3). Kasutades ühekordseid kaitsekindaid, on spordikott koos

riietega pakendatud paberkotti. Pakend on märgistatud, kinni teibitud ning pakendile

omistatud number 1. Pakendit ilma pakendimaterjali rikkumata ei ole võimlaik avada. Kasutades ühekordseid kaitsekindaid, on mõõdutopsikus olev kollast värvi vedelik (foto nr 4)

valatud ümber korgiga suletavasse purki. Kollast värvi vedelikuga purk pakendatud

paberkotti. Pakend märgistatud, kinni teibitud ning pakendile omistatud number 2.

Pakendit ilma pakendimaterjali rikkumata ei ole võimalik avada. Kasutades ühekordseid

kaitsekindaid, on tühi mõõdutopsik pakendatud paberkotti. Pakend on märgistatud, kinni teibitud ning pakendile omistatud number 3. Pakendit ilma pakendimaterjali rikkumata ei ole

11

võimalik avada. Kasutades ühekordseid kaitsekindaid, on süstal, mille küljes on korgiga kaetud nõel (foto nr 5), pakendatud spetsiaalsesse pappkarpi. Pakend on märgistatud, kinni teibitud ning pakendile omistatud number 4. Pakendit ilma pakendimaterjali rikkumata ei ole võimalik avada. Kasutades ühekordseid kaitsekindaid, on tühi „Red Blue" kirjaga plastikust pudel (foto nr 6) pakendatud paberkotti. Pakend on märgistatud, kinni teibitud ning pakendile

omistatud number 5. Pakendit ilma pakendimaterjali rikkumata ei ole võimalik avada.

Panipaigas nr 5 on erinevad pappkastid, jalgaratas jne. XXX , Tallinn elumajas ega selle läheduses visuaalsel vaatlusel statsionaarseid valvekaameraid ei tuvastatud. XXX panipaik nr 5 fotografeeritud, kasutades kompaktkaamerat Canon Ixus 70 (vt fototabelit) (kd II tl 34-39). 07.05.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt olid vaadeldavaks tumesinist värvi riidest seljakott THE NORTH FACE suurusega 35x42x11 cm, seljasangadega. Seljakoti ees on tasku, mis käib tõmblukuga. Seljakoti külgedel on 2 taskut ning selles on kaks osakonda.

Seljakoti sees on meeste musta värvi kilejope NIKE, meese valge-sinist värvi aluspüksid,

võtmekimp kahe võtmega ja ühe võtmetabletiga, musta käepidemega kruvikeeraja,

tumepunase-musta värvi käepidemega kruvikeeraja, halli värvi metallist nihik, halli värvi metallist mutrivõti. Järgnevalt oli vaadeldavaks metallist kang, pikkusega 30 cm, diameetriga

1,6 cm ning see on ühest otsast teritatud. Kolmandaks oli vaadeldavaks spordikott

CONVERSE, mis on punast-halli värvi, suurusega 69x32x32 cm, sel on kaks sanga ja seljasang. Seljakoti külgedel on kaks taskut. Seljakoti sees on määrdunud musta värvi püksid NIKE, musta värvi alakehakaitsmega aluspüksid ja musta värvi nokamüts (kd II tl 40-47). Nagu kohus juba käesoleva episoodi alguses märkis, on süüdistatav kinnitanud oma süüd talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises ja ta on andnud detailselt ütlusi ja nimelt, et täpselt kuupäeva mäletamata, kuid see võis olla käesoleva aasta (so 2013) talvel lõpus või kevade alguses õhtusel ajal, kui ta kõndis üksinda Tallinnas, Kadrioru piirkonnas. Tänaval kõndimise täpselt põhjust ta ei mäleta, kuid mingil hetkel märkas ta, et ühe kortermaja all oleva garaaži

uks avaneb. Kuna garaažiuks jäi hetkeks avatud asendisse, siis ta otsustas sinna garaaži

siseneda. Põhjus miks ta sinna sisenes oli selles, et ta soovis vaadata, kas seal on midagi väärtuslikku, mida varastada. Garaažis olles liikus ta ühe ukse juurde ja nägi, et see uks oli katkise välimusega ning üritas seda ust lahti tõmmata. Jõudu kasutades tõmbas ta selle ukse

lahti. Selle tagajärjel kukkus maha ukseluku südamlik. Seejärel avastas ta, et tegemist on keldriboksiga, milles oli erinevaid esemeid. Ta ei mäleta, mida ta sealt varastamiseks leidis ja ei mäleta ka, kas ta võttis sealt mingeid erinevaid riideid ja akudrelli või mitte. Igatahes mingi hetk, kui ta sealt keldriboksist väljus, siis ta kuulis, et keegi sulges selle garaaži mingit ust. Missugust ust suleti, seda ta öelda ei oska, ta kuulis vaid ukseluku sulgemise häält. Ta arvas, et keegi oli teda garaažis näinud ja otsustas teda sinna luku taha jätta. Seejärel otsustas ta tagasi sinna keldriboksi minna, mille ta oli eelnevalt jõuga lahti tõmmanud. Ta sisenes sinna sellepärast, et end varjata. Ta pani sellele keldriboksile ka ukseluku südamiku uksele tagasi, tõmbas keldriboksi ukse kinni ja jäi sinna sisse ootama. Ta ei oska öelda, kaua ta seal ootas,

kuid arvab, et kaua, sest ta süstis seal endale amfetamiini. Ta mäletab ka, et mingi hetke pärast ta kuulis, et keegi liigub garaažis. Kuulis, et automootor pandi tööle. Ta arvas, et kui autoga garaažist välja sõidetakse, siis ta saab sealt ka ära põgeneda. Nii oligi ja kui see auto

hakkas garaažist välja liikuma, siis ta lõi jalaga selle keldriboksi ukse lahti ning väljus garaažist avatud garaažiukse kaudu. Midagi endaga ta sealt keldriboksist kaasa ei võtnud ning kõik jäi temast sinna keldriboksi. Isegi tema isiklikud esemed nagu punast värvi spordikott,

sinist värvi seljakott ja temale kuuluvad erinevad riided nagu dressipluus, musta värvi

dressipüksid, musta värvi nokamüts, ruudulised aluspüksid, kaitsmed. Tal olid kaasas ka erinevad tööriistad, mis samuti keldriboksi jäid. Ta lisab ka seda, et ta ei mäleta, et tal oleks

kaasas olnud raudkang. Samuti märgib ta, et temast võis sinna jääda ka topsik, kuhu ta urineeris, kuid seda ta täpselt enam ei mäleta. Keldriboksi minnes tal mingit Red Bulli pudelit kaasas ei olnud ja tema mäletamist mööda leidis ta selle keldriboksist. Ta ei välista, et sinna majja võis jääda ka süstal, millega ta ennast süstis ning ta ei mäleta, et ta oleks seal garaažis üritanud avada mingeid teisi uksi või nende lukke lõhkunud (kd II tl 67-72). Seda, et sissetungijaks oli just süüdistatav, tõendab lisaks süüdistatava enda ütlustele ka

ekspertiisiakt nr 13E-GE0481, mille kohaselt saadi kollast värvi võetud vedelikuproovist,

mõõtetopsikuproovist, süstla, kolvi ja süstlanõelalt proovid, millelt saadi DNA analüüsil

12

täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ja mis andmebaasiotsingu tulemusel langes kokku

I.U DNA profiiliga. Red Bulli pudelilt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev I.U DNA profiiliga (kd II tl 54-57). Seega tõendab ka ekspertiisiaktis tuvastatu süüdistatava seotust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisega ja süüdistatava sündmuskohal viibimist. Ka antud episoodiga seonduvalt tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab I.U poolt varguse toimepanemist. Kuigi antud episoodi puhul tõusetub küsimus

selle kohta, et süüdistatava käitumist on võimalik vargusena vaadelda, kuna tema poolt

äravõetud ja süüdistuses märgitud esemed leidis politsei garaaži läbiotsimise käigus

lahtimurtud prügikastist, siis sellega seonduvalt on põhjendatud märkida, et

kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum tõendab vähimagi kahtluseta seda, et kannatanule kuuluvate esemete äravõtmisega lõpetas ta kannatanu valduse temale kuuluvatele esemetele. Õigusteooria kohaselt loetakse uus valdus kehtestatuks ja vargus lõpule viiduks,

kui hõivajal on tekkinud sisuliselt võimalus ise otsustada käitumisvariantide üle. Kohtu

veendumuse kohaselt annab kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum alust jaatada täielikult seda, et süüdistataval oli piiramatu võimalus otsustada varastatud ja hiljem garaaži lahtimurtud prügikastist leitud esemete osas erinevate käitumisvariantide üle ning asjaolu, et süüdistatav varastatud esemed sündmuskohale jättis ning jättis sinna ka talle endale kuuluvad

esemed, on põhjendatav vaid sellega, et keldriboksis viibimise ajal tarvitas süüdistatav

narkootilisi aineid, süüdistatava enda sõnade kohaselt amfetamiini, millele viitab ka sündmuskohalt leitud süstal, mistõttu (võimaliku) narkootilis(t)e aine(t)e tarvitamisele omase tervisliku seisundi tõttu polnud ta lihtsalt võimeline neid esemeid endaga kaasa võtma või oli

sootuks unustanud tema poolt varastatud esemete olemasolu. See aga ei muuda õiguslikus

mõttes olematuks seda, et esemed ta garaažiboksist nr 5 võttis, ta oli need pakendanud suvalisse, kannatanu jaoks võõrasse kotti ja oli selle koos varastatud esemetega ära peitnud. Selle tulemusena oli aga varastatu asukoht teada vaid süüdistatavale. Seega omas ta täielikku võimu varastatud esemete üle ning sel põhjusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud KarS §

199 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse

lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kuna menetluse käigus pole kogutud tõendeid selle kohta, et I.U oleks soovinud

tema poolt varastatud esemed omanikule tagastada, siis leiab kohus, et I.U

eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus I.U ütlustest, sh sellest, et kohtueelsele menetlusel

on süüdistatav otsesõnu märkinud, et garaaži sisenes ta eesmärgiga vaadata, kas sealt on

võimalik midagi väärtuslikku varastada ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et I.U pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult.

12.04-17.04.2013 episood ( XXX vara vargus)

Vaatlusaluse episoodiga seonduvalt asub kohus seisukohale, et peale I.U süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul I.U süü

tõendatud kannatanu XXX ütlustega, mille kohaselt 12.04.2013 kella 18 paiku lahkus ta

XXX , Tallinn asuvast ühisgaraažist, kus parandas haagise ratast. Oma tööriistad jättis ta

haagise kõrvale. Garaažis on mitu sissepääsu, kuid kõik sissepääsud peaksid olema

lukustatud. Garaažis videokaameraid ei ole, kuid kaamerad on kinnitatud välja maja

külgedele. 17.04.2013 hommikul kella 11 paiku garaaži tulles avastas ta, et tema tööriistu enam pole. Alguses arvas ta, et mõnes korteris remonttöid teinud ehitajad on tema tööriistad

ära võtnud. Tööriistad, mis olid ära võetud, olid sinist värvi plastikust tööriistakastis (kruvikeerajad, mutrivõtmed ja haamer), kogumaksumusega 40 eurot. Samuti avastas ta, et kohale nr 35 pargitud ja temale kuuluva järelkäru kinnitusdetailid on katki, kuid lukud olid terved. Ta märkas ka, et järelkärust on ära võetud valge pappkarp koos fotode ja teiste vanade

paberitega, milledel materiaalne väärtus puudub (kd I tl 35-40). Täiendaval ülekuulamisel täpsustas ta, et garaažis parkimiskohal nr 35 oli pargitud sissetungimise hetkel ka talle kuuluv

13 järelkäru, millest varastati valget värvi papist karp, milles olid erinevad fotod ja paberid ja milledel materiaalne väärtus puudub. Kärust varastati auto akulaadija, mille marki ja mudelit

kannatanu öelda ei oska, kuid see oli punast värvi, väärtusega 150 eurot; elektritrell Blackendecker väärtusega 70 eurot, väike autolabidas lume rookimiseks väärtusega 15 eurot. Järelkäru kinnitusdetailid olid küll lõhutud, kuid sellega talle varalist kahju ei tekitatud (kd I tl 41). Lisaks kannatanu ütlustele, on kohtu hinnangul põhjendatud viidata ka tunnistaja XXX ütlustele, mille kohaselt peale seda, kui avastati 19.04.2013 toimepandud vargus, siis peale

sissetungimise ja varguse avastamist hakkasid nad koos XXX iga vaatama 19.04.2013

kuupäeva videosalvestust. Ta täpsustab ka, et XXX majja sisse pole turvakaameraid paigaldatud, kuid need asuvad maja välisperimeetril. Kaameraid vaadates tuvastasid nad, et

antud kuupäeval, öisel ajal on majja sisenenud üks tundmatu meesterahvas, kes ka hiljem väljub. Seejärel hakkasid nad igaks juhuks kontrollima turvakaamerate salvestuste eelnevaid kuupäevi ja tuvastasid, et antud meesterahvas on alates 15.04.2013 kuni 19.04.2013 käinud öösiti XXX majas sees (kd I tl 42-43).

Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka I.U talle inkrimineeritava varguse

toimepanemist, märkides, et täpset kuupäeva mäletamata, kuid võimalik, et see oli kahtlustuses nimetatud ajal, täpset kellaaega teadmata, kuid pimedal ajal jalutas ta ilma kindla eesmärgita ning läks sisse ühte maa-alusesse parklasse. Alguses oli tal seal lihtsalt huvitav

ning sees olles sattus ta katsuma ühe ukse käepidet ja see oli lukustamata. Ta läks sisse, vaatas seal ringi ja siis läks garaaži. Garaažis läks tuli põlema. Seal nägi ta paati, järelhaagist ja mitut autot. Pärast läks ta garaaži sügavusse, kus seisid veel mitmed autod. Seejärel tuli ta tagasi järelhaagise juurde ja vaatas selle sisse. Seal oli palju asju. Ta võttis järelhaagisest osad

asjad ja viis need sõiduauto Tšaika pagasiruumi, mis seisis sealsamas garaažis. Sõiduauto

Tšaika pagasiruum oli lahti. Tšaika pagasiruumi pani ta asju eesmärgiga, et ta tuleb neile

asjadele sinna järele. Osa asju viis ta välja. Samas ei suuda ta täpselt meenutada, millised asjad ta sõiduauto Tšaika pagasiruumi pani ja millised ta välja viis. Asju ta koju ei viinud, kuid peitis need varjatud kohta (kd I tl 95-100).

Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus sarnaselt eelnevalt analüüsitud episoodidega, et tõendikogum tõendab I.U poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud

KarS § 199 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades I.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et osa varastatud esemeid oli ta juba maha müünud, osa kavatses ta maha müüa ning kogutud pole tõendeid selle kohta, et I.U oleks soovinud süüdistuses märgitud esemed nende omanikule ehk XXX ile tagastada, siis leiab kohus, et I.U eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus I.U ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et I.U pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult.

Ööl vastu 19.04.2013 toimepandud episood ( XXX ja XXX vara vargus)

Ka vaatlusaluse episoodi puhul tuleb tõdeda, et lisaks süüdistatava süü tunnistamisele nii

kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on süüdistatava süü tõendatud esiteks kannatanute

ütlustega. Nii on kannatanu XXX andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi selle kohta, et 19.04.2013 kell 10 avastas ta oma elukohas XXX , et keldris olevas tema korteri nr 26 juurde kuuluvast panipaigast on kilekottidest varastatud naiste riideid. Panipaiga ukse ripplukud olid

kõik terved, samuti olid terved panipaiga juurde viivad ukselukud. Panipaika on pääsetud ronides üle võre ja lae vahelisest vahest. Tema riided olid kilekottidest välja loobitud, osad

riided olid visatud kõrvalolevasse panipaika, mis hetkel kellelegi ei kuulu. Peale asjade ülevaatamist avastas ta, et naiste riietest on varastatud: 5 mantlit, umbes 20 paari erinevate

firmade teksapükse, pluuse ja kleite. Varastatud oli ka tuntud firmade kingi ja saapaid. Oletatav kahjusumma on umbes 2000 eurot. Viimati käis ta oma panipaiga juures 15.04.2013

ja siis olid kõik asjad alles. Ta rääkis maja haldajaga XXX , kes ütles, et tal on olemas

14 videosalvestus, kust on näha, et kell 06.24 väljus majast kõhnem noormees, kes tassis suurt kohvrit, mis oli varastatud kõrvalt naabri panipaigast (kd I tl 27-29). Seonduvalt ööl vastu 19.04.2013 toimepandud varguse episoodiga märkis kannatanu XXX , et 18.04.2013 kella 22 paiku käis ta kontrollimas garaaži ja garaažis olevaid panipaiku – kõik oli korras. 19.04.2013 kella 10 paiku helistas talle XXX ja ütles, et garaaži panipaikades on

sees käidud. Vaatama minnes nägi ta, et kahe temale kuuluva panipaiga uksed on lahti ja ripplukud olid uste eest kadunud. Ta võib väita, et tema panipaikade uksed olid eelmisel õhtul kindlasti ripplukkude abil lukustatud. Panipaikadest oli varastatud temale kuuluvad esemed: suur tumehalli värvi tekstiilist kohver, mille tootjafirmat ta ei mäleta ja mis on materiaalse

väärtuseta, kohvris olid tema suveriided (lühikesed püksid, t-särgid, suvejoped, 4-5 paari suvekingi). Palju seal riideid oli ja milline on nende kirjeldus, seda ta öelda ei oksa, kuna ta täpselt ei mäleta, mis tal seal täpselt olid, kuid kindlasti oli seal üks Armani tekstiilist jope.

Kohvri sisu kogumaksumus on 2000 eurot. 2-3 riidekotti tema ülikondadega, mis olid

vanemad ja mida ta enam ei kasutanud, mistõttu ta neid kirjeldada ei oska, kuid mille maksumus on 500 eurot. Võimalik, et panipaigast on veel midagi varastatud, kuid ta peab vaatama veel korterist üle, sest osad asjad võivad olla korteri kappides. Kuna palju asju oli kahte suurde kotti kokku pandud, siis oli ta kindel, et varas tuleb peagi tagasi garaaži, mistõttu otsustas ta varast 19.04 ööl vastu 20.04.2013 garaaži ootama jääda. 20.04.2013 kella 04.20 paiku märkas ta Kadrioru tänava poolsest maja uksest sisenemas ühte temale võõrast meesterahvast. Kadrioru poolsel maja välisuksel lasi ta ära võtta „liblika“ ning meelega jättis ta ukse lukust lahti, sest ei tahtnud, et siseneja ukseluku ära lõhuks. Meesterahvas tuli maja välisuksest sisenedes otsejoones ukse vastu jääva ja temale kuuluva auto BMW 318 juurde

ning nähes teda autos, meesterahvas ehmatas. Tema läks kohe autost välja ja hakkas meesterahvast kinni pidama. Meesterahvas hakkas vastu, ent mõne aja pärast jõudis garaaži ka turvafirma Securitas turvamees, kes pani meesterahva käed raudu ja peale seda kutsusid nad kohale politseipatrulli, kes meesterahva politseijaoskonda toimetas. Ta küsis ka, kus tema

asjad on. Selle peale vastas meesteravas aktsendita vene keeles, et osad asjad on ta maha

müünud, osad asjad pidid tal kodus olema, osad asjad on ta viinud kusagile mujale, kuid kuhu, seda ta ei öelnud ning osad asjad on ta pannud kohale nr 15 pargitud kannatanu sõbra lukustamata sõiduautosse Tšaika reg nr-ga XXX . Tšaika pagasiruumist leidis ta osad tema

järelkärus olnud esemed – kompressori, kuid akulaadijat ta kusagilt ei leidnud, mõned väiksemad tööriistad, kuid osad tööriistad ja pikad noad talle ei kuulunud ega olnud ka varem

kõnealuse sõiduki pagasiruumis. Need asjad võttis politseiametnik endaga kaasa. Meesterahvale tegi turvatöötaja turvakontrolli, mille käigus leidis ta meesterahva taskust tema panipaigast varastatud raadiosaatja, mille ta noormehelt ära võttis. Maja videosalvestuselt on näha, et sama meesterahvas on juba neli ööd nende maja garaažis käinud. Ühelt salvestiselt on näha, kuidas ta lahkub garaažist tema asjadega, so kohvriga (kd I tl 35-40) Täiendavalt selgitas kannatanu, et tema panipaigast varastati talt väga mitmeid riideesemeid ja jalanõusid. Päris täpselt ei oska ta riideesemeid nimetada, kuid tegemist oli kallite firmade

riideesemete ja jalanõudega. Riiete ja jalanõude maksumus kokku võib olla umbes 2500 eurot. Peale varguse avastamist tegi ta kindlaks, et varastatud riideesemete ja jalanõude seas oli beeži värvi Armani meeste jope väärtusega 200 eurot, musta värvi Richmondi meeste jope väärtusega 200 eurot, Hugo Bossi meeste viigipüksid väärtusega 120 eurot, Baldini meeste

kingad väärtusega 200 eurot, Louis Vuittoni seemisnahast meeste kingad väärtusega 450

eurot ja Gucci seemisnahast meeste kingad väärtusega 400 eurot. Lisaks varastati veel

hõbedast-punast värvi meeste rulluisud Rollerblade suuruses 44 ja väärtusega 320 eurot ja

raadiosaatja komplekt, mille firmat ta ei mäleta, kuid karbis oli kaks raadiosaatjat, kõrvaklapid ja laadija, väärtusega 100 eurot. Ühe raadiosaatja sai ta tagasi, kui sissetunginud isik kinni peeti, nimelt leiti see raadiosaatja kinnipeetud isiku taskust. Garaažis asuvasse ja tema kasutuses olevasse panipaika tungiti sisse panipaiga ukse ripplukkude lõhkumise teel,

ripplukke oli kaks, koguväärtusega 20 eurot. Politseist sai ta tagasi tema panipaigast varastatud ja talle kuuluvad järgmised esemed: meestekingad Baldini, meestejakk Armani ja meeste viigipüksid Hugo Boss. Tagasisaadud esemete osas tal pretensioone ei ole ja kohustab need säilitama kuni kohtuotsuse tegemiseni. Riideid ja jalanõusid, mida ta tagasi saanud ei

ole, on kogusummas 1980 eurot. Muude varastatud esemete kogusummaks on 695 eurot.

15

Lõhkumisega tekitud varaline kahju on 20 eurot. Seega tekitati talle varalist kahju kokku 2695 eurot, kuid tsiviilhagi ta esitada ei soovi (kd I tl 41).

20.04.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks

sündmuskohaks Tallinnas, XXX ühisgaraaži ja panipaikade vaatlus. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt on XXX 3korruseline uusehitis. Maja vasakult küljelt viib

tõkkepuuga eraldatud sõidutee maja alla ühisgaraaži. Garaaži väravast sisenedes seisab

vasakut kätt parkimiskohal nr 35 plastikkattega sõiduki järelhaagis. Haagises on esemed korrapäratult. Parkimiskoha nr 28 juurde on pargitud teine järelhaagis. Parkimiskoha nr 31 juurest pääseb välisukseni, mille lukul nähtavaid vigastusi ei täheldatud. Välisukse kõrvale

paremat kätt jääb teine lukustatav uks, mille lukul nähtavaid vigastusi ei täheldatud.

Parempoolsest uksest sisenedes pääseb võredega panipaikade juurde. Paremalt viienda panipaiga uksel puudub lukk, panipaiga nagi otsas ripub riidekott, maas erinevad jalanõud. Vasakult teise panipaiga uksel puudub lukk, panipaigas on näha niidukit, jalanõusid, karpi jm esemeid. Garaaži väravast sisenedes paremat kätt parkimiskohale nr 16 on pargitud heledat värvi sõiduauto Tšaika reg. nr-ga XXX . Autol on lukust lahti kõik uksed, lukkudel nähtavaid

vigastusi pole. Eelpoolnimetatud auto pagasiruumis on näha kompressorit, kahte nuga, väiksemaid tööriistu, musta värvi vutlarit väiksemate tööriistadega jm esemeid. Kaks nuga pakendati eraldi paberkotti (pakend nr 1) ja vutlar väiksemate tööriistadega pakendati teise paberkotti (pakend nr 2) (kd I tl 58-62). Kõnealuseid esemeid on kriminaalmenetluse käigus ka vaadeldud ning 28.05.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabeliga olid vaadeldavateks objektideks esiteks kaks nuga papist ümbrise sees ja teiseks musta värvi nahast vutlar, kus sees on 10 erinevat tööriista, mis pärinevad XXX , Tallinn asuvasse garaaži pargitud sõiduauto Tšaika reg nr-ga XXX pagasiruumist. Esimeseks vaadeldavaks objektiks oli papist ümbris, mille sees oli kaks nuga. Üks nugadest on musta värvi plastikust käepidemega. Noa tera on metallist ja roostes, tera pikkus on 29 Teine nuga on pruuni värvi puidust käepidemega, noa tera on metallist, pikkusega 22 . Papist ümbris on värviline ja piltidega. Ümbris on otstest suletud hõbedast värvi kleeplindiga. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli musta värvi nahast vutlar, mille sees on 10 erinevat tööriista. Vutlar on kulunud välimusega ja pealt krõpsuga suletav. Vutlaril on kirje „OLYMPUS“ ning selle küljes ripuvad kaks paela. Vutlaris on: 1) ehitusnuga, mis on sinist värvi plastikust käepidemega. Noa tera on metallist, pikkusega 9,5 cm; 2) naaskel, mis on pruuni värvi käepidemega. Naaskli otsik on metallist, pikkusega 9,5 cm; 3) mutrivõti, mis

on metallist ja seal on kirje „DROP FORGED STEEL“, mutrivõtme suurus on 8; 4) mutrivõti, mis on metallist ja sellel on kirje „DROP FORGED STEEL“, mutrivõtme suurus

on 10; 5) kruvikeeraja, mis on sinist värvi plastikust käepidemega ja kirjega „CEDORE“, kruvikeeraja otsik on metallist, pikkusega 9,5 cm; 6) nelikant-kuuskant võti, mis on metallist, pikkusega 11,3 cm, võtmel on kirjed „MATADOR 9 mm; 7) saag, mis on metallist, sakilise teraga, pikkusega 10 cm; 8) ristpea kruvikeeraja, mis on pruuni värvi plastikust käepidemega ja metallist otsikuga, kruvikeeraja pikkus on 9,5 cm; 9) otsik, mis on metallist ja seal on kirje „PZ3“, otsik on pikkusega 5 cm ja 10) otsik, mis on metallist, pikkusega 20 cm (kd I tl 73- 76).

19.04.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt koos fototabeliga oli

vaadeldavaks sündmuskohaks Tallinnas, aadressil XXX asuvas elumaja keldris olevad

panipaiga ruumid. Nende juurde pääseb läbi maja trepikoja ja läbi maaaluse garaaži. Panipaikade juurde viiv välisuks ja selle lukud on väliste vigastusteta. Ukse juurest paremal

pool on metallist võreseintega panipaigad. Panipaikade seinast ülemisest äärest kuni laeni jääb umbes 0,5 m vahe. Korteri 26 juurde kuuluvate kahe panipaiga uksed ja nende lukud on

terved. Esimeses panipagas paistab vasakul pool seina ääres naiste lillat värvi jalgratas ja

uksest vaadates otse jääva seina ääres kottidesse pakitud lumelaud. Korteri 26 omanik on mõlemad talle kuuluvad panipaigad koristanud, asjad oma käe järgi ringi tõstnud (kd I tl 31- 33). Kannatanutega ühetaolisi ütlusi on andud ka tunnistaja XXX , kelle ütluste kohaselt töötab ta ettevõttes AS NG Eesti ja aadressil XXX asuv kortermaja ja büroohoone on ASi NG Eesti hallata. See oli 19.04.2013 kella 10 ajal, kui temaga võttis ühendust eelnimetatud kortermaja

elanik Vilve Vene, kes teavitas teda sellest, et XXX 0-korrusel paikneva keldri kolmes

16 boksis on sees käidud. XXX ütles talle, et temale kuuluva keldriboksi lukk on lahti tehtud ja seest on varastatud ka erinevaid esemeid. Seejärel läks tema antud aadressile kohale, kus ta

tuvastas, et kolme keldriboksi uksed on lahti tehtud ja keldri põrandal vedelevad erinevad esemed. Seejärel teavitas ta koheselt ka XXX , kes on ASi NG Eesti omanik ja elab ka XXX

, Tallinn korrusmajas. Kui XXX keldrisse jõudis, siis avastas ta, et ka temale kuuluva keldriboksi lukk on lõhutud ja keldriboksis on kõik asjad laiali tõmmatud. Seda ta öelda ei oska, kas XXX tuvastas sel hetkel ka asjaolu, et ka temale kuuluvaid esemeid on varastatud või mitte. Ta oli juhtunust sel hetkel lihtsalt šokis. Peale sissetungimise ja varguse avastamist

helistas XXX politseisse ja kutsus kohale politseipatrulli. Enne politsei saabumist tema

lahkus. Peale sissetungimise ja varguse avastamist hakkasid nad koos XXX iga vaatama

19.04.2013 kuupäeva videosalvestust. Ta täpsustab ka, et XXX majja sisse pole

turvakaameraid paigaldatud, kuid need asuvad maja välisperimeetril. Kaameraid vaadates tuvastasid nad, et antud kuupäeval, öisel ajal on majja sisenenud üks tundmatu meesterahvas,

kes ka hiljem väljub. Seejärel hakkasid nad igaks juhuks kontrollima turvakaamerate salvestuste eelnevaid kuupäevi ja tuvastasid, et antud meesterahvas on alates 15.04.2013 kuni 19.04.2013 käinud öösiti XXX majas sees. Täpsem isiku tegevus eelnimetatud kuupäevadel

on nähtav turvakaamera videosalvestuselt, mille ta annab üle uurijale. Tunnistaja lisab ka seda, et peale seda, kui nad avastasid 19.04.2013, et XXX Tallinn hoone keldrisse on sisse murtud, otsustasid nad XXX iga, et turvafirma Securitas, kelle valve all maja on, jääb maja jälgima järgmiseks ööks ehk ööl 19.04.2013 vastu 20.04.2013, kas antud isik uuesti tagasi tuleb. Keldrisse jäi ööseks valvama vabatahtlikult XXX ise. 20.04.2013 kuuliski ta XXX ,

et eelnevatel päevadel majja tunginud isik tuli ka 20.04.2013 öösel, ta peeti kinni ja anti politseile üle (kd I tl 42-43).

27.06.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koos lisaga oli vaadeldavaks

objektiks CD-RWl olevad fotod, mis pärinevad XXX , Tallinn asuva kortermaja välisperimeetrile paigaldatud turvakaamerate videosalvestustest. Fotol nr 1 on XXX , Tallinn asuva kortermaja sisehoov. Foto vasakul pool ääres on hallikat värvi maja sein, otsevaatesse jääb kõnnitee. Fotolt nähtub, et suunaga maja poole, mööda kõnniteed, kõnnib isik (fotol on isik küljega), kellel on peas tumedat värvi müts ja kes kannab seljas heledat värvi jopet, jalas

on hallikat värvi pikad püksid ning tumedat värvi jalanõud. Isikul on seljas punase-musta värvi seljakott ning parempoolses käes veab enda järel tumedat värvi ratastel kohvrit. Foto vasakpoolses nurgas üleval on kiri „PB" ja parempoolses nurgas üleval kiri ,,06.33.26". Foto

vasakpoolses alumises nurgas on kiri „5" ja parempoolses alumises nurgas kiri „6FPS".

Vaadeldav foto on värviline. Fotol nr 2 on aadressil XXX , Tallinn asuva kortermaja

sisehoov. Foto vasakul pool ääres on hallikat värvi maja sein, otsevaatesse jääb kõnnitee. Fotolt nähtub, et mööda kõnniteed kõnnib isik (fotol on otsevaates), kellel on peas tumedat värvi müts ja kes kannab seljas heledat värvi jopet, jalas on hallikat värvi pikad püksid ning tumedat värvi jalanõud. Isikul on seljas punase-musta värvi seljakott ning parempoolses käes veab enda järel tumedat värvi ratastel kohvrit. Foto vasakpoolses nurgas üleval on kiri „PB" ja parempoolses nurgas üleval kiri ,,06.33.25". Foto vasakpoolses alumises nurgas on kiri „5" ja parempoolses alumises nurgas kiri „25FPS". Vaadeldav foto on värviline. Fotol nr 3 on

aadressil XXX , Tallinn asuva kortermaja sisehoov. Foto otsevaatesse jääb kõnnitee, vasakule poole trepp, mille kaudu pääseb kõrgemale tasandile ja mis omakorda viib otsevaates oleva maja juurde. Fotolt nähtub, et trepi ees on isik (fotol on isik otsevaates), kellel on peas

tumedat värvi müts ja kes kannab seljas heledat värvi jopet, jalas on hallikat värvi pikad

püksid ning tumedat värvi jalanõud. Isik hoiab oma paremas käes tumedat värvi ratastega

kohvrit. Foto vasakpoolses nurgas üleval on kiri „PB" ja parempoolses nurgas üleval kiri ,,06.33.39". Foto vasakpoolses alumises nurgas on kiri „1:" ja parempoolses alumises nurgas

kiri „19FPS". Vaadeldav foto on värviline. Fotol nr 4 on aadressil XXX , Tallinn asuv kortermaja. Fotol vasakul pool on sein ja otsevaatesse jääb värav. Fotol vasakul pool all ääres on isik (seljaga), kellel on peas tumedat värvi müts ja kes kannab seljas heledat värvi jopet ja

tumedat värvi seljakotti. Foto vasakpoolses nurgas üleval on kiri „PB" ja parempoolses nurgas üleval kiri ,,06.33.51". Foto vasakpoolses alumises nurgas on kiri „3" ja parempoolses alumises nurgas kiri „9FPS". Vaadeldav foto on must-valge. Fotol nr 5 on aadressil XXX , Tallinn asuv kortermaja. Fotol vasakul pool on sein ja otsevaatesse jääb värav. Fotol keskosas

17

on isik, kellel on peas tumedat värvi müts, seljas on heledat värvi jope ja tumedat värvi seljakott, jalas on heledat värvi pikad püksid ja tumedat värvi jalanõud. Foto vasakpoolses nurgas üleval on kiri „PB" ja parempoolses nurgas üleval kiri ,,06.35.25". Foto vasakpoolses alumises nurgas on kiri „3" ja parempoolses alumises nurgas kiri „28FPS“ Vaadeldav foto on must-valge. Fotol nr 6 on aadressil XXX , Tallinn asuv kortermaja. Fotol vasakul pool on maja sein, otsevaatesse jääb kõnnitee ning paremale poole haljasala ning aed. Fotol oleval kõnniteel, vasakul pool, seina ääres, seisab isik, kel on peas tumedat värvi müts, seljas on heledat värvi jope, jalas on sinakat-hallikat värvi pikad püksid ja tumedat värvi jalanõud ning parempoolses käes hoiab tumedat värvi kohvrit. Vaadeldav foto on värviline. Fotol nr 7 on aadressil XXX , Tallinn asuv kortermaja. Fotol vasakul pool on maja sein, otsevaatesse jääb kõnnitee ning paremale poole haljasala ning aed. Fotol oleval kõnniteel, vasakul pool, kõnnib

isik, kel on peas tumedat värvi müts, seljas on heledat värvi jope ja musta-punakat värvi

seljakott, jalas on sinakat-hallikat värvi pikad püksid ja tumedat värvi jalanõud ning parempoolses käes hoiab tumedat värvi kohvrit. Vaadeldav foto on värviline (kd I tl 46-54). Kahtlustatava kinnipidamise asjaolude kohta on kohtueelsel menetlusel andnud tunnistajana ütlusi Timo Tohver, kes märkis, et ta töötab ettevõttes Securitas Eesti AS turvatöötajana. See oli 19.04.2013, kui tema ülemus XXX võttis temaga ühendust ja palus, et ta samal päeval 16 ajal läheks nende valvatavale objektile aadressil XXX , Tallinn. XXX ütles talle, et antud majas on mitmel järjestikusel päeval käidud varastamas ja on alust arvata, et 19.04.2013 vastu

20.04.2013 kuupäeva tuleb varas tagasi. XXX palus talt, et ta jälgiks antud objekti turvakaamera vahendusel ja et kui varas on majja sisenenud, siis ta peaks selle isiku kinni. Seejärel, umbes kella 16 paiku läkski ta eelnimetatud aadressile ja seadis end koos arvutiga

paika, et jälgida turvakaameraid, mis olid paigaldatud maja väliperimeetrile, hoones 0-

korrusel asuvasse serveriruumi. Ööseks pidi maja garaaži, kus asuvad ka keldriboksid/panipaigad, tulema majaelanik XXX . See oli 20.04.2013 kella 04.30 ajal, kui ta märkas turvakaamerast, et XXX Kadrioru-poolse maja sissepääsuukse juurde kõndis üks isik,

keda on keeruline kirjeldada, kuna ta nägi isikut vaid korraks, sest isik liikus kaamera vaateväljast kiiresti eemale. Seejärel jäi ta ootama XXX i kõnet, et ta annaks teada, kas ja kuhu see isik garaažis liigub. Vastav kokkulepe oli neil eelnevalt tehtud. Ta ootas veidi aega, umbes 10 sekundit, et XXX helistaks talle, kuid kõnet ei tulnud. Seejärel üritas ta garaaži ise

vaatama minna. Garaaži jõudes nägi ta, et XXX oli ühe meesterahva kinni pidanud.

Tegemist oli vene keelt kõneleva 25-30 aastase noormehega, kes oli umbes 185 cm pikk, keskmise kehaehitusega. Meesterahvas kandis peas punast värvi nokamütsi ja tema juuksed

olid lühikesed ning tumedad. Seljas kandis meesterahvas tumedat kilejopet ja tema

mäletamist mööda siniseid teksapükse. Jalatsid olid tunnistaja mäletamist mööda tumedad. Peale seda, kui ta meesterahvast nägi, andis ta viimasele korralduse minna seina äärde, et talle

oleks võimalik teostada turvakontrolli. Turvakontrolli tehes küsis ta meesterahvalt, kas viimane on üksinda, kuid meesterahvas sellele ei vastanud. Seejärel pani ta kinnipeetud meesterahvale peale käerauad ja paigutas ta ühe panipaika istuma. Panipaika paigutades

kukkus meesterahval välja raadiosaatja, mille tõstis XXX üles ja see jäigi tema kätte.

Seejärel liikus ta majast välja, et helistada Securitase juhtimiskeskusesse ja politseisse. Umbes poole tunni pärast saabus politsei, kellele ta kinnipeetud isiku üle andis ja kes isikuga

hakkas edasi tegelema. Tunnistaja lisab ka, et turvakontrolli teostamisel ta isikult mingeid

varastatud esemeid ei leidnud ja kellele kuulus kinnipeetud isiku käest leitud raadiosaatja, seda ta ei tea. Tol ööl, kui isik kinni peeti, ta sealt garaažist ja panipaikadest midagi varastada ei jõudnud (kd I tl 55-57). Pärast kahtlustatama kinnipidamist ja sellele järgnenud ülekuulamist 20.04.2013 tunnistas ka

I.U talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist selgitades, et täpset kuupäeva mäletamata, kuid võimalik, et see oli kahtlustuses nimetatud ajal, täpset kellaaega teadmata,

kuid pimedal ajal jalutas ta ilma kindla eesmärgita ning läks sisse ühte maa-alusesse

parklasse. Alguses oli tal seal lihtsalt huvitav ning sees olles sattus ta katsuma ühe ukse käepidet ja see oli lukustamata. Ta läks sisse, vaatas seal ringi ja siis läks garaaži. Garaažis

läks tuli põlema. Seal nägi ta paati, järelhaagist ja mitut autot. Pärast läks ta garaaži sügavusse, kus seisid veel mitmed autod. Seejärel tuli ta tagasi järelhaagise juurde ja vaatas

selle sisse. Seal oli palju asju. Ta võttis järelhaagisest osad asjad ja viis need sõiduauto

18

pagasiruumi, mis seisis sealsamas garaažis. Sõiduauto Tšaika pagasiruum oli lahti. Tšaika pagasiruumi pani ta asju eesmärgiga, et ta tuleb neile asjadele sinna järele. Osa asju viis ta välja. Samas ei suuda ta täpselt meenutada, millised asjad ta sõiduauto Tšaika pagasiruumi pani ja millised ta välja viis. Asju ta koju ei viinud, kui peitis need varjatud kohta. Ta ei oska

öelda millal täpselt, kuid kas järgmisel või ülejärgmisel päeva läks ta jälle pimedal ajal ööpäevast maa-alusesse garaaži Narva mnt-l. Seal oli kõik samamoodi nagu esimesel korral. Uksed olid kinni, kuid mitte lukus. Seal tegi ta rahulikult ukse lahti ja läks juba keldriruumi

sisse. Keldriruumist võttis ta riideid – pükse, mitu paari jalanõusid, t-särke, mitu pluusi. Sealsamas nägi ta ka kotti – ratastega kohvrit. Sinna sisse pani ta riideid. Samuti võttis ta

keldrist tööriistad, need olid kastis. Tööriistu ta ei valinud, vaid võttis lihtsalt terve kasti. Peale seda läks ta minema. Paari päeva möödudes otsustas ta uuesti öösel ära tuua asjad, mille ta oli sõiduauto Tšaika pagasiruumi pannud. Ta läks garaaži sisse ja kohe hüppas autost välja

mees, kes teda kinni pidas. Pärast jooksis kohale turvatöötaja. Vestluse ajal sai ta aru, et asjad, mida ta oli varastanud, kuuluvad mehele, kes ta kinni pidas. Tema rääkis sellele mehele, et ta pani osad asjad sõiduauto Tšaika pagasiruumi. Mees läks temast kohe eemale ja ta ei näinud, kas ta vaatas sõiduauto Tšaika pagasiruumi või ei. Seejärel tuli ta tagasi ja küsis, kus tema ülejäänud asjad on. Ta selgitas mehele, et osa asju müüs ta maha, osad on tema juures kodus. Tegelikkuses asusid tema juures kodus püksid ja saapad. Kõik ülejäänud asjad

peitis ta ära. Ta elab koos vanaemaga ja ta lihtsalt ei tahtnud kõiki asju koju tuua. Asjad kohustub ta tagastama. Ta kahetseb varguse toimepanemist ja kinnitab, et lõhkus ühe luku

keldriruumis tööriistade abil, mille ta sealtsamast võttis. Raadiosaatja, mis tal taskus oli,

võttis ta keldriruumist. Samuti märkis ta, et enne tema kinnipidamist oli tal kaasas

kruvikeeraja, mingeid nuge tal kaasas polnud (kd I tl 95-100). 20.04.2013 andis I.U politseile vabatahtlikult üle tema poolt varastatud ühed meeste püksid Boss, ühe paari musti meeste kingi Baldini ja ühe valge jope Armani (kd I tl 102-104). Kõnealuseid

esemeid on menetluse käigus ka vaadeldud ja nii tuleneb 29.04.2013 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist, et üheks vaadeldavaks objektiks oli beeži värvi riidest meeste jakk Armani Jeans. Jaki suurus on 52. Jakk on eest suletava lukuga ning jakil on mõlemal pool küljetaskud ning vasakul on lukuga suletav rinnatasku. Jakk on seest beeži värvi voodriga. Jakil väliseid vigastusi ei esine. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli musta värvi riidest meeste viigipüksid Hugo Boss. Püksid on eest suletavad luku ja haagiga. Väliseid vigastusi pükstel ei

esine. Kolmandaks vaadeldavaks objektiks oli musta värvi nahast meeste tänavakingad Baldini. Kingade suurus on 42. Kingadel on hõbedast värvi pandlad, millele on sisse pressitud kiri Baldini. Kingade sisetallad on pruuni värvi ja nahast ning kirjaga

Kingade tallad on nahast ja kulunud välimusega. Taldadel on kiri Baldini 42 (kd I tl 63-72).

Täiendaval ülekuulamisel 28.06.2013 märkis I.U antud episoodiga seonduvalt seda, et jääb 20.04.2013 antud ütluste juurde, kuid lisab, et vaatlusaluses garaažis tungis ta

kahte panipaika. Ühest panipaigast varastas ta naistele kuuluvaid riideesemeid. Ta ei oska öelda, mis riietega tegemist oli, sest ta ei sorteerinud neid. Teises panipaigast võttis ta samuti

riideesemeid, tema mäletamist mööda oli tegemist peamiselt meesteriietega, kuid ta konkreetselt ei mäleta, mis riideesemetega tegu oli. Teisest panipaigast varastas ta tõepoolest ka ühed rulluisud. Ta mäletab, et võttis veel sealt garaažist olevast järelkärust mingeid asju,

kuid mida konkreetselt, ta ei mäleta. Ta võis võtta akudrell, akulaadija ja labida, kuid ta konkreetselt ei mäleta. Igatahes kõik garaažist varastatud esemed viis ta peale vargusi peitu

ühte mahajäetud majja Kadriorus ja sealt edasi punkrisse, mis asub Kadriorus ühes läbikäidavas hoovis. Peale seda, kui ta politseist vabastati soovis ta kõik varastatud esemed tagastada, mistõttu läks ta sinna kohta, kuhu ta oli varastatud asjad peitnud, kuid asju ta sealt enam ei leidnud, sest keegi oli need sealt omakorda ära võtnud. Kes seda teinud oli, seda ta öelda ei oska nagu ta ka ei tea, kus need asjad võiksid praegu asuda. Ta lisab seda, et need asjad, mille ta politseile üle andis, need võttis ta juba varem varastatud asjade seast välja, et need maha müüa. Kuna need riided olid tal kodus, siis saigi ta need politseile üle anda. Ta lisab ka, et ühtegi panipaiga tabalukku ta lõhkunud ei ole (kd I tl 105-106).

Taas tuleb tõdeda ka antud episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates, et tõendikogum tõendab I.U poolt varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199

realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse

19 lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senis(t)e valdaja(te) tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades I.U kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et osa esemeid oli ta juba ära müünud, osa soovis ta ära müüa ning peitis tema poolt varastatud

esemed osaliselt kusagile punkrisse, kust need kellegi kolmanda poolt taas ära võeti ning

kogutud pole tõendeid selle kohta, et I.U oleks soovinud kõnealused esemed

nende omanikele tagastada, siis leiab kohus, et I.U eesmärgiks oli senised

valdajad süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus I.U ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et I.U pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult.

Riiklik süüdistaja on I.U tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla.

Riiklik süüdistaja on I.U-le esitatud süüdistusaktis osutanud, et süüdistatava

käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab alust Harju Maakohtu 17.06.2011 otsus nr 1-11-2949, millega süüdistatavat karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sellega seoses märgib kohus, et osutatud kohtuotsusel ei ole käesoleva kriminaalasja raames määravat tähendust. Antud kriminaalasja raames on määravaks asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse viie järjestikuse varguseepisoodi

toimepanemises. Seega ainuüksi juba see asjaolu täidab KarS § 199 lg 2 p 9 kohaldamise eelduse, milleks on vähemalt kolme süüteoepisoodi olemasolu. Kuna aga pelgalt fakt sellest, et isik paneb toime kolm varavastast süütegu ei anna veel alust kvalifitseerida tema tegevust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning nõutavaks on ka nende varguste sisulise seoses tuvastamine, siis sellega seonduvalt tuleb osutada kõigepealt sellele, et kõik I.U-le käesoleva kriminaalmenetluse raames inkrimineeritavad süüteod on toime pandud lühikese ajavahemiku kestel, so perioodil 03.04.2013 kuni 19.04.2013 ning kõik need

teod omavad sarnast nn käekirja – valdavalt on süüdistatav kannatanute vara kahjustanud öisel ajal, garaažidesse, autosse ja korter-tuppa sissetungides. Lisaks sellele tuleb viidata ka süüdistatava kohtumenetluse kestel antud ütlustele, et tema poolt varastatud esemed oli ta kas

juba ära müünud või oli tal plaanis varastatud esemete müümine. Kuna I.U puudus ka töökoht ning ilmselgelt ka legaalselt saadav sissetulek, siis leiab kohus, et osutatud

asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on töötu ja sissetulekut mitteomava I.U elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib I.U endale

elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehtiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. KarS § 199 lg 2 p-ga 8 seoses tuleb viidata, et kehtiv kohtupraktika sisustab KarS § 199 lg 2 p-s 8 nimetatud sissetungimist analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest ning isiku tegevuse kvalifitseerimine KarS § 266 järgi tähendab muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik.

Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et sisenemised sõidukisse MB reg nr-ga XXX , korter-tuppa asukohaga

Majaka tn 23/1-5, A. XXX maa-alusesse garaaži või XXX maa-alusse garaaži ja nendes asunud panipaikadesse oleksid toimunud kooskõlas nende seaduslike valdajate tahtega või et

tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine autosse, korter-tuppa, maa-alustesse

garaažidesse ja panipaikadesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis

annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale.

20 Seega oli igal konkreetsel juhul I.U tungimine sõidukisse MB reg nr-ga XXX ,

korter-tuppa asukohaga Majaka tn 23/1-5, A. XXX maa-alusesse garaaži või XXX maa- alusesse garaaži ja nendes asunud panipaikadesse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik. Seega esinevad alused kvalifitseerida I.U tegevus ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

Sellistest andmetest järeldab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on

õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 8 ja 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on XXX ja Johannes Paist esitanud tsiviilhagid varastatud ja kahjustatud esemete maksumuses, so vastavalt 610 euro ja 208 euro nõudes (kd I tl 8, 139- 140).

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad esemed varastas ja kahju tekitas I.U. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju

tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega.

Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise

tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohtu hinnangul on

varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada

kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite

arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.U-lt kannatanute kasuks.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd seadusandaja on KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 karistusliigid sätestanud alternatiivsena, siis enne I.U süü suurusele hinnangu andmist kujundab kohus seisukoha selle

kohta, kas I.U suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust kui põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki. Hinnates rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, tuleb nentida, et käesoleval ajal kannab I.U vangistust kinnipidamisasutuses ja kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud

kohus, et I.U oleks kinnipidamisasutuses hõivatud tööga, mis tagaks talle sissetuleku. Rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse kaalumisel on põhjendatud osutada

sellelegi, et ankeetandmete kohaselt on I.U vabaduses viibides töökoht

puudunud ning tõendist kahtlustatava tulude ja kulude kohta ilmneb, et EMTA andmete kohaselt oli I.U-le 2012 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 417 eurot, mis tähendab, et tema keskmine päevasissetulek on olnud väiksem kui 3,20 eurot (kd II tl 73). Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse sedagi, et I.U on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka KarS § 199 lg 2 p-

de 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega vaatamata I.U eelnevale korduvale karistatusele samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ja tema viimasele karistamisele KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu

21

18.04.2013 otsusega (kd II tl 74-81), on I.U jätkanud oma õigusvastast ja kuritegelikku käitumist. Uuesti KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude, so varavastaste

kuritegude toimepanemine viitab üheselt süüdistataval legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Eelneva pinnalt leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puudub legaalne igakuiselt saadav

sissetulek või muu vara, millega oleks võimalik rahalist karistust täita ning talle eelnevalt

mõistetud karistused pole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud, siis esinevad objektiivsed alused rahalise karistuse kohaldamata jätmiseks. Ühtlasi tähendab see, et I.U tuleb karistada vangistusega.

Hinnates süüdistatav I.U süü suurust varavastaste süütegude toimepanemisel,

leiab kohus, et I.U süü on hinnatav keskmisest suuremana. Aluse sellisele

seisukohale asumiseks annavad asjaolud, et I.U süüdistatakse käesoleva

kriminaalasja raames 5 kuriteoepisoodi toimepanemises, millega kaasnes kannatanutele

märkimisväärne kahju. Seega on just episoodide rohkus, tekitatud kahju suurus ja tegude toimepanemise intensiivsus - teod on toime pandud perioodil 03.04.2013 kuni 19.04.2013 - aluseks süü suureks hindamisel. Suur süü on aga võrdeline rangema karistusmääraga. Samas

ei saa süü suuruse hindamisel tähelepanuta jätta ka asjaolu, et süüdistatavat on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude

toimepanemist. Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et viimase kuriteoga, so ööl vastu 19.04.2013 tekitas süüdistatav varalist kahju kahele kannatanule ning kummalegi neist tekitati suurem varaline kahju kui eelnevate nelja episoodiga kokku. Sellest tulenevalt on ka

süüdistatava süü võrreldes eelnevate inkrimineeritud episoodidega eraldi võttes oluliselt suurem, mis peab mõjutama ka mõistetava karistuse rangust.

Süüdistatav on kohteelsel menetlusel väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et I.U-le

inkrimineeritavad kuriteoepisoodid pole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat süsteemset tegevust. Kohtu hinnangul näitab

taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Kriminaalasjas kogutud tõendikogumist nähtuvalt pani I.U episoodid 03.04.2013 kuni 17.04.2013 (episoodid 1-3 k.a) toime enne Harju Maakohtu 18.04.2013 otsust. KarS § 65

lg 1 kohaselt juhul, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse talle

liitkaristus KarS § 64 korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Arvestades käesoleval juhul toimepandud episoodide

rohkust ja nende eriliigilisust, st seda, et 18.04.2013 kohtuotsusega karistati süüdistatavat

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul aga inkrimineeritakse talle varavastaste süütegude toimepanemist, siis leiab kohus, et kuritegude

kogumis liitkaristust mõistes ei saa kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi ning mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 alusel täielikult liitmisele, suurendades raskeimat liidetavat üksikkaristust.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav 19.04.2013 episoodi toime ajal, mil talle

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli täielikult ära kandmata. Kuna käesoleva otsusega karistab kohus I.U reaalse vangistusega, siis tuleb osutada KarS § 65 lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid

enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra,

järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb johtuvalt 65 lg-st 2 mõista

süüdistatavale kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale

22 karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses, liites seejuures mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 1 sätete alusel moodustatud liitkaristuse täies ulatuses.

Kohtueelsel menetlusel kohaldati süüdistatava suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu 04.04.2014 ja 20.04.2014. Seejuures pärast tõkendi kohaldamist 04.04.2014 jätkas süüdistatav varguste toimepanemist, pannes toime veel neli vargust, pannes kokku neli vargust toime ajal, mil eelmine kriminaalasi oli kohtu menetluses ning viimase varguse pani ta toime järgmisel

päeval pärast kohtuotsuse kuulutamist eelmises kriminaalasjas. Sellele järgnevalt jättis ta tegemata ka eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse asenduskaristuse, so üldkasuliku töö

ning karistus pöörati täitmisele. Sellised andmed viitavad kohtu arvates üheselt sellele, et vabadusse pääsedes jätkab süüdistatav õigusvastast käitumist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et liitkaristusena mõistetav vangistus tuleb koheselt täitmisele pöörata vältimaks

uute kuritegude toimepanemist ajal, mis süüdistatav võiks eelmise karistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine, võttes süüdistatava vahi alla kohtusaalist.

KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmisega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu, ekspertiisitasu ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Kohus möönab, et süüdistataval töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad, ent siinkohal

ei saa jätta märkimata, et kriminaalasjas pole kohtule esitatud tõendid selle kohta, et

kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks on I.U-le inkrimineeritavate süütegude toimepanemine olnud tema vaba,

teadlik ja tahtlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik ka

sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad

vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid

selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones

silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Nagu eelnevalt juba märgitud, on

I.U korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad teod on samaliigilised tema eelnevalt toimepandud varavastase kuriteoga. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset

toimet I.U resotsialiseerumisväljavaadetele, mistõttu tuleb need jätta

I.U kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ja sissetuleku puudumine ning konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagide hüvitamise kohustuse näol annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik